Võite kergendatult hingata, mu eilne hea tuju on kadunud nigu vits vette. Istun hoopis vihaselt oma elutoadiivanil ja valutan selga. Eks ma teadsin ette, et peale head ja produktiivset päeva on tõenäosus sitaks päevaks umbes 90%, aga lootus sureb teadagi viimasena. Nüüd on tunne, et suren maha, aga mis seal ikka. Elu on ka näidanud, et pärast sitta päeva võib jälle üks hea sisse eksida, nii et panustame siis hoopis homse peale.
Ega tegelikult täna midagi suurt ei juhtunudki, et ma siin halisema peaksin. Noh, peale selle, et mul tuli ninaauku ohatis ja kruttisin eile oma boilerit, mille järel see altpoolt tilkuma hakkas*. Kahjuks ma seda tilkumise algust ei märganud. Alles siis, kui pool vannituba ujus, sain aru, et miskit on vist valesti. Muidugi olid mul just nimelt boileri kõrval suured kotid kassiliiva, mis olid veest rabedaks pudenenud. Nüüd oli mu vannitoapõrand ühtlaselt kaetud mingisuguse sogase saepurumassiga. Mis seal ikka, koristasin kirudes ära ja panin boileri alla kausi tagasi. Ideaalis oleksin siiski eelistanud, et kogu seda vahepealset laga ei oleks juhtunudki.
Lende ja Marta on ka umbes neli päeva järjest soigunud, et millal me kõik koos spaasse lähme. Seleta mis sa seletad, et pooled meist on nohused ja köhased, aga need lapsed vist ei kõnele eesti keelt. Muud seletust ma sellele igatahes ei leia, et umbes iga poole tunni tagant, nagu aamen kirikus, hiilis lingi Lende ja küsis, kas ma olen juba terve ja me saame spaasse minna. Ja muidugi iga kord, kui Marta kuulis sõna spaa, karjatas ta rõõmsalt “SULLA-SULLA, LÄHME SPAAAASSEEEE!” ja hakkas saapaid jalga ajama. Ja nii neli päeva järjest…
Ühesõnaga ma olen päev läbi pinges ja mures olnud. Mitte küll boileri ja laste pärast, vaid mul on nagu PÄRISELT probleemid, aga nagu noored piffid Rates panid enda staatuseks “kurb, üksik…ma ei suuda uskuda, et see juhtus!” ja kui keegi küsib, et aga mis siis juhtus, vastavad dramaatiliselt, et nad ei taha sellest rääkida. Ma olen praegu see Rate piff, sest ma tean, et mitte keegi teist ei saa mind nagunii kuidagi aidata ja ma pean selle kuidagi ise ära lahendama, aga ma… Ei oska.
Sellepärast ongi eilse päeva taolised päevad head – oled pidevalt midagi tegemas ja pole aega mõelda. Aga vat kui lage vahid ja kassid, siis on aega mõelda küll ja seda rohkem ma saan aru, et MA EI TEA MIDA TEHA. Nii et andke andeks selle krüptilise jutu eest siin, aga mul lihtsalt oli vaja, et te teaksite, et ma ei oska praegu oma elu elada 😁 Kui elu elamiseks ei saa nimetada nonstop SELLE LOO kuulamist. Lihtsalt kuulake seda, see on niiiiii heaaaa!
Ja ma ei tea, kas teil on ka nii, et kui on kehv tuju, siis KÕIK ajab närvi? Sest mul küll on. Scrollin FB-s ja tahaks iga asja peale hüsteeriasse minna, kuigi noh, need ei ole just hüsteeriat väärt, aga näiteks tuli mulle ette video:
Ja ma pidin napilt närvivapustuse saama, sest miks kurat peaksin ma endale oma jala kujulist seepi tahtma? Ma saan mõistusega aru, et keegi ei käsigi mul seda seepi teha ja endale vannituppa panna. Aga mind ajab juba mõte sellest praegu närvi, et miks keegi üldse midagi sellist teeb 🥲
Veel üks naeruväärne asi, miks ma omaette tõmblesin (ei, ei hakanud postituse all mölisema, kui keegi seda arvab, nii saikar ma ka veel pole😁): keegi küsis ostu-müügi grupis soovitust voodi päevatekile, mida invaliidil oleks mugav peale panna. Ja ma lihtsalt mõtlesin, et jumala eest, kõik päevatekid on…nelinurksed riidetükid. Kuidas üks või teine saaks olla mugavam peale panna? Ja üldse – issand jumal -, miks sa pead andma invaliidile veel mingit kohustust päevatekki peale vinnata voodile – las inimene olla rahus invaliid ja ilma päevatekita. Ei või v???
