Jah, te võite süüa tervislikke toite ja käia regulaarselt trennis, aga ma olen enda jaoks avastanud midagi effektiivsemat. Nimelt: käi neljapäeva lõunal hambaarsti juures ja lase lahti puurida tagumine alumine purihammas. Vingu pidevalt, et tunned ikka veel “midagi” kuni oled nii tuim, et koju sõites nirised suunurgast tatti ja igasugune katse süüa või juua lõppeb sellega, et kõik voolab mööda nägu alla.
Avasta, et tuimestus kestab umbes 7-8 tundi, mille jooksul saad sa kannatada ka selle käes, et nägu sügeleb selle koha pealt, mis täiesti tuim on. Pluss hambavalu. Mõlemad kulutavad ilmselgelt kaloreid. Hüsteeria, valu ja nälg.
Et edukat projekti pikendada, mine järgmine päev uuesti hambaarsti juurde. Kuna eelmisest päevast on hammas ikka hell, lase endale teha 2x rohkem süsti kui eile ja juubelda mõttes selle üle, et hommikul sellele ette ei mõelnud ja midagi peale väikse võiku süüa ei taibanud. Kuula toolis sõnu “hape” ja “saag, palun!” ja ürita teeselda, et su kõik hambad ei ole maailma kõige kuivemad asjad universumis.
Seejärel saad jälle terve päeva nälgida, tuima nägu sügada, suunurgast tatti niriseda ja hammast valutada. Võid ka üritada tablette võtta, et valu vähendada, aga joomiseks pead näpuga ise suurnurka kinni hoidma.
Kahjuks või õnneks on mu järgmine fitnessi projekt Gaili juures planeeritud alles aprillikuusse. Nii kaua üritan siis paari päevaga tekitatud vormi hoida.
Ja enne kui te minu kallal kurjustama hakkate, et mida ma vingun kogu aeg selle hambaarsti juures käimise üle ja et ma peaks õnnelik olema, et ma seal üldse käia saan. Ausalt ka, olen! Sest katkised hambad ja hambavalu on kõige hullemad asjad ever! Eriti välja pudisevad hambad 😁 Aga ma ei saa midagi teha, et see on minu jaoks kõige vastikum asi maailmas. Mitte see, et seal haiget saab (mõnikord natsa juhtub, aga ei miskit hullu), vaid see KUIVUS. See on niii jälk! Mul on pidevalt sama tunne, kui keegi küüntega mööda tahvlit tõmbab, aga mu.. suus. Külmavärinad ja okse tuleb peale🥲 Nii et niimoodi ma siis seal käin – südamest tänulik ja rõõmus, et hambad korda saab, aga seest surres 😁
Kas teil on pakkumisi, miks inimestel tekib hambaarstihirm? Ma olen kuulnud, et isegi need kardavad, kes iial haiget saanud pole. Mina kardan kuivuse pärast, aga kui mul seda kiiksu poleks, siis ma vist ei kardaks üldse 😬
*Avapildiks aga midagi rõõmustavat: Ave saatis mulle sünna puhul üllatuse ja nüüd on tuju hea küll. Mis siis, et makroonid peavad homseni ootama 😁
30 kommentaari
Mina olen nii suur süstifoobik, et ma ei lase iial omale tuimestavat süsti teha… Ja kannatangi valu ära, ma nii harjunud sellega hambaarstitoolis. Kolisin ja vahetasin seetõttu hambaarsti ning kui ütlesin uuele hambaarstile, et ma ei lase kunagi süsti teha, vaatas ta mulle suurte silmadega otsa, et… kõik see mis su suus on tehtud, on ilma tuimestuseta tehtud?!?! Olen proovinud lasta süsti teha, kui tarkusehammast taheti eemaldada ja panin seepeale kohe pildi tasku ja pärast teadvusele tulles öökisin. Seetõttu eemaldati mul neli tarkusehammast korraga üldnarkoosis. Igaühel omad foobiad 😀
Oi, mu jaoks on hambad niii tähtsad. Õnneks üldse ei karda ka, võiks vabalt hobikorras igapäev käia 😂 tuimestust on ainult tarkushammaste väljatõmbamisel tehtud. Lapsena oli meil kohutav hambaaarst, kelle pärast terve mu pere kardab, aga mul vist vedas. Olen mitmeid kordi hambaarste elukoha tõttu vahetanud ka, ikka käin vabalt ja kohutavaid kogemusi pole
Ma olin umbes 8a kui juba hammastega jamad pihta hakkasid. Üks tõmmati lausa välja. Iga käik oli valus ja sain vahel ka riielda, et hambad sellises seisus.
