Leitsak on nii karm, et päikesekaitsevahendid on praegu ausalt sama elementaarsed kusagile minnes kodust kaasa haarata nagu võtmed ja telefon. Nii on ka mul oma paljudel trippidel alati terve assortii erinevaid kreeme ja vahendeid kaasas, juhuks kui peaksin päikese kätte sattuma. Vist oleme kõik praeguseks aru saanud, et päris võimatu on päikese kätte MITTE sattuda. Igatahes saatis hea sõber Mediron mulle paraja posu Laboratoires de Biarritz’i kraami. See kõik peaks nüüd aitama mul seda va suvekest päikese eest kaitstud nahaga veeta.
Võtsin viimati Pärnusse ka kohusetundlikult nii SPF30 kreemi kui SPF50 sprei kaasa ning näkku taipasin viimast isegi panna. Aga vot kere tol hetkel enam meeles ei püsinud ja nii ma tšillisingi mingid tunnid puha päikesekaitseta. Näitaks meeleldi pilti ka, aga see oleks ilmselt piisavalt paljastav, et mõni pereisa jälle ägestuks. Niisiis peate mind lihtsalt uskuma, kui ma ütlen, et ma tõesti olin next level kärssand.
Mul ei ole üldiselt väga kergesti päevituv nahk. Ega ma ei ole suurem asi päevitaja ka olnud. Aga no mida mul seal ikka nii väga päevitada, kui enamasti läheb nahk lihtsalt punaseks ja siis üks hetk koorub maha. Jube huvi küll kuskil lapiti lamada, et saaks pärast preemiaks nahka maha rullida.
Seekord sain õnneks kohe päevitusjärgse kreemiga jaole, kui punase nahaga rannast naasesin. Nüüd olen päevituskreemiga ka püüdlikum olnud ja pärast päikese käes peesitamist alati päevitusjärgsega end ka veel üle uhanud. Ja tuleb tõdeda, et esimest korda väga pika aja jooksul on mul päris arvestatav jume tekkinud.
Mida ma veel praegusel suvel ohtralt kasutanud olen… Okei, mitte ohtralt nagu massive amounts, aga võrreldes tavaliste jumekatega olen viimasel ajal tooniva päikesekaitsekreemiga üritanud läbi ajada. Et näonahk selle põrgupalavuse käes veel ekstra vatti ei saaks ja mingi lisakihi all ägisema ei peaks. Näiteks randa minekuks ei tõuse käsi kohe kuidagi tavalist jumekat näkku määrima. Natuke rõve sellele mõeldagi ausalt öeldes. Aga vot selline kergelt kattev orgaaniline kreemike on soojadeks suveilmadeks just paras. Ega temaga õhtumeiki ei tee, aga siit-sealt ebatasasused ühtlustab vabalt ära ja sellest mulle hetkel täitsa piisab.
Mis veel alati ära kulub on üks hea huulepalsam. Vot ühe niisuguse sain ka. Oma meelest joon küll piisavalt vett ja puha, aga vahepeal kipuvad huuled ikka ära kuivama. Just alles oli mu näos siuke päris kuivand huulte keiss ja on see nüüd juhus või tõesti tõhus palsam – korda nad mingi hetk said.
Järele mõeldes, ju see ikka palsami teene on, sest millal mu huuled enne heast peast korda on läinud. Aint üks ohatis teise otsa…issand, polegi ammu ühtegi olnud, aga ma vist ei või neid sõnu välja öelda, nüüd raudselt tuleb, ups…
Novot. Sellised seisud minu ja päikesega. Kaks kuud suve on veel ees ja ausalt hea, et selle päikesekaitse teema juba nii käppa olen saanud. Et kui ma just ei unusta, siis määrin nagu miška kõik õiged asjad õigel hetkel peale. Jumala hea meelega viitsin päikese käes aega ka veeta, kui sellega mingit põletust ja janti ei kaasne. Kergelt pruunikas jume ei jookse ka just mööda külgi maha. Välja arvatud hiljemalt sügiseks, kui ta on mööda külgi maha jooksnud või tont teab kuhu jälle haihtunud ja mina muutun uuesti kõrvitsaks. Või okei – sinakaks kartuliks.
