Kena oleks, kui noored leiaksid mingi muu ühise huvi, Growtopia või Farmville või kasvõi kaardimäng… Aga selline tsättimine võiks kirjaoskust iseenesest arendada, kui lapsed ise kirjutaks, mitte ei laseks kellelgi teisel seda teha. Lihtsalt, kirjutada võiks muudel teemadel.
Ma neid tänapäeva laste asju ei tea, enda laps väike alles, aga kas sellised kirjad ei või anda alust kiusamiseks? Et poisid loevad koos ja naeravad? Ma olen vist ära hirmutatud netikiusamise juhtumitest, mis on väga kurvalt lõppenud. Igatahes mind teeb murelikuks, et lapse siirad ja teadmatusest tulnud mõtted on niimoodi mustvalgel kirjas ja kellegi telefonis, kus tal enam nende üle kontrolli ei ole.
Ma arvan et see on mingi puudus. Lasteaias mängisin pulmasid koguaeg ühe poisiga. Koguaeg on keegi meeldinud aga nii julge pole olnud kui Mari. Aga ma ise arvan , et see on mingi vajaduse või puuduse tagajärgi. Otsida endale keegi pidevalt kõrvale. Võib tulla ka periood kus poiss meeldib ja vastu ei saa samasid tundeid ja siis tekib masendus ja õnnetu periood kus “ keegi mind ei taha” kindlast ole siis Marile toeks ja teda ära üksi jäta. Seleta ja selgete aga palju sellest abi on ei tea. Ilmselt on midagi sügavamat , mis puudus on.
Musid ja kallid ja abiellumised ja suured armastusavaldused.. Poiss ei oska kuidagi olla paistab. Et ei tea küll, mis ta tahab, aga okei, let’s play along 🙂
Lugesin neid tekste ja tuli oma üks lapsepõlveaegne crush meelde. Oli muidugi alles põhikoolis millalgi. Olin naabripoissi armunud, aga poiss ise minust mõned aastad noorem, mängis veel oma igasuguseid poiste mänge jne. Igasugustest vihjetest, kirjakestest jne ta aru ei saanud. Haha, miks ta oleks pidanudki 😀 Kuni ükskord lihtsalt kasutasin privaatset hetke, tegin talle ruttu musi ja jooksin minema. Puikles natuke selle musi eest küll..Pärast seda intsidenti taipasin, et poiss ikka üldse ei saa midagi armastusest aru, ta vist ikka ei vaata mind sellise pilguga… ja edaspidi ma talle enam mingeid tundeavaldusi ei teinud. Saime hoopis rahus sõbrad edasi olla.
Tänapäeval lapsed kuidagi arenevad ikka palju kiiremini.. See eelpuberteet ja kõik. Aga poisid ikka sammu võrra maas. Aga eks ühel hetkel tekib neil ka huvi.
Isegi mäletan kui lasteaias käisin, olin ma arvan kuskil 5-6 kui oli nö peika. Jube kahju et ei tea perekonna nime. Tean ainult eesnime. Tore oleks näha milline see esimene lasteaia peika on nüüdseks ?
Ja no kuskil 10-12 aastaselt sai siis suvalt kuskile poistele helistatud taksofonist vastaja arvelt. Numbrid saime, vist oli tv1 kus päeval lasti muusikat ja oli tutvumis kuulutused? jumal tänatud et sel ajal polnud telefone millega sõnumeid saata või videokõnesid teha
Minu laps on nüüd kuus, aga peika tekkis juba viieselt lasteaias. Ja ikka näha, et nad mõlemad armunud. Kui kohtuvad, kohe punastavad ja musi kah vist olid teinud korra. Poisi ema ütleb samuti, et poiss räägib kodus, et tahab minu tütrega abielluda.
Ise mäletan esimest tugevat armumist neljandas klassis, aga ka viieselt olid sünnipäeval kaks poissi, kes mõlemad mulle meeldisid.
Mu esimese klassi preili rààkis just, et kes kellele nende klassis meeldib ja enda kohta ütles oma suurtele ôdedele “kamooon nohh, ma ei hakka sul esimeses klassis mingit peikat vôtma, môtle kui làheme lahku ja siis pean temaga veel kuni üheksanda klassini samas klassis kàima, normaalne noh!”
