uue magamistoa mõtted

Ma ju tean küll, kuidas need “miniremondid” välja näevad. Alles veebruaris tegin siin ühe. Ise arvasin, et noh, värvin ehk paar tundi ja valmis, lõpptulemus oli ikka see, et mingi nädal aega käis rämedam sehkendamine. Seega kui ma seekord Kardo poole jutuga pöördusin, et vahetaks meie magamistoa ja Mari toa ümber, et see on jube väike vaev, saatis ta mu üsna kiiresti kuu peale ja leidis, et seda nalja võiksime me paari aasta pärast teha.

Ma nõustusin vastumeelselt, sest tegelikult ma teadsin ise ka, et see ei ole harilik “tõstame voodid ringi ja valmis” projekt. Esiteks juba seetõttu, et Mari tuba on tunduvalt väiksem, kui meie oma ja meie hiigelvoodi ei mahuks sinna elusees ära. See ei mahtunud isegi meie teisele korrusele, ilma, et mu kasuisa oleks pidanud selle alusraami lahti keevitama ja hiljem kokku kruvima.  Juba ainuüksi selle madrats on 200×200 mõõtudes, voodi ise on natsa laiem oma suurte äärte tõttu.

See tähendaks siis seda, et voodi tuleks uuesti lahti kruvida, minema transportida (kellelegi, kes seda soovib) ja siis uus voodi osta ja siis seda oodata ja… Rääkimata sellest, et see voodiga jauramine on veel kõige väiksem osa sellest, sest uude magamistuppa tuleb ju asjad kuidagi paigutada ja sobitada ja seal seinu värvida ja mingi lahendus leida, et mis oleks kõige ilusam ja mugavam.

Ja noh, meie suur magamistuba peaks ju kuidagi Mari toaks ka digimuutuma. See muuseas on tegelikult ka üks põhjus, miks ma seda teha tahan. Ma ju ostan muudkui talle asju kokku, mida ma siis mööda maja laiali näen, või pressin tema tillukesse tuppa. No ei mahu. Meie magamistuba on 3x suurem, sinna vast suurem osa mahuks… Ma loodan. Ja ma tahaks, et need asjad mitte ainult ei mahuks, vaid oleks kaunilt sinna kuidagi sobitatud kah. Tahtmine olla muidugi taevariik.

Igatahes niimoodi ma siis rabelesin enda mõtetega, et no persse, tahaks ju toad ära vahetada, aga jamamist on liiga palju ja kes seda siis teeks ja mina ei oska ja…Ühesõnaga ma mingi nädalaks matsin selle idee maha, kuni ma lambist sattusin Disaindipity Facebooki lehele. Ma teadsin, et Reana korraldas Triinu pulmi, aga sealt lehelt vaatas mulle vastu info, et ta tegeleb sisekujundusega kah. Ja nagu te teate, siis see on mul üks nõrk külg, sest ei saa mina aru, mis kuhu käia võiks. Mõistus ei võta lihtsalt.

Igatahes mõtlesin ma talt natukene nõu küsida ja enne kui ma arugi sain, olin ma ta endale sisekujundajaks palganud ja ta juba mul ukse taga, et ülemise korruse toad üle vaadata ja mingi plaan paika panna.

Kui ma oma põnevast uudisest Kätule rääkisin, kes õhtul külla saabus, küsis ta kohe, et ahsoo, kuidas sa siis Kardo ümber veensid. Siis mulle selgus, et nojah, ma polnud talle poole sõnagagi sellest midagi rääkinud, aga no ega ta mingi ment ei ole, et iga väike asi siin majas kohe tema asi peaks ka olema, eksole… Hehe. Eks ma pärast ikka mainisin talle, ta vastas “selge”, nii et ju siis ta on harjunud, et ma igasuguseid suvalisi otsuseid pidevalt vastu võtan. Ma ei pidanud isegi pühalikult vanduma, et ta ei pea MIDAGI ise tegema, sest me mõlemad oleks teadnud, et ma talle alatult silmakoti sisse valetaksin.

Ühesõnaga tuli Reana siia, tegi pilti kõigest, mis mul on ja täna saatis ta mulle esimese ideekavandi. Esimese ja viimase, sest mulle hakkas see kohemaid meeldima ja muidugi hakkasin ma kohe ka neid asju kokku tellima. Ma juba vaimusilmas suudan endale ette kujutada seda, milline see tuba olema hakkab, aga meenutuseks teile, et milline Mari tuba muidu on, saate vaadata siit lingilt.

Muidugi see hetk, kui Reana siin käis, siis oli sealt toast üle käinud tornaado nimega Mari, sinna oli tassitud ka üks madrats, et külaline seal ööbida saaks ja see nägi välja nagu viis kodutut koera oleks seal rüselemas käinud. Ah, vahet pole, tulevadki paremad enne-pärast pildid. Aga neid ma teile praegu ei näita, näitan hoopis siis seda ideekollaaži.

Nagu te võite arvata, siis ma armastan neid värve. Mida Kardo neist arvab, seda ma jälle ei tea, sest härra läks suvapäevadele (keset sügist!) ja seega loeb ainult minu arvamus. Samas mis tal saaks ka selle vastu olla, kui meil nii ilus magamistuba olema saab, eksole.

Ma pole kunagi mõelnud sisekujundaja palkamisele, sest ma arvasin, et see on nende lõbu, kes elavad kuskil mitmemillistes häärberites, aga Reana tegi mulle pakkumise sõbrahinnaga ja ausalt ma olen juba praegu kindel, et see on seda raha väärt. Jah, ma olen kindel, et ma oleksin võinud taolistes toonides mingeid inspiratsioonipilte netist ka leida, aga need asjad siin kollaažil on nagu reaalselt välja otsitud ja mulle linkide ja hindadena saadatud, mistõttu ei pea ma neid mööda ilma taga otsima.