Ma loodan, et antud näited kirjeldavad teile piisavalt hästi mu praegust meeleolu. Ma lausa tahaks, et keegi mölisema tuleks, saaks ennast välja elada, nagu psühhopaat. Krt, vanasti sõimati mind siin blogis igapäevaselt, aga nüüd istute siin kambakesti, elate kaasa ja ütlete ilusaid asju, mis teil viga on?? 🥲🥲
Ühesõnaga, täna siis sellised lood. Kuulake seda Em Beihold lugu ka ja öelge mulle, et see on hea, eks pliis. Ja öelge, et te ei teeks ka vannituppa jalaseepi. Ja et las see invaliid olla, miks ta peab päevatekiga jeblama.
*Ohatis ei olnud seotud boileri kruttimisega 😁
60 kommentaari
Loen ja hämmastun, kui paljudel inimestel on jalgadega mingi tülgastav emotsioon vms. Mul otseselt mingit fetišit nendega pole, aga vahel vaatan küll, et jumala ilusad. Laste jalad on muidugi peale ilu ka lihtsalt ülinunnud. Mis muidugi ei tähenda, et ma neist seepe, kujukesi vms tahaks 😀
Muusikapala, mida jagad.. Sõnad on tõesti head. Viis ajab mind errorisse. Natuke liiga happy-puppy viisike mu jaoks, samas kui emotsioon on…. midagi muud.
Aga ooooo jaa, kuidas mõnipäev absoluutselt KÕIK ajab närvi. Olen sots.meediast neil päevil üldse hakanud eemale hoidma, sest never pole seal passimine mu (ega ka kellegi teise) päeva päästnud. Oma lähedased aga on suutnud nii mõnegi niru ja emotsionaalse päeva lõpuks tagasi rea peale aidata, helgeks pöörata. Teraapias kuskil küll iseenda asjadega ei käi, küll aga käin lapsega logopeedil ja pean ütlema, kui väga see mind aitab püsida normaalse inimesena. Nagu oleks see teraapia mulle endale. Kuidagi aitab palju teadlikumalt ja paremini vanemdada, oma emotsioone paremini juhtida, prioriteedid paigas hoida jms.
Igatahes. Hold on, eks! Tuleb uus ja hullem päev. Või siis parem 🙂
Kindlasti olen ma mitmetuhandes lugeja, kes tahaks seda su krüptitud teksti paremini mõista. Aga oh well. Parem saladuslik Mallu kui null postitust 😛
Ma ei saa isegi aru miks on mitte-invaliidil vaja päevatekki, ostad ilusa voodipesu ja katad selle tekiga kinni, eee miks 😆
Su boiler on nii uus, et sellele kehtib garantii. Võta müünud ettevõttega ühendust, las korraldavad parandamise või vahetuse.
Nõus, ausalt. 😄 Ei taha jalaseepi, ei kasuta päevatekki…
See tunne, et ei tea, kuidas lahendada… oma elu…. ülepäeviti! 😄
Kas sa sattusid ka selle loo otsa tiktokis? Mul käis see sealt läbi, ja mõtlesin selle peale, et seal on ju ka väga palju ATH teemalisi asju, kas neid jälgid ka? Jalaseepi küll ei tee jah, mu meelest ei ole jalad üldse ilusad, veider fetišh. Seda sama postitust nägin facebookis ka, ja mõtlesin samuti, et miks oma elu raskeks teha päevatekkidega, aga noh, inimestel erinevad harjumused ja ju see siis teda õnnelikumaks teeb, või ta seda vajalikuks peab.
Jaaa, tiktokist leidsin! 😀
Tänu sinule kuulasin ka mina seda lugu esimest korda. Täiega meeldib!
Samas, kas ma olen ainus, kes tahaks teada mis probleemiga sa maadled?🙈😀
Olen enam kui kindel, et keegi su lugejatest oskaks ikka head nõua anda.