Mind häirib väikelaste kujutamine fotodel, postkaartidel paarina. Pildi tegemise ajal peavad musi tegema vm.
Tütarde ema on tanapaeval nii raske olla, nii, kui pisikesed koolis käima hakkavad, algab meeldimise teema. Kui su enda laps sellest midagi ei jaga, siis kellegi teise laps õpetab kõigile teistele peikanduse asja ???
Mu 7.a poeg on kõva armuja. Minumeelest tal alati mingi silmarõõm. Ja talle lihtne meeldima hakata, tuleb öelda midagi ilust ja see kohe sulab.
Hetkel sinu juttu lugedes on mul hea meel, et tal telefoni pole 🙂 Tal tekkinud värske silmarõõm, kes maailma nunnum, toredam tüdruk tema meelest. Terve nv rääkis, et tahaks teda külla kutsuda. Ilmselt ei tasu veel telefoni hankida 🙂 Sinu asemel ka vestleks asjadest ja prooviks saada kokkuleppele, et keegi teine tema asemel sõnumeid ei kirjutaks.
Mul on poeg sama vana kui Mari ja ma ei kujutaks ette, et mingid tüdrukud kirjutavad talle, et lähme kohtingule ja abiellume ?
Ma isegi ei arvanud, et 1 klassi lapsed oskavad nii palju trükitähtedes kirjutada mobiilidega ?
Mul on pojal siiani veel telefon I omamine keelatud, aga muudel põhjustel… Ütleme nii, et nüüd on neid põhjuseid küllaga juures, miks telefoniga kindlasti vähenalt II klassini oodata… kui mitte kauem!
Saab elatud oma nutikellaga kenasti..
Kas nad kirjutavad neid teemasid SMSde teel või kuidas?
Kas nagu need salajased lapsepõlve armumised ei võiks /peaks salajaseks jäämagi?
Mu poeg (5a) rääkis eile, et tahab Andrese (6a) juurde ööseks minna, et siis saavad nad koos magada…kallistada ja musitada. Palun ära saada seda kommentaari lastekaitsele, eks!
Mina olin 4-aastasena juba megaarmunud. Mäletan, et maal külas elas keegi Andrus, minu mäletamist mööda oli ta suht täiskasvanu. No ilmselt oli 14-15 tegelikult. Siis kui mu vend läks esimesse klassi, armusin tema pinginaabrisse, ma olin siis vast 5. Niiet jah, väga varakult sellised tunded ?
Ougood ma ei tea, kui sobilik se on aga esimesena tuli elu naeru kajakas, siis tuli kind a cute ja siis tuli taipamine, et good mul ju kolm poega(2,5,ja8) kohe läksin lapse telosse sobrama??? Ta on küll koolis rääkind, et tal Eestis pruut ja, kui 18 saab siis võtab naiseks ära ?? Aga mingeid funnysid sõnumeid ei leidnud.. Õnneks.. Vist ? põgenemist veel ei planeeri???
Ütleme nii,et see on poisike selle kõrval,mis veel tuleb. Ei pruugi aga olen enam,kui kindel,et tuleb. Meil on see armastuse teema klassis käinud juba aastaid. Hetkel on käsil 5.kl ja teemaks on juba laste tegemine ja pornhub. Ja kusjuures kõige agaramad kaasarääkijad on just tüdrukud. Ma olen mitmeid kordi südari saanud,kui olen poisi telefonis surfanud ja ta mulle nendest teemadest natuke põhjalikumalt on rääkinud.
Ma olin ise 8 aastasena veel palju hullem ja võin öelda et läheb üle küll. Samas orientatsiooni kohta võib veel vara olla lõplikult rääkida; iseenesest olen alati arvanud et naised on ilusad ja armsad ja lapsena armastus just sellega seonduski, aga esimene reaalne girl crush tekkis alles 15 aastasena koos kahtlusega et äkki ma ikka pole päris hetero, ja nüüd 25sena võin öelda et sealt alates ei ole ma mitte ühtegi pidi vähem biseksuaalseks muutunud, mis sest et kõik suhtepartnerid on seni mehed olnud ? samas minu üles kasvades oli kogu see naine + mees teema ikka väga kivisse raiutud ja tuli pidevalt uksest ja aknast sisse, homofoobiat ei mäleta aga väga karjuvat heteronormatiivsust küll, seega muude variantide reaalsest olemasolust sain teada alles 9 aastaselt.
