Käisin ükspäev ühes poekeses. Kuna ma olin ainukene klient (või mega kahtlase näoga), pani turva mulle kohe pilgu peale ja hiilis mul nii kaua järgi, kui mul imelik hakkas ja ma poest lahkusin. Liikudes turvaväravate poole hakkas mul süda taguma, et issand, oota, äkki ma ikka varastasin midagi?!
Sellest “hirmust” tulenevalt muutusin ma automaatselt Kõige.Kahtlasemaks.Inimeseks. Ma hakkasin ringi kõõritama, et kus see turvamees on. Ei julgenud midagi puudutada ja hakkasin paaniliselt käsi taskusse panema, juhuks kui ma enda teadmata siiski röövi sooritanud olen. Hea, et ma poest nuttes välja ei jooksnud, ise kisades, et “ma ei varastanud midagi!”.
Kui ma veel suitsumees olin, siis iga kord kui ma suitsetades politseid nägin, tekkis mul tunne, et ma peaks suitsu selja taha peitma ja jällegi, minema jooksma.
Bussiga rohkem sõites oli mul alati pilet olemas, aga sellegipoolest hakkas süda kontrolöri nähes peksma ja mega hirm tuli, et kohe “jään vahele”. Kuigi polnud nagu millegagi vahele jääda, aga kartsin sellegipoolest.
Ajaga on tekkinud kaks uut hirmu. Esiteks netis millegi müümine/ära andmine. Mõlemal juhul võid kindel olla, et kuulutust läbi ei loeta ja mitte kunagi ei või olla see nii, et sa lihtsalt riputad kuulutuse üles, saad oma asjast lahti ja elad edasi.
Kui ma kirjutan, et müün 469€ eest ostetud turvatooli 300€ eest, siis loomulikult peaksin ma juba eeldama, et kuulutusega kaasneb vähemalt paar kirja sisuga “sott ja tulen kohe järele!”. “Mis on vähim, millega ära annate?” Nagu… kui ma panen müügikuulutuse, siis see hind, mis ma sinna panen, ONGI vähim, millega ma ära annan, või mis? Kindlasti mitte ei pane ma hinnaks 300€, aga sellisele kirjale vastan, et oh sind kavalpead, et küsid, sest tegelikult kõige vähim, millega ma ära annan on 25€.
Kui ma kirjutan, et “Nelgi 37 aadressil on ära anda rotipuur”, siis ilmselgelt saan ma X arvu kirju sisuga: “Oleksin puurist väga huvitatud, kuhu saab järele tulla?”. Ma saaks aru, et kui üks inimene ei märka aadressi, aga reaalselt umbes viis inimest kirjutasid smamoodi, et kuhu saaks järele tulla, palun aadressi. Nagu kui ma konkreetselt kirjutan oma aadressi, siis kuidas ma veel täpsemalt saaksin kirjutada, et kuhu järele tulla? Joonistan kaardi? Lähen kaarikuga ise järele ja toon nad enda juurde? Nagu, mida veel?
Tuleks vist loobuda ka netis igasuguse nõu küsimisest, sest ma olen vist sellest kuidagi valesti aru saanud. Näiteks ükspäev hakkasin ma mõtlema, et kogu aeg ma muudkui pean seda diivanit puhastada laskma ja see läheb aina mustaks. Eriti feil oli just nüüd see, et JUST puhastati diivan ära, ma viskasin veel pleedid peale, et remondi käigus tolmuseks ei saaks miski ja ühel päeval võtan pleedi maha ja avastan, et diivan näeb välja, nagu see oleks bordellist välja lohistatud. Suuuuuured plekid ja ma ei tea mis jama kõik peal, ilmselt läbi pleedi siis kuidagi imbunud ja rahus ka sinna ära settinud. Mis siis ikka, tuleb uus diivanipuhastuse aeg kirja panna, aga siis hakkasin mõtlema, et äkki peaks nahkdiivanile mõtlema üldse?
Ma olen alati arvanud, et mulle need nii väga ei meeldi, aga paar tükki, kus ma külas istunud olen, on päris mugavad olnud ja võib-olla oleks see laste ja loomadega parem variant? Kuna aga nende välimus minu meeelst pole mulle siia tuppa päris sobiv, siis mõtlesin ideaalsele lahendusele: ma küsin nõu spetsiaalsest FBi grupist, kus ongi sisekujunduse teemad. Seal tihti inimesed küsivad, et ala kellel on kodus see või teine, et näidake, kuidas ja milline on jne.
Minu lootus oli, et saan veits inspiratsiooni, või julgustust, et on ka ILUSAID ja mõnusaid nahkdiivaneid, millega tõesti mõnusam elada, kui aina diivanit pesta või välja vahetada, aga tulemuseks sain hoopis teada:
- lapsi tuleb kasvatada, siis nad ei tee diivanit mustaks.