Muidugi ei ole ma migi rahaboss, et kõik kohe nagu naksti ära osta saan, seega pidin ma ikka natukene alternatiive otsima ja mõtlema, aga osad asjad on juba ostetud. ON24.ee kauplusest sai kokku pandud tellimus voodile (link), hallile vaibale (link) ja laevalgustile (link).

Ja kuigi kollaažil olev roosa kulla karva põrandalamp mulle väga meeldis (link), siis mu käsi ei tõuse iial lambi eest 189€ maksma. Ma ei suuda! Mul on näiteks elutoas kümne eurtsine ikea lamp ja see peaks teile juba kõik ütlema. Seega peab lootma, et Reana leiab mingi odavama alternatiivi, või siis ehk leian ma kuskilt mingi laheda lambi, mis ise spreivärviga üle võõbata. Kui keegi on kuskil mõnda head lampi näinud, siis andke teada!

Teised kaks asja, mida ma ei suutnud ostukorvi panna, olid need kaks tabureti moodi abilauakest (link). Ühe tüki hind on 72€ ja see on väike taburet, jumala eest! Kas keegi puiduga osav inimene (või kellegi mees) oskaks mulle sellised normaalse hinnaga teha? Pliisikas!?

H&M Home osakonnast tegin ka tellimuse ära. Ma arvasin esiti, et ma tellisin kõik asjad, mis listi pandud oli, aga loomulikult suutsin ma pooled asjad kahe silma vahele jätta. Olin juba uut tellimust koostamas, kui mõtlesin, et järelikult oli see säästujumala käsi, kes ei tahtnud, et ma ennast vaeseks šhoppaks ja seetõttu ei lasknud ta mul tellida kulla/pronksi tooni lillepotti, kandikut ja ehtekarpi. Olgem ausad, need ma võin ju suht suvalised osta ja jällegist ise spreivärviga möllata, tuleb raudselt odavam. Seega ma tellisin sealt ära need roosad ja hallid padjakatted, ning ühe roosa pleedi, mis Reana sõnul lausa HÄDAVAJALIK on. Minu elu on nii saksaprelinaks läinud, et siia kuuluvad ka hädavajalikud pleedid. Vot teile glamuuri.

Ühe listis oleva padjakatte jätsin ka tellimata (link). Ma ei suuda jällegi maksta 20€ padjakatte eest. Kui keegi oskaks mulle sellise kududa, siis ma oleksin jube tänulik. Ja kui keegi ei viitsi, siis lähen ostan kaltsukast mingi halli kampsuni ja teen sellest kuidagi ise padjakatte. Peaks isegi minu õmblusoskustega tehtav olema.

Seintele tulevad must-valged pildid meie perekesest ja kollaažil nähtud piltide sarnased raamitud teosed, millega lubas mind aidata Pesasisustus. Ma juba valisin mõned Mari titepildid ja meie pulmakad välja, nii et sellega on ka nagu mõneti ühel pool.

Ikeast on vaja veel tellida uued hallid kardinad (link) ja voodi alla hoiukastid ja veel mõned nipped-näpped. Hoiukastidega nii kiire pole, sest voodigagi läheb mingi kuukene. Ja ehk leian ma sarnased kardinad kuskilt Eestist kah. Äkki Hemtex või miskit sellist? On äkki keegi kuskil märganud?

Igatahes, valge kummut on mul olemas, ma toon enda NaguUuest pärit valge mähkimiskummuti meie magamistuppa ja vahetan seal selle sinise mähkimisaluse selle teise vastu, mis mul ka olemas on. Selline valge, hallide tähekestega. Ja no beebivoodi on meil juba valge ja voodikardin ka kenasti roosa, nii et sobib ideaalselt sisekujundaja visiooniga kokku.

Voodile leidis Reana sobiva voodipesu ja voodikatted Saarlanderi leheküljelt. Üks on siis selline valge (link). Ma ei taha teada, kui tihti kellegi mullased jalad ja kleepuvad käed seda laastama hakkavad, aga no ilus on ju vaadata küll, peate tunnistama. Teine voodikate on tumehall (link), see on vast mudilasekindlam. Ja voodipesu valis ta ka sellise must-valge ja ilusa.

Ühesõnaga. Sellised plaanid siis. Aga nagu ma mainisin, siis oleks mul seega kuu aja jooksul vaja lahti saada enda voodist. Ma ei kujuta ette, kas mu lugejate seas on kedagi, kellele meeldib rämedalt laiutada ja kellel oleks kodus ruumi hiigelvoodile, aga ma müüks ta hea meelega maha, et teha tasa natukene uutele asjadele kuluvast summast. Voodit näete siin postituses (link).

Voodi hinnaks oli 470€ ja pärit on ta ModernMööblist (link). Ma praegu sealt aru ei saa, et kas see on samade mõõtudega voodi, seega ma peaks seda huvi korral täpsemalt üle mõõtma. Madrats on igatahes Common lehelt pärit vedrumadrats ja hinnaks on tal 400€ (link). Ma ise selle komplekti eest hinda küsida ei oska, aga kui leidub keegi, kes tunneb, et tema kodust on selline hiigelvoodi puudu, mis on kasutusel olnud umbes aastakese, siis kirjuta mulle mariannkaasik@gmail.com ja tee mulle mingitsortigi hinnapakkumine.

Ühesõnaga, pikk jutt, ma nüüd lähen panen ühe mudilase magama. Aga te võite nii kaua kaasa rääkida, et mis te mu uuest kujutletavast magamistoast arvate 😀