Kuidas teil seis päikesekaitsevahenditega on? Grillite oma nahka armutult nagu homset poleks või pigem olete maist septembrini ühtlase päikesekreemi kihi all? Või raatsite mõne kübemekese SPF-i ainult päevitamise puhuks peale määrida? Ühele kaasarääkijale kingib Mediron Laboratoires de Biarritz päikesekaitse komplekti. 10/10 soovitan osaleda 🙂
Aga nagu ikka ei pea te lootma ainult jumala armule ja loosiõnnele, vaid võite endale kõiki neid samu tooteid kasvõi kohe ka osta. Sooduskood “Mallukas” sulatab hinna 15% pisemaks nagu naksti ja ongi naiss uuele kuumalainele vastu minna 🙂
*Postitus on sündinud koostöös Medironiga
35 kommentaari
Tegelikult peaks päikesekreemi kandma igal aastaajal. Kuigi suvel on päike intensiivsem, on võimalik ka nt kevadel põleda. Talvel on lumi, mis peegeldab valgust ja tekitab täpselt samamoodi kurja. Vee läheduses sama point. Isegi kui oled kodus, ei ole seal sul ju kotikas. Aknad hoiavad UVB (tekitab põletusi) kinni, aga UVA (vananemine, ärritus, nahavähk jne jne) on ikka kohal.
PS: SPF-i peaks iga kahe tunni tagant uuesti peale määrima.
Kui mõne teema kohta liiga palju tead, siis võid lebolt muutuda kõige paranoilisemaks isikuks siin ilma peal :p
Ma olen arvanud, et eestis väga pole vaja, aga samas ega ma sügisel oma päiksekreeme ära ei viska, ikka kasutan lõpuni (näo omi ja keha omi ka :D) kreemid on nad ju ikka jne 😀
See näokaitsekreem tundub küll VÄGA ahvatlev, seda kannaksin meeleldi puhkuse ajal igapäevaselt. Muidu ei viitsi eriti kreeme kasutada, pigem püsin varjus ja katan riietega.
Paluuuuun mulle!
Just nokin oma seljalt kärssand nahka maha ja kirun..et miks ma nii loll ometi pean olema? Praegu pole päikest võtta vajagi, jaluta niisama ringi ja kärssad ära.
Küll mu suurim organ e.nahk rõõmustaks kui sobivate toodetega tema eest lõpuks hoolitseks!
Päris ilma kreemita päevitamas ei käi, ikka määrin peale, et oleks ka kaitset selle kuuma päikese eest, mis hetkel on.
..mina kasutan usinasti, vähemalt näole, panen kõige kangema fakroriga. muidu tekivad pruunid laigud ja see pole eriti kena vaatepilt.
Olen agar kreemitaja ja patrullin ikka meest ja beebit ka kogu aeg, et nad kaitstud oleks. Näole meeldib alati kanda 50SPF, beebi varvastele vankri vahelt on lemmikuks Naifi laste päikesekreem ning kodumaine LUUV teeb errriti mõnusat porgandi kuivõli, mida absoluutselt soovitan proovida!
Komplekti üle oleks eriti õnnelik 😛
Spf ikka iga ilmaga, näos pigmendilaigud ? päevitaks hea meelega aga pole enam aega. Kodus 2 väikest põngerjat ?
Kui mõelda, et huultel on nagu kuidagi eriti õrn nahk (ehkki õnneks igasugu nakitsemised elab üle), siis korraliku SPF-ga huulemäärija on kohustuslikus korras kaasas igal pool. Tal on suht rõve maitse (kibedapoolne), aga ma võtan seda boonusena – õpetab ehk veel vanas eas (nagu ma olen) liigse huulte keelega niisutamise välja. Juba varakult kevadel hakkan seda huule-kreemi lükkama ka nina alla, sest muidu tekivad mul sinna pigmendikad, mis kaugelt vaadates paistavad, nagu oleks vuntsid. Ja ma pole nii enesekindel, et ringi käia nagu kleiti kandev rindade ja pikkade juustega mees. Päevitusjärgset kreemi olen kasutanud 0 korda elu jooksul. Aga see postitus pani kohe mõtlema, et äkki oleks pidanud kogu aeg kasutama ja ma näinuks kohe mitu korda noorem välja vms.
Suhteliselt nigel kreemitaja olen olnud. Kui saab üksi päevitama siis üldiselt panen mingi väikese törtsu ja käib küll. Samas käies lastega rannas siis neid ikka uhan korralikult kreemiga kokku ja panen endale ka rohkem kui muidu ?
Pigmendilaigud, tedretäpid, akne, armid, kortsud ja üks mõnus maakerasuurune ohatatisevill iga jumala suvi. Kõik mis saab näos olla, mul ON ja päevitus ei päästa mitte midagi, vaid võimendab pigmendilaike veelgi. Kärssanud nahk ei ole ammu enam ilus ega ok. Seega, SPF iga päev ja iga ilmaga!
Ma pole eriline päevitaja aga vahest ikka mõne tôrtsu viskan kreemi peale ?
Enamjaolt kreemitan lapsi aga vahel tulen endale ka meelde. Armastan pigem võimalusel varjus püsida ? päevitada tüüp ma pole. Õuetöö päevituse omanik pigem ?
