Ma tegelikult tahtsin teile tulla enda sünnipäevast järgmisena rääkima, aga fakt on see, et see postitus peab homse peale jääma. Lihtsalt sellepärast, et mul on täna nii *sisesta kõige räigem sõimusõna* päev üle tüki aja.
Esiteks tahtsin täna hea ema olla ja lastega mängutuppa minna. Kodus nad passida ei viitsinud ja tõele au andest tuli koristusfirma ka siia, seega oli targem eest ära kobida. Mis seal ikka, läksime Happy Fly-sse. Mul oli illusioon, et nad jooksevad seal rahumeeli ringi, kuni mina näiteks tööd teen või midagi.
Esimese kolme minuti jooksul pissis Marta püksi. Miks, ma ei tea, sest ta käib juba sada aastat potil. Ometi just nimelt seda ta tegi ja MUIDUGI ei olnud prõua-hea-ema kaasa pakkinud vahetusriideid. Kiire kõne Kardole, et see meile taksoga uued riided saadaks, sest olime just jõudnud ja nüüd tundus imelik koju tagasi ka joosta. Õnneks olime seal suht ainukesed, seega silkas Marta jupp aega ainult kleidi väel ringi. Üldse mitte imelik…
Mingi hetk jõudsid ka uued riided, seega said lapsed tõepoolest rahus ringi joosta, liugu lasta ja ennast väsitada. Mitte muidugi eriti kaua, sest läksin mina korra vaatama, et mis see Marta seal teeb, kui avastasin, et ta oli ennast teist korda täis lasknud.
Ja täpselt see hetk, kui ma WC teda natukenegi kasida püüdsin, hakkasid mul kõige hardcore’imad päevad, mida siin ilmas veel nähtud on. Kui te nüüd arvate, et ma olen üks nendest, kellel alati igaks petteks tampoone on, siis muidugi eksite. Seega pakkisin lapsed kokku ja tulime kodu poole ära. Kes verd, kes kust tilkudes.
Koju oli kena jõuda, kõik oli puhas kui prillikivi, mis tekitas mul isegi hetkeks motivatsiooni pesu pesema panna. Mis lõppes mingil kombel sellega… Nagu palun öelge keegi, KUIDAS ma selle sealt ära kiskusin, aga vot, seda ma ometi tegin. Tore.
Õnneks ei olnud mul aega seda kodust pulli kaua nautida, sest peale kõikide pereliikmete pesu pidime me uuesti ennast autosse pakkima ja Samsungi live salvestusele minema. Mis oli ilmselt hea, sest jumal teab, mida ma muidu veel tükkideks rebinud või laiali lammutanud oleksin…
Te ehk teate, et autoga sõitmine ei ole mu lemmik tegevus? Veelgi enam mittelemmikuks pean ma maanteedel sõitu. Eriti jube on sõita mööda võõrast trajektoori mööda maanteed, ise samal ajal elu eest Waze’i poole kõõritades, et ma jumala eest valest kohast ära ei keeraks (keerasin kaks korda). Lisame nüüd juurde selle, et oli NII KURADIMA LIBE, et mu auto kaks korda hakkas lihtsalt kurvis oma elu elama, olin ma stuudiosse jõudes umbes nii pinges, kui üks ristiinimene olla sai.
Mul olid konkreetselt pisarad silmas, näpud lumivalged, sest ma olin viimased 20 minutit iga sekund veendunud, et mu auto kaotab kohe juhitavuse ja ma sõidan ennast ühes lastega surnuks. Aga nagu öeldud, siis kohale ma jõudsin.
Tahaks öelda, et seal oli pingevabam, aga pannes kokku selle, et seal oli live salvestus, mis nõudis vait olemist ja minu präänikud sellest kuidagi aru saada ei osanud, üritasin neid iga sekund hullupilguga kontrolli all hoida ja neile tegevust leida, ise samal ajal niimoodi kõhtu valutades, et ma olin üsna kindel, et ma panen kas pildi tasku või hoopis ketti. Ei teind õnneks kumbagi, elasin live’i üle, lapsed olid ka kuskil tagaruumis multikaid vaatamas ja selle osa võis nüüd edukaks lugeda.
V-a see, et kui ma sinna sain, pidin ma ka koju tagasi saama. Ma reaalselt olin valmis juba enda auto hülgama ja taksoga koju tulema, aga siis mõistsin, et ega see auto ühel ilusal hetkel ise koju tagasi ei tule. Ning mõte sellest, et ma pean homme kuskile auto järgi minema… Lihtsalt ei. Seega surusin hambad risti, hoidsin ropsi ja nuttu tagasi ja sõitsin selle uisumäe peal koju tagasi.
Ellu jäime.