Usu mind, ei oska 😀
Ei ole hea lugu ja kõik päevatekid ei ole ühtemoodi nelinurksed ja ma tahan ka SPASSEEEEEE. 😀 😀 😀
milliseid päevatekke siis veel on :D?
Mul on iga kuu nädal aega enne päevi nagu aamen kirikus. Ma olen valmis juba pilguga tapma. 😂 Elukaaslane siis alati kurvalt taganeb. ” Oo varsti päevad” 😂😂
😀
Olen ka seda videot näinud ja see, et seep on jalakujuline, üldse ei häiri ega ärrita. Küll aga ei ole ma nõus mitte mingil juhul pistma oma jalga selle võdiseva lilla löga sisse, millest vorm tehakse. Ööääääkkk!
Ma isegi ei saand aru, misasi see lilla löga on ja kust ma selle lambist välja võluma peaks 😀
Iuuu, elusèes ei tahaks mingit jalaseepi 🤢
sama 🥲
😂😂😂 I know that feeling kui kogu maailm närvi ajab 😀
Mul oli eile väga halb päev, pole elusees nii närvis olnud, kui eile olin. Täna tsipa parem päev ja 1,5 aastane laps tegi huumorit. Viisin ta magama ja jäin ta pead silitama. Järsku küsib, et mis teed? Ma soovisin kiirelt head ööd ja läksin kiirel sammul toast välja, et seal samas naerma ei purskaks 🤣
:D:D:D
Kas ma magasin selle S22 unboximise video maha, mis sa teha lubasid?
Tead ma mõtlesin, et mis see video ikka annab – karp, telefon ja juhe 😀
Vähemalt ajavad sind närvi asjad mis on internetis. Ma närvitsen kodus kõige peale. Täna ajas närvi kuidas mees piima jõi. Mega kõva lonksatusega. Eile ajasid närvi sokid, mis vaja kuivama panna. Üks päev ulgusin kogu päeva kuna mõtlesin et mu lapsed mind ei armasta. Üldse tundub et mul aastaid depressioon olnud aga ma pole seda kunagi ravida mõelnud. Olengi üks närvihaige olnud. Nüüd lõpuks on selline kaaslane kes seda näeb ja ütleb et ma ikka arstile läheks ja et ta tahaks näha õnnelikuna mind. Täna vaatasin et on olemas ka käsimüügi toidulisandid mis peaks rõõmsamaks tegema. Ajab ikka närvi et neid imetamise ajal võtta ei või.. Närvitsen siis veel aasta…
Nüüd ajas närvi et panin vale emaili ja viskas teksti ette et sisesta toimiv epost.. Ma juba kujutasin, et ette et kõik mu pikk kommentaar on kadunud ja ma ei viitsi uut kirjutada… Õnneks oli alles 🙂
Oi, on ka päevi, kus mind ajavad kodused asjad närvi. Aga kui sul tõesti kahtlus depressioonile, siis ehk pöördud kuskile teraapiasse, seda saab ikka imetamise ajal teha 😬💕
Ma panin terapeudi juurde aja kirja ja juba hakkas parem.
Tubli!
Ma juba mingi 4 päeva täiesti kettas iga lambi asja peale.
Ei tea kas lähenev täiskuu vôi päevad on selle taga v siis olen niisama harilik psühh.
Kas kogu aeg on krdi täiskuu v 😀
Mul läks hammas katki ja selle parandamiseks raha ei ole. Sindrinahk teeb valu meeletult kui unustan ära, selle poolega süüa ei tohi. Teisel pool on hambaarsti tekitatud vahe mis kogub ka toitu vahele ja kui kohe ära ei puhasta hambaniidiga, siis hakkab ka valutama. Õnneks see valu kaob suht kohe kui olen hambavahe puhtaks saanud. Aga see teine pool. No nüüd on nii, et ka põsk, kõrv, lõug ja kael valutavad. Tahaks lihtsalt karjuda, sest ükski asi ei taha seda valu ära võtta. Esitasin laenutaotluse, et saaks hamba korda ja ootan nüüd homsest ja positiivset vastust. Peab tulema. No peab. Sinna erakorralise hambaarsti juurde minna ei soovi, sest seal tekitati see hambavahe kunagi aastaid tagasi.