- süüakse köögis, ega tuba sigala ei ole!
- minul küll kodus diivan must ei ole, kuigi mul on laps(ed), kuidas sul olla saab?
- külalisi võõrustatakse ka köögis, mitte elutoas diivanil.
- nahkdiivanid on nii koledad ja ebamugavad ja higistad kohe ennast täis, kui peale istud.
Okei, sekka näitasid paar inimest diivaneid ka, seegi tore.
Veel üks hirm – ma kardan, et ma tundun inimestele mega ülbe. Et ala keegi saab öelda, et jaa, mina nägin selle Malluka kommentaare ja ta on NII mega ülbe, aga no proovigem nüüd jääda super viisakaks ja sõbralikuks, kui teemas on miljon vastust, millest minu küsimusele vastavad kümme ja ülejäänud peavad mulle vajalikuks anda kasvatusnõu ja ütlema, kus mina või mu lapsed enda kodus sööma peaksime, et diivan puhas oleks. Ja sa vastad ühele, et jah väga tore, aga kas sul muidu pilti nahkdiivanist ka on: EI, SEST MUL ON TEKSTIILIST DIIVAN JA SEE EI LÄHE KUNAGI MUSTAKS!
Küsida nõu ei maksa, see on nüüd selge. Aga ei ANDA ka ei maksa, tundub mulle. Ma olen seda enne öelnud ja ütlen veel – vähemalt X korda päevas saan ma kirja, et “tere, lugesin su blogist asja X kohta, aga ei leia seda linki, kas saaksid anda?”.
Nii, mida mina teen?
Googeldan “Asi X+mallukas”, saan koheselt õige lingi ja kopin selle küsijale. Palun väga. Esimesele. Teisele. Kolmandale. Neljandale juba ütlen, et ole nii hea ja googelda. Viiendale ütlen, et ma ei viitsi su eest googeldada, googelda ise. Kuuendale ütlen, et APPPI, KAS SUL ON RASKE GOOGLE OTSINGUSSE ISE KIRJUTADA “Asi X+Mallukas”????????
Eile ka kirjutati, et kle sa käisid seal jõuluvana talus, et kas see ongi suviti ka lahti ja kus see asub. Esiteks mainime ära, et see oli päevas umbes viies küsimus, mida kenasti gooogeldamisega lahendada saab, mistõttu ma vastasingi, et jah, see on lahti ja asukohta saab täpsemalt googeldada.
Mulle vastati, et üritas googeldada ja palju erinevaid vastuseid tuli ja no “pohh kui nii raske öelda on”.
Ma üritan seletada, et ma ei oska ju anda asukoha juhiseid, kui mind viis ja tõi sealt võttemeeskond, mistõttu mul pole õrna aimugi, kuidas sinna saab.
“Ma ei tahagi teada, kuidas sinna saab vaid kus kandis asub, nime või midagi, et kas harjumaal, pärnumaal, hiiumaal või kus, aga kui seda ka öelda ei oska, nojah siis”
Ma ausalt juba tundsin, kuidas mul närvid tõmblema hakkasid. Nagu jeesus küll, alusta siis sellest, et tere, mis selle jõuluvana talu nimi oli, et ma ei tea. Mitte, et kas see suvel lahti ja kus see asub, nagu jumala eest, mingi Eesti kaardi koostamise agentuuris töötan või? Ma eeldan ausalt vaikimisi, et kui inimene küsib mult midagi, millest ma olen blogis kirjutanud või instas näidanud, et seda pole nii raske uuesti üles leida ja küllap saaksid nii ka nime teada, et edasi otsida.
Vastuseks sain, et kle kammoon, ma loen su blogi üldse nii harva, et sealt ma küll seda infot ei saanud.
Tõesti, wow, suur au, et proua üldse elus minu alamklassilist blogi avanud on, las ma kohemaid googeldan su eest kõike, mis sul vaja ja ehk saan veel millegagi aidata ?
Muuseas, pannes otsingusse “jõuluvana talu” tuleb nagu esimesena see korstna talu info, et ma ei tea, mis erinevaid vastuseid inimene sai, et kohe üldse abi palumata edasi elada ei saanud, aga näed. Issanda loomaaed on kirju.
