madal IQ pole häbiasi

Ükspäev saatis sõbranna afrokate chatti mingisuguse lingi, kus sai online IQ testi teha. Ma muidugi suure hurraaga hakkasin kohe tegema, mu jaoks oli miskipärast põhiline ESSA olla… Sest ma olen vaimselt kolme-aastane… Igatahes oli lõpuks nali minu kulul, sest antud kirjaneitsi siinpool ekraani sai meie seltskonnast kõige väiksema tulemuse.

Esiti mõtlesin küll, et ah, mida see loll test ka ikka teab. Minu intelligentsus on teada üle maa ja mere, eksole? Aga nüüd pean vist tunnistama, et testil oli õigus ja palun omalt poolt edasipidi mulle kirjutada hästi aeglaselt ja trükitähtedes, sest muidu läheb mul keeruliseks.

Nimelt proovisin ma eile töölepingut allkirjastada. Digitaalselt, nagu tänapäeva maailmas asjad käivad. Otsisin selleks puhuks pühalikult isegi oma ID-kaardi lugeja üles ja palvetasin, et keegi sõpradest teaks mu ID-kaardi paroole ka. Teadsid! Andsin mina allkirjad ära, aga no kohe mingi keberniit. Nimelt saadab minu arvuti välja mingisuguseid Mac’i faile ja… Ma lihtsalt ei viitsi sellega rohkem tegeleda, seega lahendan probleemi nii, et sõidan lihtsalt kohale ja annan oma käega allkirja. Nagu muistsel aal inimesed tegid. Tol ajal olid ka vist madalamad IQ-d teemas.

Samuti ei suutnud ma eile parima tahtmise juures enda kodust Lotte rihma leida. Kuna aga poodi oli vaja minna ja lastele sai lubatud, et nad võivad Lottega jalutada, siis asendasin ma rihma hommikumantli vööga. Meenutas mulle aega, kui ma kunagi tatina õuest mingisuguse üüratu hundikoera “leidsin”, ta enda omaks kuulutasin, ema sukapüksid talle kaela sidusin ja temaga paar tiiru ümber maja jalutasin, enne kui ta nelja tuule poole ajama pani, sukad kaelarihma ümber töllerdamas.

Lotte nelja tuule poole ei pannud, aga ometi suutis ta nii äkilise liigutuse teha, et Mari lendas põlvili. Püksid lõhki, põlved verised ja silmad vesised. Ehk siis kui keegi eile Laagri vahel mingit imelikku tsirkusebandet nägi, siis need olime meie.

Tänase päeva kirss tordil (siiani) on see, et istusin mina peale EMS ja LPG massaaži autosse, panin käed taskusse, et võtit võtta ja… avastasin sealt oma trussikud. Ma lahkusin salongist lihtsalt nende pabertrussikutega, mis protseduuri ajaks antakse.

Te võite ise nüüd arvata, kas ma seda postitust ka pabertrussades toksin, sest ma tahtsin oma blogiposti idee enne kirja panna, kui selle ära unustan. Next level IQ langus on see, kui oled nii loll, et pead tundma hirmu selle ees, et unustad äkki kirja panna, kui loll sa oled 😁

Aga et mitte jätta teile muljet, et ma selle perekonna ainus “kirgas kriit” olen, siis räägin teile Martast ka. Nimelt tegeles ta eile mingil põhjusel sellega, et loopis kapist riideid mu voodisse. Astusin siis mina tuppa ja palusin tal viisakalt lõpetada, sest “muidu sa teed siia suure seapesa”. 10 minutit hiljem tuppa naasedes olid juba pea pooled riided voodil hunnikus, Marta seal sees, silmad põnevusest punnis ja küsis elevil häälega: “Noh, millal siga tuleb???”.

Siga ei tulnud, ainult Lotte tuli, krt.

Aga ok, ma libistan ennast nüüd paber-aluspesust välja ja lähen annan allkirjad, et pühalikult ära lubada, et ma esmaspäevast tööle ka tulen.