Mulle meeldis ka lasteaias üks poiss, kellega mängisin barbie’dega ja ma olin ikka väga vaimustuses temast. Ja hiljem kooliajal algklassides mõtlesin teda üles otsida, kuna endiselt oli mõtteis ta mul, aga no sinnapaika see jäi. Praeguseks aga on juhtunud nii, et mul on selle sama lasteaia crushiga ilus kolmelapseline pere. Nii et iial ei või teada, mis Maril sealt tulla võib. ?
Kas see mitte normaalne faas ei ole? Ma mäletan enda lasteaiaajast, et oli üsna mitu “paari”. Õel oli ka oma “kutt”, kellega abiellumisplaani pidasid ja isegi musi tegid. Ma arvan, et toona ei teinud sellest keegi välja ja mingil hetkel läks üle lihtsalt.
Natuke hirmutavalt suurte inimeste jutt on küll, ma oleks ka suht ehmatunud. Muidu on see laste paari panemise jutt nõme jah.
Mina täiega jälestan seda juttu väikeste poiste kohta: “oo, milline südametemurdja siit kasvab”…. nagu päriselt, ma peaksin olema uhke või rõõmus, kui keegi mu poja kohta midagi sellist ütleb? Ma nagu siiralt loodan, et mu poeg ei hakka tulevikus naistega sitasti käituma ja nende südameid murdma. Ma saan ka aru, et selle lause ütlejad ilmselt otseselt ise ka ei mõtle mida nad tegelikult ütlevad… Aga kamoon, mõtle siis enne, kui midagi suust välja ajad.
Jaa, ma selle peale polegi mõelnud, et mis auasi see südametemurdja olla on 😀 Samahea, et keegi vaatab su poega ja on nagu ooooo mis k’pimees siit tuleb ??
Oi blinn ma kogu ihuga cringe-isin nende sõnumite peale praegu. ?Ma ei kujuta ette ka, kuidas ma ise sellises olukorras käituks. Samas ma mäletan, et ma käisin ka esimeses või teises klassis klassivennaga kohtingul ja no mega nõme oli 😀 käisime teatris ja vist ei vahetanud terve aja ühtegi sõna omavahel 😀 peale seda enam üksteisele ei meeldinud, unistus suurest armastusest oli reaalsusest palju ilusam 😀
Mõnes mõttes nagu armas ju, et keegi teda märkab ja on kohe nõus lausa abielluma, kui Mari seda soovima peaks 🙂 Eks need ülejäänud suuresti ka meedia ja teleka mõjutused ole, sellest lapsi eemal hoida ikka väga raske ja noh, ise leian, et ei peagi, see ka ju elu ??♀️ Ise mäletan, et mul oli lasteaia lõpus ka üks poiss, kellesse täiega armunud olin ? Esimeses klassis käisime ka koos ja kui kirjutamise selgeks sain, kirjutasin talle armastuskirju ? Õnneks üleandmine ei olnud nii lihtne ja anonüümne kui praegu sõnumite saatmine ja pooled neist vähemalt temani ei jõudnudki.
Ma arvan,et mida rohkem keelata,seda hullemaks asi läheb. Mul Oli pliks 5-6 aastane, kui oli armunud Karl Gustav Kurni(YouTuber)… Kirjutas kirju paberile ja rääkis päevad ööd,vaatas ta videoid. Nüüd kasvas temast välja,käib kolmandas klassis ja vaatab 6 klassi poisse .. paratamatu. Küll üle läheb. Vaevalt abielluvad 😀
31 kommentaari
Kena oleks, kui noored leiaksid mingi muu ühise huvi, Growtopia või Farmville või kasvõi kaardimäng… Aga selline tsättimine võiks kirjaoskust iseenesest arendada, kui lapsed ise kirjutaks, mitte ei laseks kellelgi teisel seda teha. Lihtsalt, kirjutada võiks muudel teemadel.
https://www.parentscanada.com/school/an-age-by-age-guide-to-romantic-love/
Ma neid tänapäeva laste asju ei tea, enda laps väike alles, aga kas sellised kirjad ei või anda alust kiusamiseks? Et poisid loevad koos ja naeravad? Ma olen vist ära hirmutatud netikiusamise juhtumitest, mis on väga kurvalt lõppenud. Igatahes mind teeb murelikuks, et lapse siirad ja teadmatusest tulnud mõtted on niimoodi mustvalgel kirjas ja kellegi telefonis, kus tal enam nende üle kontrolli ei ole.