Aga arvake ära, mida Marta just tegi, samal ajal kui ma seda postitust kirjutasin? Eks ikka pissis mu diivani täis.
Palun öelge mulle, mis kuradi päev täna on, ah?! Kes iganes omab seda voodoo nukku, millega mulle sitta keerata, siis palun lõpetage. Ma ei suuda enam. Laske mul lihtsalt rahus minna.
23 kommentaari
Mul on sama pesumasina vanem versioon. Mitte midagi erilist ei pea selleks tegema, et see ära murduks, piisaski lihtsalt katsest sahtlit avada 😀
Lapsel kahtlustaks ka põiepõletikku. Püksi laseb sellepärast, et pissida on valus ja üritab seda vältida. Ühel hetkel ei suuda lihtsalt enam ja siis pissile ka ei jõua.
Halvad asjad käivadki käsikäes. Kui ikka totaalselt viltu hakkab kiskuma, siis ikka täiel määral. MA mäletan et kui ma oma exist lahku läksin, siis MUIDUGI mind koondati töö juurest ka ära ja MUIDUGI ma läksin veel osaga perest tylli ja mida kõik veel.
Aga päevade ajal ma ei suudaks elu sees midagi lastega vms kaasa teha ilma et ma valuvaigistite all ei oleks. Mul on ikka iga kuu sellised kõhuvalud et mul läheb pilt peaaegu eest ära (u sama nagu väikese avatusega synnituse ajal). Nii et eriti tubli, et sa üldse kuskile kohale suutsid sõita.
hehe. Thatsin lihtsalt öelda, et see esimene pilt on ikke umbe naljakas 😀
Ka minu arvates oli eile nii halbade energiate päev. Emotsioonid tuiskasid nagu ameerika mägedel, kõik, mis sai pekki minna, see ka läks, marulised lapsed, kellest ei saanud aru, on neil marutaud, vaimuhaigus või kurjast vaimust vaevatus (või kõik kokku) andsid kõigele veel oma viimistluse. Nii et jah, eile õhtul ma lihtsalt nutsin end kadumismõtteid mõlgutades magama.
See-eest tänane algas nagu uuelt lehelt. Selline kergendustunne oli hommikuks, et huh, see kõik ei jäänudki kestma, vaid on möödas. Kõigest üks torm ja see sai üle elatud.
Mis puutub Martasse, siis mu arust on kõik normaalne. Neil vahepeal tulevadki sellised tagasilöögid. Kasvavad, arenevad, ajus toimub palju asju. Mängumaal on nii palju muud, millega aju tegeleb ja ühe hetkel aju valibki, et suva see pissihäda, ma praegu lustin kuni saan, sest… kamoon, pissil saan ma iga päev hommikust õhtuni käia 😀 Ma igatahes usun, et see oli lihtsalt 1) kas eilse s*ta päeva süü, 2) juhuslik kehvade asjade kokkulangevus, 3) või mingi tavaline tagasilöök lapse normaalses arengus. See viimane peaks peagi jälle taandumismärke näitama, niiet.. Ei hullu midagi. Kuigi ma saan ideaalselt aru, mis tähendab täis lastud diivan, voodid, vaibad või misiganes muu. Soovita sul lihtsalt ise teadlikumalt Martale mingi aja järelt meelde tuletada, et kle, käime vetsus ära.
Mu preili pissib püksi või alla kui haigus hakkab tulema 😕 loodan et Martal haigus ligi ei tule.
Kallis Mariann!
Halvad ja keerulised päevad on selleks, et oskaksime tavalisi uinakuina päevi nautida. Ära muretse liigselt, et pisike Marta nüüd mingi haiguse külge on saanud. Usun, et lastel oli lihtsalt nii tore ja proovides õdede tempot hoida ta lihtsalt unustas õigel hetkel reageerida. Ka minul juhtuvad enamasti need keerulised päevad sellise lumepallina tulema ja just sell hetkel, kui avastan ennast mõtelt, et noo.. kuramus enam hullemaks enam ikka ei lähe- siis no- see on nagu võlusõna. Lihtsalt rahune ja mõtle. 1. Keegi ei saanud haiget/ kõik on terved.
2. Sa olid tubli ja said SIISKI kõigega hakkama.
3. Lastel oli sellest päevast siiski vaid rõõmu ja häid mälestusi.
4. Sa said kõik plaanitud asjad tehutud ja rohemgi veel- sa said head ainest uueks blogi sissekandeks (teemal millega enamik naisi oskavad kaasa naerda ja ohata)
5. Sa oled ilmselgelt auga välja teeninud klaasikese veini ja natuke rahu.
NB! Peapüsti sa oled nagunii meeeletult tubli ja väga hea ema oma lastele!