Ja selle kõige sees pean ma kogu aeg max sõbralik, vastutulelik ja rõõmus olema, vastama igale küsimusele ja palvele, sest muidu ikka keegi peab ära mainima, et nojah, see ju see MALLUKAS, see ongi ülbe ja ära tõusnud vms. Nagu jeesus küll, laske elada lihtsalt…
Muidu mul viimasel ajal on vist endal enivei suuri raskusi selle zenyolo oleku säilitamisega, sest isegi minu kuus aastat vett pidanud teema, et “meie Kardoga ei tülitse” on jõudnud sinna punkti, et üks päev, oleks mul vaid eesti.ee’s võimalus olnud, oleks pannud sinna lahutuse kasti taha linnukese ja välja kolinud 😀 Aga see on vist juba mõne teise postituse teema. Sain hingelt ära rääkida ?
81 kommentaari
Hei!
Väga hea postitus! Ma olen täpselt samal arvamusel- inimesed on tõesti täiesti idioodid! Ma läksin juba lugedes nii närvi, sest tean, mida tunned 😀
Edu!
Töökaaslaselt küsis üks inimene ühe kuupäeva kohta, mis on kodulehel kalendris kenasti olemas. Töökaaslane saatis selle peale kalendri lingi, et näed, kõik vajalikud kuupäevad on siin olemas. Ja vastuseks sai “aitäh eimillegi eest”. Inimesed on ikka viisakad ja sõbralikud.
Täielik offtopic, aga kas sa ei taha oma uuel it-mehel ikkagi lasta oma kommentaarid loogilisse järjekorda panna? St vanemad üleval, uuemad all. Ma ei tea, kas ma olen ainus, kelle jaoks on jube tüütu pärast posti lugemist alla kedrata, et siis jälle hakata üles tulema? Arvatavasti mitte.
Mulle just meeldib praegune süsteem, mugav uutel kommentaaridel silma peal hoida.
Mulle meeldib ka praegune süsteem, muidu viimaseid kommentaare ei loekski keegi.
🙁
Kas s ei taha diivanile lasta õmmelda sellist katet, mida hea pesumasinasse panna? On neid katteid küll, mis ei hakka hauduma aga samas on vett pidavad. Meil ka diivaniga jama. Koer diivanil, lapsed sinna oksendanud, siis vildikatega joonistatud. Olen küll pesnud seda aga osad plekid ikka välja ei tule. Õnneks meil halli värvi ja sealt ei paista iga mustus vãlja.
Ma olen küll lastele öelnud, et toas ei söö ja koer ei tule diivanile, joonistades alus alla jne. Aga kui sin ennast ei ole kodus, siis lapsed teevad ikka nii nagu mugavam on.
Mul sarnast värvi diivan ja ma ostsin karcheri märja tolmuimeja. Parim ost ever. Pesen sellega ise diivani puhtaks siis kui ise heaks arvan, vaibad, autole sisepesu, madratsid jne. Kokkuvõttes tuleb ta 100x odavam kui tellida keegi sama asja tegema tõenäoliselt sama masinaga ?
1. mina kardan kohutavalt lennujaama tolli. Pole küll eriline smugeldaja aga kui ikka kingakonts või püksipannal tule punaseks teeb ja sind kõrvale tõmmatakse siis on ikka kuidagi kummaliselt õudne. Ükskord sain noomida tsoonist ostetud kinnise(!) veepudeli pärast, mille pidin loovutama ja teinekord oli lapsel kotti pinalisse pakitud ümara otsaga pisikesed käärid, mille peale mu kott siis tagurpidi tõmmati, kuna mul polnud aimugi nendest kääridest. Seekord oli tollitöötajatel vist lõbus ja käärid jäeti ka meile alles.
2. Ostmise korral vihkan ma pigem kuulutusi “järgitulemisega, Harjumaa”. Ma isegi ei vaevu kirjutada, et äkki ütlete suuna, kuhupoole linnaotsa või kui kaugele linnast jääb. Sest ma ise elan ka linnast väljas ja seega võib järeletulemise maksimaalne vahe olla teisse linna otsa 2 tundi ja 50 kilomeetrit.
Kasutasin otsingut ? ei leidnud vastust. Kus on Mang’i saaga VOL 3 ????
pole kirjutatud 🙂
Hoiad ikka põnevuses rahvast jah ?? kas on lootudt, et ilmub? ?
Jah, raamatus 🙂
Nii nagu sajad teised jätan minagi kommentaari, et vaata, ma oma selle huaweiga ei näe kommentaaride vastuseidvastuseid lugeda sest ekraani ei liigu vasakule-paremale.