Ei tea küll et keegi kiusanud oleks
Ma arvan et see on mingi puudus. Lasteaias mängisin pulmasid koguaeg ühe poisiga. Koguaeg on keegi meeldinud aga nii julge pole olnud kui Mari. Aga ma ise arvan , et see on mingi vajaduse või puuduse tagajärgi. Otsida endale keegi pidevalt kõrvale. Võib tulla ka periood kus poiss meeldib ja vastu ei saa samasid tundeid ja siis tekib masendus ja õnnetu periood kus “ keegi mind ei taha” kindlast ole siis Marile toeks ja teda ära üksi jäta. Seleta ja selgete aga palju sellest abi on ei tea. Ilmselt on midagi sügavamat , mis puudus on.
Musid ja kallid ja abiellumised ja suured armastusavaldused.. Poiss ei oska kuidagi olla paistab. Et ei tea küll, mis ta tahab, aga okei, let’s play along 🙂
Lugesin neid tekste ja tuli oma üks lapsepõlveaegne crush meelde. Oli muidugi alles põhikoolis millalgi. Olin naabripoissi armunud, aga poiss ise minust mõned aastad noorem, mängis veel oma igasuguseid poiste mänge jne. Igasugustest vihjetest, kirjakestest jne ta aru ei saanud. Haha, miks ta oleks pidanudki 😀 Kuni ükskord lihtsalt kasutasin privaatset hetke, tegin talle ruttu musi ja jooksin minema. Puikles natuke selle musi eest küll..Pärast seda intsidenti taipasin, et poiss ikka üldse ei saa midagi armastusest aru, ta vist ikka ei vaata mind sellise pilguga… ja edaspidi ma talle enam mingeid tundeavaldusi ei teinud. Saime hoopis rahus sõbrad edasi olla.
Tänapäeval lapsed kuidagi arenevad ikka palju kiiremini.. See eelpuberteet ja kõik. Aga poisid ikka sammu võrra maas. Aga eks ühel hetkel tekib neil ka huvi.
Isegi mäletan kui lasteaias käisin, olin ma arvan kuskil 5-6 kui oli nö peika. Jube kahju et ei tea perekonna nime. Tean ainult eesnime. Tore oleks näha milline see esimene lasteaia peika on nüüdseks ?
Ja no kuskil 10-12 aastaselt sai siis suvalt kuskile poistele helistatud taksofonist vastaja arvelt. Numbrid saime, vist oli tv1 kus päeval lasti muusikat ja oli tutvumis kuulutused? jumal tänatud et sel ajal polnud telefone millega sõnumeid saata või videokõnesid teha
Minu laps on nüüd kuus, aga peika tekkis juba viieselt lasteaias. Ja ikka näha, et nad mõlemad armunud. Kui kohtuvad, kohe punastavad ja musi kah vist olid teinud korra. Poisi ema ütleb samuti, et poiss räägib kodus, et tahab minu tütrega abielluda.
Ise mäletan esimest tugevat armumist neljandas klassis, aga ka viieselt olid sünnipäeval kaks poissi, kes mõlemad mulle meeldisid.
Mu esimese klassi preili rààkis just, et kes kellele nende klassis meeldib ja enda kohta ütles oma suurtele ôdedele “kamooon nohh, ma ei hakka sul esimeses klassis mingit peikat vôtma, môtle kui làheme lahku ja siis pean temaga veel kuni üheksanda klassini samas klassis kàima, normaalne noh!”
Minu armas “Mari” vaatas ka lasteaias poisse, aga praegu on nii suur tüdrukute fänn. Kümnene muidu 😮
Mind häirib väikelaste kujutamine fotodel, postkaartidel paarina. Pildi tegemise ajal peavad musi tegema vm.