Ma ikka hoolega kühveldan iga hommik endale päikesekaitsekreemi peale, sest muidu olen õhtuks keeduvähk. Isegi see ei loe, kui juba pruun olen, ikka põlen ära. Lausa nii tubli olen, et panen iga kahe tunni tagant uue kihi peale, nii et kraami kulub palju mul ja see komplekt kuluks igati ära.
Kasutan päikesekaitset koguaeg – eriliseks lemmikuks sai säraosakestega päikeseõli ja selle suve avastus on tooniv SPF 50 päikesekreem näole, mis on nii hea, et kannan pmst koguaeg 😀
Väga suur päevitaja ma pole, aga õues ringi joosta vôi rattaga sôita ju ikka tahaks!! Nii et siis peab ikka kreemitama, et mitte end ära grillida ??
Ma olen üks neist vähestest, kes on aasta läbi sinakas valge. Niipea kui kevadel eredam päike paistma hakkab, on näol igapäevaselt spf50 (ilma selleta tekivad suured pigmendilaigud) ning suvel kui veidikenegi ilma 50se päiksekreemita olla, lööb välja päikseallergia (kohati isegi koos kreemiga), seega päikese käes mind lebamas ei näe.
Ma olen alati see vend, kes mõtleb, et savi sellest päikesekaitsest, ma ju ainult korra käin nt põllul rohimas ja pärast nutan, kui keha on üleni ära põlenud ja valutab. Samas nooremal õel käin alati tuubiga järel ja tegelikult tunnen ise ka järjest rohkem huvi ja vajadust naha eest hoolt kanda. Niisama nahka kärsatada päikese käes tunde ja tunde järjest ei ole mulle kunagi meeldinud, ilmselt liiga kärsitu selleks.
Ma ka spetsiaalselt ennast päikese käes praadida ei armasta, kuna põletus on kergw tekkima. ja karta on, et selleks ajaks, kui mul puhkus hakkab ja oleks aega rohkem õues viibida, on see vapustav suvi läbi ja vihma kallab :/ Aga kui ma praeguste ilmadega pikemaks ajaks välja lähen, siis kergemini äre kärssavad kohad nagu õlad ja rinnaesise pluss näo ka olen küll ära kreemitanud. Huultele pean ka tihedamini palsamit panema (küll tavalist mitte SPF), kuna need kipuvad mul ka juba kevadest saati hullult kuivama ja narmendama. Aga kui aus olla, siis mul päris korralikke ja kõikehõlmavat komplekti päikesekaitsetooteid ei ole, nii et see võit kuluks küll väga ära 🙂
Lastele kasutan Naif päiksekreemi, ise olen pigem kehv kreemitaja, kui meeles on, siis kreemitan. Aga üritan ikka järjepidevalt paremuse suunas rohkem kreemitada.
Päevitusjärgseid tooteid kasutan rohkem :).
Kõrben pea alati päikese käes. Seetõttu panen nii endale kui ka lapsele kreemi peale nii mänguväljakule minnes kui ka niisama õues olles
Võtan heameelega osa. Pigem panen päiksekaitset. Kui juhuslikult kaasas ei ole siis olen päikese käes küll aga mingil hetkel panen koju ajama, et päris ära ei põleks. Päevituskreem sai paar päeva tagasi otsa ja võit kuluks täitsa ära ?
Kui ei kasuta üldse siis nahk koorub maha. Isegi kui endale tundub, et elu päevitus on peal olen enamikest valgem. Isegi oma 2.5a lapsest, keda unustan kreemitada aga ta ei lähe punaseks ka mitte. Beebi seevastu tundub minu moodi ja teda pean koos endaga ikka kaitsma.
Sellest aastast olen etiti tihe kreemitaja, kardan end ära kärsatada, kuid tegin seda varasemalt iga aasta .. võimalikult pruunix ja punasex ja nyyd hirm .. vanadus vist peale 30 ?
Kevade poole panen rohkem päikesekreemi, mida rohkem suve lõpupoole, seda vähem viitsin jurada. Päevitada ei meeldi ja meeleldi oleksingi koguaeg varjus, kui saaks. Soovin loosis ka osaleda. 🙂
Minul ka selline kergelt punaseks kärssav nahk. Varasemalt üritasin lihtsalt päikesest hoiduda. Või siis teisi veenda, et punanahkade rändteater võib ka perspektiivikas äriidee olla. Saades aru, et kumbki variant väga ei õnnestu, hakkasin siiski päikesekaitsetooteid vaikselt kasutama. Eriti viimased aastad on pidevalt mingi kuumalaine olnud suvel ja noh, isegi kui päevitamist ei fänna, siis päris toas istuda ka kogu aeg ei tahaks.