Meil on diivaniga sama jama koguaeg plekid peal puhasta või ära puhasta, seega loobusin ja viskasin pleedid peale ja sama ka vaibaga kuna mööda elamist kondab meil beebi kes ilastab ja pissib jne siis koguaeg on vaip plekiline , olen mõelnud osta kirju vaiba siis ei paista nij välja…shit happens ja seda sõna otseses mõttes:)))))
Mul juba 10a olnud selline diivan, millel nö raam on nahaga kaetud ja istepatjadel käivad katted lukuga ära. Ma üldiselt lastel diivanil süüa ei luba, aga eks endalgi on nii mõnigi kohvitass seal ümber läinud. Keegi lastest on pissinud või oksendanud ja mugav on kohe katted pessu visata. Nipp vormi säilitamiseks on katted niiskelt peale tõmmata ja kõik ok.
Ma arvan, et sa ikkagi oled kuulus ja kõik tahavad kuulsa inimesega suhelda. Siis tundub äge ja lihtsam oma lihtne küsimus hoopis sulle saata. Teistele saab rääkida, et chattisin Mallukaga. See kõlab kindlasti mitu korda ägedamalt kui et googeldasin.
jumala haud, ega ma mingi koit toome ole 😀
Selles samas grupis kus sa oma diivani nõu küsisid, palus üks inimene nõu kuidas ahju lammutada. Ja sai vastuseks kuulda kui loll ta in ja talvel külma jääb sest maal ei pruugi üldse elektrit olla kogu aeg.
Ahi oli valesti ehitatud ja kuskil polnud kirjas kas ta elab maal, linnas või vee all. Seega jah.. Alati ei pruugi sealt just vastust oma küsimusele küll saada ? noh, nagu igal pool mingid targutajad kohal, kel valikuline arusaamine lugetust. Seega asi ei ole üldse sinus ?
Ma nii hullult seda gruppi ei jälgi, seega mulle enne pole silma hakanud seal selline asi, pigem on just tundunud, et teistele vastatakse alati normaalselt, aga mulle tuleb mingit X nõu anda 😀
.. tee endale tasuline infoliin 😀
teeks, aga ma ei võta kunagi telefoni vastu 😀
Ma arvan, et nad tahavad sõpsi panna ega oska muud moodi kirja alustada.
Tahtsin külmiku kohta kirjutada aga kommentaar ei tuld läbi miski gateway teema.
Kui see ekstra lai külmik uksest ei mahu, kas aknast ka poleks mahtunud? Me kunagi midahi ema majja vinnasome nii. Äkki oli selleks diivan..või köögilaud vms. Igatahes aknast sisse ta tuli.
Meil ei käi köögiaken lahti 😀 Aga no vahet ka pole, sest uus külmik ammu teenib meid 😀
Kuna sul blogis ilusad uuendused käimas(ilma naljata), siis palu itimehel nii igaks juhuks otse päisesse ka suur otsingumootor panna, äkki siis enam ei küsita 😀
Tegelt inimeste lollusel pole piire, kohtan seda nii internetis kui päriselus näiteks klienditeeninduses. Parim nali on minu jaoks ikka see, kui ühe pagarifirma “kuller” tõi siis kauba poodi ja klient küsib tema käest, kas leiba kattev kile on ka söödav. Kuller vastas, et jah on.
Nagu kui loll saab inimene olla 😀 Ok, leib jah ökomärgisega, aga kile ju ilmselgelt mitte või noh, kui oleks mingi eriti spets ökovariant leiutatud, küllap on see ka pakil märgitud.
what, see juba next level 😀
Sorri, aga tänu selliste postide lugemist jääb sust ikka üsna kehva mulje. Olen aastaid su blogi jälginud ja varem väga kommenteerinud ei ole. Aga vastik on lugeda kuidas sa mõnitad omaenda sissetuleku allikat. Kõik inimesed ei ole tõesti kõige kirkamad, et asju gooogeldada. Mõni kahjuks ei oska sellist privileegi kasutada. Vastik on lugeda sinupoolset hala. Jah, saan aru kui ajab närvi, aga sellegipoolest võiksid jääda inimlikuks. Mõni ime ka, et sulle internetis siis niimoodi vastatakse, ise oled täpselt samasugune lajataja. Ega pada ju sõimabki katelt ju noh!
Okei, ei oska googeldada… Ehk siis ei oska avada http://www.google.com? Huvitav, kuidas ta siis mu blogi lugeda oskab? Või meili kirjutada? Ei tundu loogiline, pigem on tegu viitsimatusega, mida ma ei peagi naeratades tolereerima.
PÄRISELT?????
Vat see on küll nüüd esimene kord, kus ma ka kellegi kommentaari kommenteerin… NAGU PÄRISELT SA NII MÕTLEDKI???
Palun tehke minule siis selgeks, et MIDA KURADIT NEED INIMESED SEAL INTERNETIS TEEVAD SIIS???? Ma päriselt ka ei saa aru, milleks siis üle poole elanikkonnast ninapidi koguaeg seal istuvad?!???? MIDA NAD SEAL SIIS TEEVAD????