Tütarde ema on tanapaeval nii raske olla, nii, kui pisikesed koolis käima hakkavad, algab meeldimise teema. Kui su enda laps sellest midagi ei jaga, siis kellegi teise laps õpetab kõigile teistele peikanduse asja ???
Mu 7.a poeg on kõva armuja. Minumeelest tal alati mingi silmarõõm. Ja talle lihtne meeldima hakata, tuleb öelda midagi ilust ja see kohe sulab.
Hetkel sinu juttu lugedes on mul hea meel, et tal telefoni pole 🙂 Tal tekkinud värske silmarõõm, kes maailma nunnum, toredam tüdruk tema meelest. Terve nv rääkis, et tahaks teda külla kutsuda. Ilmselt ei tasu veel telefoni hankida 🙂 Sinu asemel ka vestleks asjadest ja prooviks saada kokkuleppele, et keegi teine tema asemel sõnumeid ei kirjutaks.
Pole ammu niimoodi naernud.
Jah, abiellumise jutt on üsna tavaline lasteaias ja algkoolis.
Aga, musid ja kohtingud, võtku nüüd rahulikumalt veidi 😀
Mul on poeg sama vana kui Mari ja ma ei kujutaks ette, et mingid tüdrukud kirjutavad talle, et lähme kohtingule ja abiellume ?
Ma isegi ei arvanud, et 1 klassi lapsed oskavad nii palju trükitähtedes kirjutada mobiilidega ?
Mul on pojal siiani veel telefon I omamine keelatud, aga muudel põhjustel… Ütleme nii, et nüüd on neid põhjuseid küllaga juures, miks telefoniga kindlasti vähenalt II klassini oodata… kui mitte kauem!
Saab elatud oma nutikellaga kenasti..
Kas nad kirjutavad neid teemasid SMSde teel või kuidas?
Kas nagu need salajased lapsepõlve armumised ei võiks /peaks salajaseks jäämagi?
Mu poeg (5a) rääkis eile, et tahab Andrese (6a) juurde ööseks minna, et siis saavad nad koos magada…kallistada ja musitada. Palun ära saada seda kommentaari lastekaitsele, eks!
Mina olin 4-aastasena juba megaarmunud. Mäletan, et maal külas elas keegi Andrus, minu mäletamist mööda oli ta suht täiskasvanu. No ilmselt oli 14-15 tegelikult. Siis kui mu vend läks esimesse klassi, armusin tema pinginaabrisse, ma olin siis vast 5. Niiet jah, väga varakult sellised tunded ?
Ougood ma ei tea, kui sobilik se on aga esimesena tuli elu naeru kajakas, siis tuli kind a cute ja siis tuli taipamine, et good mul ju kolm poega(2,5,ja8) kohe läksin lapse telosse sobrama??? Ta on küll koolis rääkind, et tal Eestis pruut ja, kui 18 saab siis võtab naiseks ära ?? Aga mingeid funnysid sõnumeid ei leidnud.. Õnneks.. Vist ? põgenemist veel ei planeeri???
Ütleme nii,et see on poisike selle kõrval,mis veel tuleb. Ei pruugi aga olen enam,kui kindel,et tuleb. Meil on see armastuse teema klassis käinud juba aastaid. Hetkel on käsil 5.kl ja teemaks on juba laste tegemine ja pornhub. Ja kusjuures kõige agaramad kaasarääkijad on just tüdrukud. Ma olen mitmeid kordi südari saanud,kui olen poisi telefonis surfanud ja ta mulle nendest teemadest natuke põhjalikumalt on rääkinud.
Ma olin ise 8 aastasena veel palju hullem ja võin öelda et läheb üle küll. Samas orientatsiooni kohta võib veel vara olla lõplikult rääkida; iseenesest olen alati arvanud et naised on ilusad ja armsad ja lapsena armastus just sellega seonduski, aga esimene reaalne girl crush tekkis alles 15 aastasena koos kahtlusega et äkki ma ikka pole päris hetero, ja nüüd 25sena võin öelda et sealt alates ei ole ma mitte ühtegi pidi vähem biseksuaalseks muutunud, mis sest et kõik suhtepartnerid on seni mehed olnud ? samas minu üles kasvades oli kogu see naine + mees teema ikka väga kivisse raiutud ja tuli pidevalt uksest ja aknast sisse, homofoobiat ei mäleta aga väga karjuvat heteronormatiivsust küll, seega muude variantide reaalsest olemasolust sain teada alles 9 aastaselt.