Seetõttu ajab mind täna kõik kettasse ja eriti palju hüppab mul fbs ette neid tegelasi, kes süüdistavad kõikides oma maailma muredes viiruseid, vaktsiine, arste jne. Tahaks neile öelda, et k**at hakake ükskord normaalseteks vms.
Lisaks ajas mind üks sõber endast välja, sest julgesin talle täna sõbrapäeva kingituse teha (ta homme hommikul läheb kodust ära) ja läksime seetõttu riidu. Teab juba aastaid, et mulle sõbrapäev oluline ja talle ei ole aga hakkas mingist kohustusest jaurama.
Arghhh ma tahaks lihtsalt maha astuda ja olla 🙈.
Mhh, krt sul tõesti sitt päev 🙁 Loodan, et saad ikka hambaarstile kiirelt!
Nägin ka seda teki postitust kuskil grupis ja mõtlen, et invaliid ilmselt ise tahab omale päevatekki.🙂
Jalaseep kummaline jah, aga samas fetišeid on igasuguseid. 😅🤷♀️
Ma selle variandi peale ei tulnudki, et iseendale tahab 😀
Väike update minu elust:
Üks noormees murdis varba ja on karkudel. Teine vingub nonstop, et ega ta teenindaja pole. Kuhugi minna ei saa, midagi teha ei saa. Panin kirja uue nädala “logistikaplaani”, sest vaja ju kooli minna (jep, karkudel. Praeguse jääga. 4 korrust koolimajas.). Ühesõnaga olen täiskohaga taksojuht vinguvatel teismelistel (üks vingub karkudel pärast, teine teenindaja rolli pärast). Ahjaa, tegelikult peaks nagu täiskohaga tööl käima, mitte taksotama, rahalisest kulust ma ei räägigi.
Ühesõnaga olen parajalt närvihaige juba ja varsti lisaks vaene ka.
Ennetab küsimust – lastel on isa ka, elame lahus. Kui muidu on aeg võrdselt jagatud, siis igasugu lombalad ja muidu haiged lapsed on 100% minu juures
Saikar.
Issand jumal, pea vastu!
Ahjaa, selle kuradi hambaarsti ma juba unustasin. Ma tõesõna kardan elu eest hambaarsti, lisaks maksan selle piinamise eest! Aga see tuleb ka logistikasse ja kütuseraha kõrvale ära mahutada, sest varsti on muidu jälle põsk paistes…
Ma loen praegu minuteid, millal ma minema pean 🙁
Einoh tere tulemas saikariklubisse. Mul ka täna one of those days. Ärkasin selja ja peavaluga, kõik käib närvidele, lisaks stabiilne väsimus. Kõik hädad on küljes, you name it and i have it. Lohutan end sellega, et mitte miski pole jääv ja ilmselt mõni teine homme on juba parem😉
Ma lootsin, et homme on parem päev, aga siis meenus, et mul homme hambaarst… :((((
Seoses jalaköndiseebiga meenus mulle kohe, kuidas ma sain kunagi jõuludeks iminapaga fallose kujulise seebi. Ei teagi kumba ma eelistaks 😅🤔
Mis tegid sellega siis 😀
See ei leidnud sihtotstarbelist kasutust paraku, jäi kuskile aknalauale päikese kätte ja sulas ära 😄
Kumb siis selle sihtotstarbeline kasutus olema oleks pidanud… 😏
Lisaks ajab mind iga selle käe/peenise/jala seebi video juures närvi see, et kas te inimesed ei mõtle et max kaks kolm korda hõõrute te seda KUJULIST seepi, peale seda on see mingi suvaline veider seebi hunnik kraanikausil!
Huhh, aitähh sulle selle eest, see kees mu sees juba ammu 😄😄
Haha, ma isegi sellele ei mõelnud, et alguses pesed jalaga siis.. Blobiga 😀
Samas oleks suht huvitav kui jalutule invaliidile see seep kinkida…
Ma ei tea, kas tema seda huvitavaks peaks 😀
Need 5 minute crafts videod. Anna abi. Korralikudriided lõigatakse puruks ja liimitaksw kuuma liimiga kokku. Nagu halloo. Õmblusmasinast olete midagi kuulnud????