Ilmselt sina oled ka selline kes kriblab ja ei viitsi otsida??!!!? A kas sa jaksaksid päevast päeva vastata ja otsida neid teemasid, mida saab googeldada? Jube mugav ikka. johhaidii terve internet on infot täis ?
Stupid people everywhere 😀 Agaaaaa mul on musta kangaga diivan ja sellelt ei paista ükski plekk, soovitan 😀
sama, endal ka tume kangast diivan ja läbusta palju tahad
Mu emal on üks Softrend diivan kus käib kogu kangas maha ja neid padjakatteid saab pesumasinas pesta. Kallis küll aga minu laste pläkerdamine on sealt ideaalselt puhtaks läinud. Kui raatsida siis saab ka mitmed katted tellida et hooajati diivani värvust muuta. Ise jälestan nahkdiivaneid, eriti kunstnahka. Kunstnahk hakkab ajapikku ka murenema.
Maskus on ilusad nahkdiivanid, üks Neiseri oma oli täiesti vaimustav. Aga kallid ka 🙁 Samas kohapeal oli mitmel diivanil korralik ale!
Oota, aga kus see jõuluvana asi siis asub? ?
Diivanist. Olen omanud nii tekstiilist, kui ka nahast. Minu kartus, et ‘higistad end lolliks’ tõeks ei osutunud. Pealegi igatsen väga nahast diivanit taga. Puhastada üli lihtne, vahest harva vajas hooldust (spets vahendiga, et koledaks ei läheks), istuda pehme, lebotada mugav, koera tekitatud karvadest ja plekkidest oli lihtne puhastada… Ideaalne. Nüüd laps ja tekstiilist diivan…oleme siiani kasutanus seda kärudele mõeldud puhastusvahendit (tänks reklaami eest :D) aga nüüdseks juba seis nii rõve, et vajaks tõsist pesu. Seda aga pole võimalik nii pea teha, sest siis poleks ju istuda kuskil. Nokk kinni, saba lahti situatsioon..
Mina võitsin kunagi sinu Blogis siin endale peegli, suure, jala peal lausa.
Ma nii õnnelik siiani, et mul ükstapuha kas sa oled ülbe või mitte :D:D:D
Igalühel meist on päevi kus tahaks kõigile ühtteist öelda, eriti nendele jaanidele kellest sa ennist rääkisid:D
Ma ükskord googeldasin mingit asja sinu blogist, googeldasin lausa pool tundi, aga ülese ma selle leidsin.
Tundus kuidagi nii loll küsida, kahtlesin, et sa oskad öelda mulle, et vot näää 25. aprill 2014 viies lõik, kolmas rida (näiteks).
Aga ma saan aru, et enamus su lugejaid just nii arvavadki. Johaidiiii.
Oo, millise peegli 😀
Nahkdiivan ajab tõesti natuke istmikult higistama kui soe on, aga mul on puuvillased tekid istumise all, mida aeg-ajalt pessu viskan, väga normaalne on olla. Nahkdiivan on kallim kui tekstiilist, aga peab vastu palju kauem ja palju kergem on puhastada. Samas sulle meeldib suht tihti ümberkujundada, nii et vb pole mõtet suurt kulutust teha…. Muidu värvivariante peaks päris palju olema, mul kodus kollane, tuba on ka kollastes toonides.
Väga aktuaalne teema. ? googeldasin eile väikelapse õueriideid vms ja üks link viis sinu blogisse kus sa rääkisid kevadel Lende riietest ja mainisid Joha. Tahtsin suuruse vastavuse kohta küsida, aga siis mõtlesin, et ei hakka tüütama ?
Oeh see asjade müümine,ära andmine fbs. :’)
Ma müüa üldiselt ei viitsi, kui mingi asi seisab pikemat aega mul niisama ees ja tahaks lahti saada,siis annan niisama ära, tingimusel,et ise tullakse järgi, sest mul transporti pole. Viimane hea kogemus oli ühe kapiga. Üks soovis aga tal ka autot pole aga sõber pidi saama nädala jooksul järgi tulla. Kuna mul otseselt kiiret polnud siis olin nõus ja palusin siis teada anda, kui täpsemalt teab, millal saab tulla. No nii päev ette oleks ju viisakas, mul olid isegi mõned asjad veel kapis. Mõtlesin siis ära sorteerida, kui tean kindlalt,et vot homme tuleb vms. Kuni sain siis telefonikõne,et ma nüüd 10 min pärast jõuaks kapile järele. No tore, esimene mõte oli pikalt saata aga okei. Viskasin siis kiiruga asjad kapist välja, lohistasin kapi esikusse. Tuleb siis mees ja vaatab.. see kapp küll autosse ei mahu mul. Mulle öeldi, et väike kapp on… Suva see,et kõik vajalikud möödud olid mul kirjas kuulutuses.