Aastaid tagasi leidsin endale ideaalse arsti tänu oma mehele(ta oli seal juba aastaid käinud) ja ta taastas minus usu hambaarstidesse ja ma enam ei karda seal käia 🙂 isegi sellist meeletut ärevust enam ei ole. Lapsena ikka jooksin paaril korral ukse tagant minema 😬😄
See on nii haige, kui hambaarst RIIDLEMA hakkab 😀 Nagu krt, see tema töö ju, mis see riidlemine enam aitab, hakkad ajamasinat ehitama v :d
Ma olen räme jänes. Eluaeg olnud ja teen alati 100 trikki selleks, et hambaarstist pääseda. Eelkõige on suurepärane põhjus rahapuudus ja nii ongi…
Mina ei luba mitte midagi teha ilma süstita (kuigi…ma kardan süsti ka!)
Kardan…valu ma arvan. Need mõned korrad kui olen tundnud midagi on ikka väga valus. Viimane kord arvas arst, et peaksin stressipalli vms kass võtma. Ma olen nii pinges seal, jalad tõmblevad ja pisarad voolavad alati. Isegi kui üldse valus pole (nagu enamasti).
Õnneks olen leidnud arsti kelle juures suudan käia ka kes mu katkiseid hambaid rahulikult vaatab. Ma tõesti üritan ja tegelikult väga tahan hambad terveks saada, aga kui julgus pole raha ja vastupidi.
Teisipäeval on minek. Julgust isegi praegu on (napilt, aga kindlat) rahaga on vähe kehvemad lood…
Ma ka alati enne minekut mõtlen, et oh jumal, äkki jään auto alla ja siis ei peaks minema 😀
Kuivuse elan üle, aga igasugune valu seoses hammastega mõjub mulle nagu elusast peast ja ilma tuimastuseta jala mahasaagimisega. Kartsin ma hambaarsti muidugi juba lapsena, kui veel mitte mingisugust kogemust ees polnud. Aga siis hirmutasid mind need hirmsad suured süstlad jm tööriistad. Fantaasia, mida ja kuidas nendega kõike tehakse, tegi oma töö ja ma keeldusin lapsena suud avamast. Selle tulemusena jäid muidugi hambad parandamata ja noh.. Nüüd täiskasvanuna on see “rõõm” käia raha eest suud lahti tegemas ja end sellega seotud foobiate käes marineerimas. Ma olen ülimas segaduses, kuna on kordi, kui pole midagi tundnud, aga on olnud ka vägavägaväga valus. (süst lihtsalt ei toimi või mdea millest). Oma lastel seoses hambaarstiga foobiaid veel pole, loodetavasti ei tulegi :/
Kuidas saab keegi kuivust üle elada 🙁
Mina kardan ka meeletult ja seetõttu hambad väga kehvas seisus. Õnneks olen lõpuks toreda arsti leidnud, kelle juurde olen nõus tagasi minema ja kes nüüd mu surnuaiaga midagi ette üritab võtta. Kardan ikka aga vähemalt ta saab sellest aru ja üritab mu olemist võimalikult mugavaks teha, vahel isegi naeran natuke läbi hirmupisarate.
Aga miks ma kardan? Eks see lapsepõlvest tuleb nagu kõik muud traumad, mida täiskasvanuna kalli raha eest siluma peab 😀 Tol ajal pidi laps ju sõna kuulama ja ära kannatama, ei olnud mingit lohutamist, vaid ainult sõim stiilis “tahad et su hambad ära laguneksid või”, lisa kompotti ähvardustele lisaks valu ja ath ning ongi valmis inimene, kes teab, et hammaste eest peaks hoolt kandma aga kes siiski ei tee seda. Üks tore hambaarstimälestus on näiteks selline, kus pidin seda roosat tabletti sööma ja hambaarstikabinetis hambaid pesema, et õpiksin, kuidas need päriselt puhtaks saab. Olin siis vast 13-14 aastane. Ja samal ajal oli arsti vastuvõtul ka mu paralleelklassivennast crush…. Yeah, tekita tiinekas tahtmine häbi pärast ära surra ja ta kindlasti jätkab teemaks oleva tegevuse tegemist suure innuga. Not.
Kas sa lasid vaid ülemise rea uusi hambaid panna ja alumisi mitte?