No ausõna, mille kuradi pärast peab invaliid päevatekiga jeblama. Ma reaalselt kujutasin praegu ette kuidas mingi vana jalutu ja ühe toimiva käega vanadaam peab sõitma ümber voodi ja vinnama seda kuradi katet sinna voodisse nagu homset poleks. Appi see ajas mind nii vihale praegu.. Ja seebi osas… no tõepoolest ei ahvatle vanniserval ei jalg ega ka ükski muu jäse.. vahel mõtlen selliseid jaburdusi nähes, et mis neil inimestel viga on, kes selliseid “geniaalseid häkke” jagavad, et kus ja miks neil elus viltu kiskuma hakkas..
Sa oled praegu mu hingesugulane 😀
Mind ajab ka täna just kõik närvi. Alles eile ma endale ütlesin, et tore, mul on lapsed, ma armastan neid, ma teen hea meelega nende jaoks kõike. Täna ma tunnen, et tahaks aknast alla hüpata, sest ei suuda kuulata järjekordselt sõna “emme”. Nii lootusetu püha viha tekib ja et nagu iial ei tule hetke rahu ja miks üldse oli vaja sündida siia muretsema ja s*tast elu elama. Ja siis need lollakad reklaamid üksteise otsa ja inimesed oma tohutute nõuannetega “ole enda parem mina” “planeeri päeva” “sinu elu sinu otsus” blabla nagu terve Eesti on mingeid õpetajaid täis, et tule pleki tuhandeid ma teen su elu korda oma nõmeda märkmiku ja napaka jutuga ja kolme meditatsiooniga kuda sa hing muidu üldse saad noh. Ma lihtsalt vihkan kõike ja kõiki täna ja eks iga teine päev ka surmani. Kõik on nii fake.
Jep, mul ka tihti nii, et vaatan lapsi ja mõtlen, et omggg, parimad inimesed siin maailmas. Ja siis järgmine päev nad lihtsalt söövad mu närvid ära 😀
Huuh, minu mõtted 😀
Kusjuures sellised heljuvad, naeratavad, säravad inimesed ajavad mind ka sitaks närvi. Vaadake, kui ilus minu elu on, tehke järgi, muutke oma suhtumist, muutke oma mõttemaailma, muutke oma elu, ärge istuge oma depressioonis!! Aaaa, et rohkem teada saada, kuidas seda teha, makske mulle raha või minge kuskile Indiasse meditatsioonilaagrisse.
Nii lihtne see ongi. MIda kuradit te närvitsete?!!?
Muuseas, kui soovite teada saada, kuidas päriselt asjad elus käivad ja, et päriselt ka ei ole laste kasvatamine ja pereelu lihtne ja nii roosiline, kui seda muu sotsiaalmeedia kuvab, soovitan jälgida FB-s või Instas Kristina Kuzmic´it. Sleeping Jogini aka Pamela Maran on eesti variant päriselust ja selle toimimisest.
Kas teraapias käid veel? Või ei tahaks uuesti käima hakata?
Ei käi :/
Hahaha, ma ei hakka siin muud kaasa heietama ega halama kui ainult seda, et vaatasin just hetk tagasi sama jaburat jalaseebi videot ja mõtlesin, et wtf, kes on see loll, kes teeb enda jalast seebi ja siis paneb selle köndi vannituppa vanni äärele. Mind ajab öökima 😀
Tänks, ma hakkasin just selle köndijutu peale kõva häälega naerma 😀
See on hea! Ja ma ei teeks ka vannituppa jalaseepi! Ja las see invaliid olla, miks ta peab päevatekiga jeblama! 😉
Tänks, I needed that… 🥲😁
Täna on mingi vastav päev. Ma reaalselt söön mehe närvid läbi. Miks sa seda teed, miks: sa seda ei tee.- miks siin 3 kuradi nõuderätikut on korraga kasutusel, miks sa jätsid kapi otsas oleva lille kastmata, miks sa panid asjad valele riiulile, ma pean kõik ise nüpd uuesti sättima, sõida aeglasemalt, sõida ometi kiiremini jne. Väljakannatamatu mutt noh!
Jalaseebi reklaam on nägemata, jumal tänatud 😁
Hea seegi, see oleks viimane piiisk karikasse olnd ka 😀