üksi lastega spaas*

Ma käisin lastega üksi spaas ja ma jäin ellu! Ma instas jagasin veits storysid ka, aga ühesõnaga oli nii, et LaSpa kutsus külla. Kuna lapsed on mul poolhülged, kes hea meelega enamiku oma elust vees veedaksid, otsustasimegi minna ja selle koha üle vaadata. Mingit otsest kohustust mul seda postitustki kirjutada ei olnud, aga ma tahtsin ikka siin ka jagada. Ehk on kellelegi abiks, kui tahaks lastega midagi teha, aga…mida.

Esiteks pean tunnistama, et mul ei olnud sellest spaast just parim arvamus. Olin vist kuskilt kuulnud ja blogidest lugenud, et mingi vana ja külm urgas. Seetõttu polnud ma sinna kunagi ka asja teinud. Küll aga on see palju lähemal kui need spaad, kus me lastega üldiselt käinud oleme ja juba see oli minu jaoks boonus number üks. Need pool tunnikest, mis ma kodust sinna sõitsin oli lastega just täpselt ideaalne, sest väheke rohkem ja siis hakkab juba see, et issand, miks nii kauaaa, kas me oleme juba kohaaal, mul on pissihäda ja kõht tühi ja Lende vaatab mind lolli näoga ja Marta hingab minu õhku ja muud sellised tavapärased autoprobleemid. Pool tundi oli aga täitsa tehtav ja kohal me olimegi.

Esimene mulje oli küll väga hea. Super looduskaunis koht, rand kiviga visata, lastele õues väike mänguplatsike ja puha. Vastuvõtt oli väga ilus ja uus, check in’i saime kiiresti tehtud ja alles siis kui lifti astusime, sain ma aru, et okei… See on veits vanemast ajastust. Koridorid ja toad olid samamoodi veidi vanad ja mitte nüüd siin nii super moodsad, aga meie tuba oli väga hea suurusega. Mahtusime sinna kõik väga kenasti ja lastel oli ruumi mängidagi. Rõdu ja vaade olid ka üli ilusad. Ehk siis mingit super luksust sinna otsima minna ei tasu, aga lastega puhkuseks vägagi korralik.

Muidugi sundisid lapsed mind peale esimest minutit ujumisriided selga ajama ja spaasse minema. Jällegi – mega mugav lastega. Kõik on üks suur ruum, ei pea muretsema, et keegi silma alt kuskile ära kaob. Toolid hästi basseini lähedal, nii et sain Marta isegi üksi lastebasseini usaldada ja ise vahepeal toolil passida. Mari oskab ammu ujuda, see lihtsalt sukeldus kuskil enamuse ajast ja Lende tundis ennast ka rõngaga väga mugavalt ega elanud mul absoluutselt seljas. Veel eelmine aasta kartis ta vett nagu põrgutuld ja oli nõus ainult süles basseini minema.

Ja minu jaoks suurim pluss – vesi oli SOE. Ma olen räme külmavares ja mul pole poolt halba sõna ka öelda, et kuskil jahe oleks olnud. Lapsed selliste asjade üle üldiselt nagunii ei kurda, need ujuksid vist 10-kraadises vees ka, aga mina olen selle koha pealt jah pirtsakam.

Lastele oli mõeldud ainult väike lastebassein, kus polnud mingisuguseid atraktsioone või liumägesid. Küll aga olukorras, kus neid on kolm ja mind üks, hindasin seda kõrgelt, et mul on vähem asju, millel silma peal hoida. Sellised suured trallimiskohad on alati sagimist täis, aga see oli lihtsalt selline mõnus lebo spaa.

Lapsed käisid ka šokolaadimassaažis. Martal siiski esimene uhke kord ja ta oli nii rahul, et sai ka nagu SUUR tüdruk massaaži. Saaremaal ma ei julgenud talle aega bookida, arvasin, et ta peale kaht minutit ütleb, et ta enam ei taha ja siis olen niisama raha raisanud. Aga ta oli juba seal nii kurb, et teised said ja tema mitte. Seekord otsustasin tal siis ära proovida lasta. Lebas teine seal massaažilaual nagu viimane peen proua, kes vähemalt kord nädalas ennast mudida laskmas käib.

Ühesõnaga – mina jäin rahule ja ainuüksi selle spaa osa pärast lähen sinna kindlasti varsti tagasi. Suvel on seal veel raudselt eriti ilus, aga kuna see nüüd nii kaugel ka pole, viitsin ma ilmselt ka ainult selle pärast sinna sõita, et lapsi “ujutada”. Ideaalne õhtune tegevus, siis koju, sööma ja magama ära.

Et kui kelllelgi veel on jäänud arvamus, et sinna pole mõtet asja teha, siis ma ütlen, et lastega läheksin sinna iga kell tagasi. Isegi niisama kaaslasega on seal juba looduse mõttes super ilus, kes vähegi ringi jalutada viitsib.

*Sarjast juhtub ainult minuga oli tegelikult selline asi, et ma läksin lastega üksi, aga siis kohtasin basseinis ülivana sõpra. Või noh, ma tean teda üli kaua, mitte, et ta ise rauk oleks. Ja ta oli oma naise ja beebiga seal koos, ehk siis otsustasime õhtul veidi minu toas juttu puhuda. Ja kui ma selleks puhuks alla baari endale klaasikest veini ostma läksin, tutvusin seda tehes ühe naisterahvaga, kes ütles, et ta on üksi spaas, sest tal mehega kehvad lood või miskit (jah, ma suudan inimestega sellistest teemadest esimese minuti jooksul rääkima hakata). Kutsusin tema ka meiega tsillima. Ehk siis ma olin spaas alguses ainus täiskasvanud oma lastekarjas, aga pärast oli mul päris suur punti inimesi lisaks, kellega hängida.