Ma andsin turvahälli ära, aga need rihmapehmendused ununesid kaasa anda, see oli paar kuud tagasi. Ükspäev lambist oldi ukse taga, et kle anna need ka 😀 Nagu hea et ma need lambist kohe leidsin, enamasti ma otsiks pool päeva 😀
Ausalt, ma paneks juba nt facebooki automaatse vastuse lõppu, et kui tahetakse teada, mis/kus/mida, siis kõigepealt kirjutage google’i otsingusse “asi x mallukas”. Shit’s ridiculous 😀
Turvamehe koha pealt, et mulle meeldib ka sind jälgida, kui poes käid 🙂
Mul tööl vahest vaikne hetk ja kui sind kaameratest näen, siis nende vahendusel jälgin 🙂 Mulle nii meeldis, kui sa Lendele saalis nektariini või virsiku söömiseks andsid ja kassa juurde jõudes, jooksid puuvilja osakonda tõid teise nektariini/virsiku ning lasid ära kaaluda ja viisid tagasi. Tekitasid mu kassapidajas segadust ning ta tükk aega üritas aru saada, mis just toimus 😀 😀
Haha, ma isegi mäletan seda korda. Ma ütlesin, et palun kaaluge ühte nektariini topelt, et üks söödi ära. “Ei, ma ei saa nii teha!” 😀 Nagu ok… tõin uue siis 😀
Igal juhul parem variant, kui need titemammad, kes annavad lapsele kohukese, kõrrejoogi või Barni vms süüa ja tühja paberi peidavad kassa riiulite otsa ning jätavad kauba eest maksmata. Kahjuks neid on liiga palju…
Vot ei mõista neid emmesid, kes maast madalast oma lastele õpetavad, et selline käitumine on okei.
Ei no see on ju varastamine, aga ma ka tihti jõuan kassasse tühjade paberitega 😀 Ühesõnaga enam ma poes perset sügada ei julge :D:D
Ongi varastamine. Ja kui nad sellega vahele jäävad ning kaupluse töötaja või turvad paluvad nende asjade eest maksta. Siis neil titemammadel jääb veel õigust ülegi.
Alles mõni nädal tagasi, kui ühele emale ulatasin tühja sussi šokolaadi ümbrise, mille ta minu nähes oli riiulisse poetanud ning palusin tal selle eest maksta. Sain sedasi sõimata, et kuidas ma julgen teda kogu rahva ees ja veel enam ta lapse ees niimoodi süüdistada. Et tema pole midagi varastanud ning ta oleks selle eest maksnud jne. Võttis demostratiivselt selle šokolaadi ümbrise ning viskas kassapidajale ning maksis ära. Politseid ei hakka selle väikese kõrrejoogi vms pärast kutsuma, neil niigi palju tegemist. Aga mõnele ülbitsejale tahaks küll kutsuda ja seniks ta vastavasse ruumi kinni panna. 😀 Aga lapsest hakkab kahju.
Aga see on mõistetav, et lastele poes ikkagi antakse üht teist näppu, et poes käik kulgeks rahulikumalt ning seni kuni selle eest ka kassas makstakse, on kõik hästi 🙂
Kunagi oli ju hull arutelu selle üle, et kui ma poes midagi ära tarbin, et siis see on vargus, enne kui ma selle eest tasunud ei ole, sest ÄKKI ei saa nt kaardiga maksta ja siis mis saab mu söödud shoksist ahh?? 😀
Kui kaardiga maksta ei saa ja sularaha ei ole ning kaup poes ära söödud. Siis on s*tt seis 😀 Jääd peale kaupluse sulgemist põrandaid pesema 😀
No kui ma olen midagi ära söönud/joonud ja tõesti ei saa kaardiga maksta ja sula pole, siis ma helistan Kardole ja ütlen talle, et ta maksma tuleks 😀
Ma nüüd ilmselt solvan paljusid, aga suur osa Malluka lugejaid (ja neid põhilisi kaasaelajaid postitustele) ongi ju sellised, kellel puudub tegelikult lugemisoskus, st nad justkui loevad, aga ei leia tekstist vajalikku infot üles või ei pane tähele või ei tule selle peale, et nt veel ükskord postistust lugeda, sest äkki on neid huvitav info juba kirjas… Ma ei tea täpselt, mis nende probleem on, sest õnneks ise selle käes ei vaevle 😀
Väga hea, et melu.tv-st asja ei saanud, sest nüüd on see kontingent siiski sunnitud mingilgi määral lugema. Asi seegi. 😀
Huvitav, kumb on parem, kas 40 000 “fänni”, kellest enamus on tohlakad ja paluvad aeg-ajalt nt guugeldamisteenust, või 4000 fänni, kes oskavad guugeldada ja lausa lugeda. 🙂 Mallukas, kumma sa valiks? 😀
no kuna mina oma palga maksan siiski selle pealt, et ROHKEM inimesi käib siin, siis mis sa arvad, mis vastus on 🙂
Eks see oligi rohkem retooriline küsimus… 🙂
See on kõige ehedam õpitud abituse põlvkond, kellele ette taha ära tehtud on. Kõik on tänapäeval kiir… Kiirmood, kiirtoit, kiirsuhtlus. Kõik pidi juba eile olla olema. Mul oleks mark küsida enne, kui pole kindlaks teinud, et ma ise kuskilt seda vastust välja otsida ei suuda.
