Ütlen ausalt, et ma ei hakka isegi enam lootma sellele, et äkki ma ka kunagi mõistusega inimeseks saaksin. Ma võin endale küll öelda, et ma olen maru hea isiksusetundja, aga tegelikkus on ikka see, et vahepeal lasen ennast tihemini lüpsta, kui Nopri piimavabriku lehmad suvalisel teisipäeval. Ehk siis järjekordne lugu sellest, kuidas mul hale meel hakkas ja ma jälle inimest aidata üritasin ja siis aru sain, et…ma poleks pidanud seda tegema.
3 kommentaari
Vot see on ülbus ja alatus. Niimoodi raha nõuda. Tõesti kas inimestel häbi ei ole? Meil kõigil on hetkel keeruline ja veelgi keerulisemaks läheb .
Nahaalsust ikka mõnele kotiga antud. Kurb, et nii läks.
Nagu wtf kus kohast sellised inimesed tulevad🫣😡 just selliste tänamatute olendite pärast ei tahetagi inimesi aidata. Ausõna ma kunagi olin ka selline lahke, kes alati suurperede toidukogumisele ja kooliasjade ostmisele kaasa aitas aga kui asja lähedalt nägin, siis enam ei aita… kassidel on rohkem abi vaja ja nemad ei valeta… nii nad saavadki iga kuu minult väikese panuse.