Muid vaevusi Martal pole? Osadel selle püksi pissimisega veresuhkur ka kõrge ja on diabeet avastatud. Ma ei ütle nüüd, et Martal on aga kui pole hiljaaegu vereproovi teinud siis kontrolliks ju võiks suhkrut kontrollida. Vb lihtsalt oli täna selline päev, et ei taha potile😁
Jah, see oli ka minu teine pakkumine – sõprade lapsel just nii 1. tüübi diabeet avalduski, et hakkas püksi pissima.
Oii, loodan, et lapsuke haigeks ei hakka jääma.. Just selline kaootiline püksilaskmine (vähemalt meil lasteaias lastel – töötan õpetajana) viitab, et miski haigus tahab kiusata ja peale lennata..
Sa pole ainus! Täna on mul tööl täpselt sama pekki kõik läinud 😃 ka töökaaslasel juhtus sarnaseid asju (kustutas vale päeva koosoleku kutse ära nt). Kuuseis vist imelik 🌝
Vot sulle maagilist päeva, eksole 22.02.2022 (peegelpildis kuupäev), mul pole ammu nii kehva päeva olnud, siin ma olen, magadagi ei saa. Ja just, nii hulle päevi, nagu mul praegu lahmab, oli vist viimati peale sünnitust. Aamen.
Mallu mul oli täna ka üks aasta köige halvemaid päevi. Tulin töölt koju ja lihtsalt pisar silmas. Mis sai valesti täna minna, siis see ka läks. Täiesti kohutav päev 🤦🏼♀️
Mu neljane pissib läbi une püksi, kui hakkab haigeks jääma 🤦
Ja no päevad. Peale Jansseni vaktsiini läks kõik peapeale. Kõigepealt kadusid päevad üldse ära 77 päevaks ja kui uuesti tulid, siis ikka nii nagu homset poleks 🤦 ehk ükskord taastub ikka ära ja no peale ei süsti küll enam seda jama, kogu organismi nii peapeale keeranud et paha hakkab 🤢🤦
Kui põiepõletik pole, võib sellegipoolest olla bakter põies (või prigu vahel). Meil nt oli tütrel streptokokk. Vajalik on uriinist külv, mitte niisama ribatest ning võimalik, et ka tikukesega proov prigu vahelt. Tüdrukutel kipub see jama olema, et bakterid võivad sattuda ettepoole – kunagi ei tea, ehk on proovinud ise või kehvasti pühkida vales suunas vmt.
Sorri ma tervishoiutöötaja ja mis asi on “prigu”?? Pepupragu? Kasutaks asju ikka õige nimetusega.
Pissu, tussu, mis iganes. Vast ei sure mõni tervishoiutöötaja ära selle peale, kui ma see moment end nii väljendasin. Peace, bro!
Mul teist päeva juba selline päev, erinevus on see, et mul läheb kõik perse tööl. Olen lubanud endale, et väikese lapse kõrvalt tööl käies olen seal täpselt kellaajast kellaajani ja mitte kauem. Mõlemal päeval nii kui natukenegi midagi hommikul sujuma hakkab, et ajaliselt justkui kõik klapiks ja ära jõuaks ilusasti teha ja äkki isegi midagi lisa läheb kõik perse ja lõpuks rabelen nagu poolearuline, et kõik tehtud saaks
Minu meelest see lastega koos tegemine oleneb ka kuuseisust vms. Mõni päev saan vabalt kõik tehtud ja teine päev ei suuda poolt lauset ka kirja panna…
Äkki tal pôiepôletik? 🤔😬
Ma ei kujuta ette, sellega peaks ikka mingid kaebused ka kaasnema või pidevalt pissil käima, aga ta täna lihtsalt ei vaevu WC poole minemagi…
Tahtsin ka põiepõletikku pakkuda.
Tal või häda olla,kuid kui minna mõtleb,on juba hilja.Võiks pissiproovi igaksjuhuks arsti juures teha,parem karta kui kahetseda.Sest kui juhtubki olema põletik,võib see lõpuks päris valusaks minna.
Võib perearsti/õe juures lasta pissiproov teha küll, kui võimalik. Lastel on põiepõletiku tunnused täiskasvanute omast erinevad, mõnel nt tõuseb palavik. Aga samas ei pruugi ka, äkki tal oli lihtsalt üks päev selline 😀
Kui tal on valus pissida, siis ta ei lähegi WC-sse vaid pigem pissib ennast täis. Ei pruugi olla ühtegi teist sümptomit. Nüüd siis TMI-Minul ei olnud. Pissisin ka ennast täis, sest nii oli vähem valus. Vähem kipitav.
Mäletan, et nutsin kuna lõpuks oli lihtsalt nii valus. 4 kuud hiljem ja ennem kooli sain diagnoosi, et mul on äge kuseteedepõletik aga selleks ajaks oli ka palavik, kõhuvalud jms sümptomid.