ma nägin su postitust selles sisekujunduse grupis, imestasin ise ka nende vastuste üle….
ma vôin enda seisukohast ütelda, et on tekstiil nurgadiivan ja 2 last. söövad ikkagi köögis, see on jah meie reegel. Samas tunnistan, et kuskilt on ajaga ikkagi need plekid diivanile sattunud. Tahes tahtmata kôik mida kasutame, määrdub.Ja isegi kui plekke pole, siis diivanit tuleb puhastada ikkagi, sest paraku riided jms määrib samuti.
Mulle omale ei meeldi samadel põhjustel netis midagi küsida, sest alati leidub keegi, kes arvab, et on vale küsimus ? ja arvasin koguaeg, et loll on see, kes küsida ei môista.
Mul just tõna tuli sõpradega teemaks, kui tüütud on need inimesed, kes küsivad mingi asja kohta, mida võiks kõigepealt ise googeldada. Sest selleks, et neile vastata, pean ma tihtipeale ka ise googeldama. Miks ma peaks seda nende eest tegema siis?
sõbramehepoolest 😀
Mina pean ausalt ütlema, et Sa üsna tihti vastad küsimustele liiga sarkastiliselt ja siis minul kui küsijal jääb endast loll mulje, ometigi küsimus on normaalne ja õigustatud. Ja siis kui endale jääb halb tunne sisse, siis tundubki, et Sa oled ülbe. Kuigi jah, ma tean, et Sa vastasid äkki naljaga pooleks aga tunne, et “küsija suu pihta löödi”, on küll.
Seega olen üsna harva midagi küsinud, sest mina KARDAN Sinu sarkastilisi vastuseid ja seda halba tunnet, mis sellele järgneb.
Muidu oled Sa vahva naine ning kohati lausa eeskuju ja inspiratsioon… minu jaoks küll.
No kolm varianti, et
*kas olengi juba “kopp ees” suhtumisega
*vastan sõbralikult, aga lugeja ise paneb sinna mingi sarkastilise tooni taha ja võtab niiöelda valesti
*võtan ise küsimust ründavana ja vastan vastavalt 😀
Diivani osas. Ma olin ka nahkdiivani osas pehmelt öeldes kahtleval seisukohal, aga nüüd on juba mõned aastad valge kunstnahkdiivan istumise all ja julgen soovitada. Kui lapsed lägastavad, siis saab lapiga puhtaks lükata ja lisaks on ka kass loobunud küünte teritamisest diivani kallal. Tekstiili rebis ikka mõnuga. Lisaks ei meeldi talle enam diivani magada, ainult kui pleed all on. Ju siis on kuidagi ebameeldivam. Enda jaoks mingit vahet pole, sest reeglina on ikka riided seljas. Suvel palja kintsuga jah ei ole nii hea kui tekstiili peal istuda, aga siis panen pleedi alla. Miinuseks võib olla, et kui lapsed jalgupidi diivanil trambivad, siis lõpuks võivad õmbluskohad rebeneda.
Elasin oma pisiperega terve suve talumajapidamises, kus on elutoas kolmekohaline nahkdiivan, kahekohaline koos peiduka ja joogitopsi kohtadega ja üks tugitool. Kõigil on külgedel ka need kangid, et saab jalgu sirutada.
Komplekt näeb välja nagu uus (kasutusel olnud mitu aastat), ainsamat korda ka ei näinud, et keegi oleks hullult seda hooldanud oleks. Kui siis ainult lapiga üle. Kas seda ka süvitsi mingitmoodi üldse hooldatakse, peaks üle küsima, sest terve suve jooksul seda üsna kindlalt ei tehtud.
Majas oli nii lapsi, kasse kui ka koer.