Mulle meeldis ka lasteaias üks poiss, kellega mängisin barbie’dega ja ma olin ikka väga vaimustuses temast. Ja hiljem kooliajal algklassides mõtlesin teda üles otsida, kuna endiselt oli mõtteis ta mul, aga no sinnapaika see jäi. Praeguseks aga on juhtunud nii, et mul on selle sama lasteaia crushiga ilus kolmelapseline pere. Nii et iial ei või teada, mis Maril sealt tulla võib. ?
Kas see mitte normaalne faas ei ole? Ma mäletan enda lasteaiaajast, et oli üsna mitu “paari”. Õel oli ka oma “kutt”, kellega abiellumisplaani pidasid ja isegi musi tegid. Ma arvan, et toona ei teinud sellest keegi välja ja mingil hetkel läks üle lihtsalt.
Et sa Mariga selest aga räägid, on igati positiivne, ma arvan.
Natuke hirmutavalt suurte inimeste jutt on küll, ma oleks ka suht ehmatunud. Muidu on see laste paari panemise jutt nõme jah.
Mina täiega jälestan seda juttu väikeste poiste kohta: “oo, milline südametemurdja siit kasvab”…. nagu päriselt, ma peaksin olema uhke või rõõmus, kui keegi mu poja kohta midagi sellist ütleb? Ma nagu siiralt loodan, et mu poeg ei hakka tulevikus naistega sitasti käituma ja nende südameid murdma. Ma saan ka aru, et selle lause ütlejad ilmselt otseselt ise ka ei mõtle mida nad tegelikult ütlevad… Aga kamoon, mõtle siis enne, kui midagi suust välja ajad.
Jaa, ma selle peale polegi mõelnud, et mis auasi see südametemurdja olla on 😀 Samahea, et keegi vaatab su poega ja on nagu ooooo mis k’pimees siit tuleb ??
Kusjuures alles mõned nädalad tagasi kuulsin kuidas üks 50+a naine ütles 10k lapsele kepimees ?
Oi blinn ma kogu ihuga cringe-isin nende sõnumite peale praegu. ?Ma ei kujuta ette ka, kuidas ma ise sellises olukorras käituks. Samas ma mäletan, et ma käisin ka esimeses või teises klassis klassivennaga kohtingul ja no mega nõme oli 😀 käisime teatris ja vist ei vahetanud terve aja ühtegi sõna omavahel 😀 peale seda enam üksteisele ei meeldinud, unistus suurest armastusest oli reaalsusest palju ilusam 😀
Ma mõtlesin, et see tähendab, et no nii ilus mees kasvab, et kõik armuvad, aga kuna kõik ei saa, siis nende südamed ongi murtud haha :D:D
Mina ka olen sellest väljendist just nii aru saanud
Mõnes mõttes nagu armas ju, et keegi teda märkab ja on kohe nõus lausa abielluma, kui Mari seda soovima peaks 🙂 Eks need ülejäänud suuresti ka meedia ja teleka mõjutused ole, sellest lapsi eemal hoida ikka väga raske ja noh, ise leian, et ei peagi, see ka ju elu ??♀️ Ise mäletan, et mul oli lasteaia lõpus ka üks poiss, kellesse täiega armunud olin ? Esimeses klassis käisime ka koos ja kui kirjutamise selgeks sain, kirjutasin talle armastuskirju ? Õnneks üleandmine ei olnud nii lihtne ja anonüümne kui praegu sõnumite saatmine ja pooled neist vähemalt temani ei jõudnudki.
Ma arvan,et mida rohkem keelata,seda hullemaks asi läheb. Mul Oli pliks 5-6 aastane, kui oli armunud Karl Gustav Kurni(YouTuber)… Kirjutas kirju paberile ja rääkis päevad ööd,vaatas ta videoid. Nüüd kasvas temast välja,käib kolmandas klassis ja vaatab 6 klassi poisse .. paratamatu. Küll üle läheb. Vaevalt abielluvad 😀
Meil vastupidi. Mu tütre parim sõber on poiss. Tema räägib, et armastab tüdrukut ja tahab temaga suurena abielluda ?