Jaa, alumised on mul täitsa terved, pole mõtet neid ära lihvida, et sirgu saada neid
Mina kardan, sest pubekana sattusin ülinõmedate arstide juurde kes olid mega ülbed ja sellised nö järsud. Kõik liigutused mu suus tehti mega jõuliselt ilma selgitamata ja ette hoiatamata 😔 nüüd mega paranoia ja ei julge minna 😬 viimane selline ülbe arst oli veel sõbra soovitusel, temaga oli mega sõbralik olnud. No ju mina siis sattusin sel päeval kui arstil sitt tuju oli 🤷♀️
Appi, ma jookseks nuttes minema vist😄
Ma kardan rohkem seda arvet, mis pärast hambaarstitoolil istumist saab. 😀
Sama😁
Sama.. hetkel saand juba 3kuud käia ja 3kuud veel ees et korda saada😢 nutt tuleb kurku kui arvet näed
Ma nägin teises klassis kooli hambaarsti kitliga, mis oli eest vereplekke täis, sain siukese ehmatuse, et edaspidi ei julgenudki minna (jooksin ära, kui kooli hambaarst nimekirja alusel kutsus, nutsin hirmust jne) ja paljud hambad läksid tuksi. Millalgi läks aga valu nii suureks, et ikka läksin vabatahtlikult. Praegu on kõik hambad korras ja hambaarsti ukse taga oodates isegi vererõhk ei tõuse, käib vist suureks saamise juurde, terved hambad minu jaoks uhkuse asi 😁
Issand, need kooli hambaarstid olid ikka rämeeedaaaaad
Ma kardan hambaarsti arvet rohkem kui hambaravi 😬
Odav lõbu ei ole jah 😬😬
Minu jaoks on peamine hirm, et tatt ja see vesi mida suhu pritstakse valgub mulle kurku ja tekitab okserefleksi.
Breketid on järgmine suur prijekt, kui selle aja kuidagi saaks.
Ma pigem upun tatti, kui seda imurit suhu lasen😬😄
Mina pole kunagi hambaarsti kartnund. Ma isegi 100x käiks enne hambaarstil kui naistearstil, sest hambaarst on meeldivam. Ja ei saa öelda, et ma pole kunagi haiget saanud. Lapsena tõmmati mul päris palju hambaid välja ja kõik ikka ilusti narkoosita, isegi juur õngitseti välja ilma narkoosita..rääkimata muud puurimised ja vahest vastu hambanärvi. Aga tõenäoliselt, kuna ma pidin tõesti koguaeg ainult hambaarstil käima lapsena, siis ma lihtsalt harjusin sellega nii ära 😀
Ma ka terve elu kogu aeg käinud, aga no tee või tina, ei harju 😄
Valu, valu, valu…Hambaarst kasutab sõnu “natuke ” või “ebamugav”, kuid mina tunnen suurt VALU. Ma lähen arstile valutava hambaga, ta teeb mulle VALUSA süsti, protseduur on ikka valus (küll juba talutav tänu tuimestusele) ja siis kui see tuimestus üle läheb on mul jälle VALU. Seda sõelapõhjaks torgitud igeme pärast (mulle ei piisa tavalisest kogusest). Viimane arst põrnitses mind pikalt imestunud pilguga, kui oli 3 ampulli mulle ära süstinud, et ma nii väike ja õbluke, kuidas see saab olla nii😀 On, ega mulle ka ei meeldi.
Lisaks ei meeldi see tunne ja heli, mis ajudest läbi käib kui nõel siseneb, kui puuritakse, kui see imur rippu jäetakse ja see suu ammuli olek. Huuled kipuvad puruks minema ja lõuluu valutab veel nädal aega. Ma alati määrin huuled eelnevalt tugevalt palsami/hügieenilisega kokku, see õnneks päästab suuremast jamast😀 Ja arved…need arved teevad veel kõige suuremat valu kui ma lödiste jalgade ja viltuse näoga registraatori juurde tasuma lähen.
Mul õnneks määrib arst ise huuled vaseliiniga kokku 😄
Ma kardan ka hambaarste, lähen alles siis kui valutama hakkab või kui enne aasta lõppu on vaja hambaravi hüvitis ära kasutada 😀
Mul sai kartus muidugi lapsepõlvetraumast alguse, kui ühe hamba väljatõmbamiseks hoidis üks arst mu jalgu, tene käsi ja kolmas pead kinni. Hambaarst ise lõpetas siiski verise pöidlaga. No ma imestan, et ma üldse ilma narkoosita olen nõus laskma midagi teha.
Ma ei lase suhu vaadata ka ilma süstita😄
Ma kartsin räigelt hambaarste, kuni Maxillas käima hakkasin ja breketid sain. Nüüd nendest prii ja ma ütleks, et mu meelest on hambaarstitoolis väg arelaxing lebotada. 😀
Ma võin küll öelda, et ma “kardan Gaili juures käia”, aga ma vist saaks südamerabanduse ja sureks jala pealt maha, kui ma kellegi teise juurde minema peaks. See kahjuks ei mängiks välja ja ma lihtsalt lööks käega ja elaks hammasteta 😀