Ma ei viitsi seal grupis seda teemat otsida, niiet jätan “oma kogemuse” nahkdiivanitega siia 😀
Aga oli see ilus ka v 😀
Lugesin ka seda sinu diivani teemat ja enamus lastekasvatajad olid mehed 😀 sekka mõni ideaalne pereema.
Tahtisin just sinult ühe teema kohta küsida aga nagu tellitult annad sa selle valemi, kasutan siis seda, nii et saad minu arvelt mõned närvirakud säästa 🙂
Kui googeldamine ei aita, siis võid küsida küll. Selles suhtes, et ma just täna mõõtsin näiteks ühele lugejale Nomi tooli max kõrgust, sest seda ei saa googlega teada 😀
See asjade ostmine ja müümine nentis tõesti paras huumor. Ükspäev kirjutasin, et soovin osta s62 pikkade varrukatega, eest trukkidega ja lahtiste jalaosadega tudukombet tüdrukule ja mu lemmik pakkumine oli bodi ja kinnise jalaosaga püksid komplekt 😀 ma tükk aega mõtlesin, et kas mu kuulutus tõesti liiga keeruline või inimesel lihtsalt suur soov oma komplektist lahti saada, et lahmib suva kuulutuste alla seda 😀
Hea, et sulle nt hoopis Tartusse üürikat ei pakutud 😀
1.Mis mõttes keegi tuleb ütlema, kus pean mina oma külalisi võõrustama?!? Kui mul tuleb 5 inimest külla, keda pole 5 aastat näinud ja mu köök on nii väike, et selle laua taha mahub 3 inimest, kas panen osad külalised siis põrandale istuma?? Ja ilmselgelt, kui mul tuleb külaline, või kaks, keda pole 5-10 aastat näinud, siis panen ta otseloomulikult suurde tuppa istuma ja laua lookasse. Või no, üleüldse, võib-olla minu külaliste võõrustamise koht ongi SUURE TOA NAHKDIIVAN, sest minu majapidamises ei ole niipalju tööle, et kööki ära mahutada. See teema ajas harja kohe eriti punaseks 🙂
2. Lapsi kasvatada? Ütle palun 1 aastasele, kes alles kõndima õpib ja asjadest hästi aru ei saa, et palun ära mäkerda niipalju. Ja mis Sa siis haigele lapsele ütled, kellel areng maas ja hakkab asjadest alles palju hiljem aru saama? Kui oled üksi, Kardo on Mariga väljas ja teed süüa ja Lende Sul minema vupsab näiteks. No kuradi õpetajad välja tulnud! Sellel endal küll vist lapsi pole, või lapsed seisavad püksirihmaga koos nurgas, kui julgevad jäätist maha tilgutada.
LAPSED ON ERINEVAD! Kõiki ei saa ühte patta panna. Joobana piip ma ütlen.
Enamasti ma Su blogides kommenteerijana sõna ei võta, kuid see ajas lihtsalt nii tigedaks, et ma pidin oma suu lahti tegema.
Tänan tähelepanu eest!
Haha, ma vaatan, et vähemalt keegi on sama palju närvi läind, kui ma olin 😀
Joobana piip 😀 issand, selle ma küll ärandan
Ma olen kõigega nõus 😀
väga hea 😀
Ma just tahtsin öelda, et mida vähem vastad sellistele kirjadele, seda lihtsam äkki….aga nagu näha siis J lajatas kohe, et ikka ülbe 😀 Vasta siis või ära vasta 🙂 Ülbik ikka 🙂 Nii,et väga vahet polegi mida sa teed või ütled, sildistavad ikka. Aga tavaliselt sildistavad just need inimesed teisi, kellel on endal probleemid. Sa näed ju seda, mis sa ise oled 🙂
Sellisel juhul olen ma massiivne idioot, sest mulle kohati tundub, et kõik mu ümber just idioodid on ??
Ohh ma ei teadnud et sa selline,, vahendaja,, oled. A teinekord küsi enne lisatasu ??? enne kui Googeldad teiste jaoks.
Haha küll su elu tundub lõbus ja stressivaene D
Inimesed. On. Lollakad.
true that 😀
Ma sain eile samasuguse kogemuse osaliseks, kui püüdsin ühes grupis peretoetuse kohta uurida. No tra ma küsin konkreetse küsimuse ja siis inimesed hakkavad igasugust muud jahu sinna ünber ajama. Idikad olete vä? (Läksin praegu ka närvi?)
Mis küsisid siis 😀
Oled jah ülbe! Küsisin kunagi eluammu sult, kas neid beebibokse ka veel tuleb, aga sa ei vaevunud isegi vastama 😀 raske on v?
Ok, nali 😀 aga mind siiralt huvitas tegelikult, see oli nii tore asi 🙂
Ma siis vastan, et ei tule 😀