Viimased paar aastat on kevad-suvisel ajal SPF30-50 kaitse olnud pidevalt näol. Kui meelde tuleb, siis määrin mujale ka. Viimased 2 aastat järjest rohkem, sest avastasin, et rasedus ja sünnitus panevad hormoonid kuidagi eriliselt keerlema ja siis on pigmendilaigud kerged tekkima….. Ja noh, kuna lapse proovin ikka ka pidevalt kreemiga sisse määrida kui päikese kätte minek on, siis tuleb ju eeskuju näidata. Kus sa muidu neid põngerjaid kasvatad 😀
Katsetanud olen erinevaid tooteid, enamasti proovin ikka hinna järgi ka vaadata – ei tahaks terve nädala söögiraha mingi kreemi peale hakkama panna, mis lõpuks ei tööta. Apteegis tihti testreid ei ole ja viimastel aastatel olen vähemalt 2 korda kalli kreemiga pettumuse saanud. Ma ikka ootan sellist eestlase iseloomuga sobivat kreemi. Kipun eeldama, et kreemikene kenasti naha sisse imendub ja seal vaikselt ja märkamatult oma kaitsemüüri moodustab. Mõnel kreemil aga selline ekstravertsem iseloom – tsementeerib ennast sinna naha välispinnale, kena hallikasvalget tooni kah (saate aru, ma olen BETOONIST, ma kaitsen kõige eest!). Ja siis minu kaitseplaan kohe kõigile vaenlastele kaugelt näha 😀
Eelmistel aastatel olen ainult pikkt päikese kätte minnes natuke kreemi peale pannud, aga sellest aastast olen proovinud Igapäevaselt ka näkku kreemi panna (nagu kord ja kohus). Eks unustamiste käigus ikka mõni päikesepõletus on õnnestunud kätte saada, kus sokid on jalga tekkinud ja kindad kätte ? aga oleks küll uut head kreemi vaja, eriti näole!
Varasemalt olen olnud jube leht päikesekreemi kasutaja, eks sellele aitas kaasa ka fakt, et üldiselt põlesin ma ära harva. Paar aastat tagasi ütles nahaarst, et mul on akne rinnakul õlgadel ja turjal ning lisaks otsa ees ja oimul(ärritunud koledad punnid) aga võta näpust kui kuu tagasi läksin apteegist nende jaoks mingit käsimüügi rohtu küsima sain hoopis teada, et mul on päikese allergia. Apteeker oli ka targem kui nahaarst. Nüüd ikka kannan hoolsalt 50spf kaitse nahale ja olen allergia rohtu võtnud! Vahe ikka öö ja päev. Samas on hea, et tänu sellele kannan ikka alati hoolsalt näole ka kaitse peale ega 30 aasta sünnipäev terendab ukse ees ja peab näha eest paremini hoolt kandma, eriti sellisel palaval ja päikserohkel suvel!
Autocorrect ikka teeb nalja mul siin aga mõte ehk ikka arusaadav 🙂
Kui lähen randa või aeda päevitama, siis kasutan kindlasti päikesekaitsekreemi või -õli, hetkel HOIA päevitusõli kasutuses. Ühest tunnikesest täitsa piisab, et päike oma tööd teeks. Lapsele aga NAIF päikesekaitsekreem peale iga õueminekuga kui päike taevas lõõmab. Endale lihtsalt õue minekuks ei kasuta, kui just ei plaani tunde õues küpseda. ?
Lapsed määrin alati sisse, aga endale pole olnud viitsimist midagi peale panna? no ma õnneks pole väga päevitaja ka ja no rannas ei saa ammugi 3 lapse kõrvalt niisama lesida? kena jume on peal, aga õnneks liialt ära kõrvetanud ennast veel pole? aga koguaeg tiksub kuklas, et näkku ma peaks endale ikka mingit kreemi spf-ga panema, seat kortsud juuu?
Kasutan alati päikeskaitsetooteid kui õues olen. Mul muutub nahk muidu jube kuivaks (ja noo ära kärssada ka ei soovi). Näol kasutan spf50 ja kehal väiksema faktoriga.
Põlesin eile nii räigelt ära et ei saa praktiliselt kõndidagi, põlved said eriti hullu litaka. Pole kunagi päiksekreeme ega kaitset kasutanud, kuid nüüd korralik õppetund ja peaks ikka kasutama hakkama.
Näole kasutan spf 50 ja kehale spf 30. 0?
Kannan igapäev SPF 50+. Hommikul panen näole, kaelale ja õlgadele. Randa minned ülejäänud kehale ka seega hoian end päikse eest päris hästi peidus 😀