Kuna ma tean, et paljudele on aegade algusest meeldinud mu lapsi diagnoosida, siis ütlen kohe ära, et ega ma pahaks ei pane. St enam ei pane, alguses panin küll. Kes ikka tahaks kuulda, et ta lapsel midagi “viga” on? Mina igatahes mitte. Aga paraku on elu näidanud, et kõrvaltvaatajad näevad paljusid asju, mis endale võivad märkamatuks jääda, seega ma nüüd küsingi teie arvamust, sest üks laps on mul veel lugejate poolt diagnoosimata jäetud 😁 Selles suhtes, et isegi enda ATH diagnoosi sain esimene kord siit kommentaariumist, seega ma olen juba teisse üsna suure usuga.
48 kommentaari
Soovitan Instagramis jälgida kontot highlysensitivefamily. Selle kirjelduse põhjal tundub, et tegu on lihtsalt ülitundliku inimesega ja see on vägagi okei. Umbes 20% inimestest on ülitundlikud ja see tähendab, et nad kogevad maailma palju intensiivsemalt ja analüüsivad seda kogetut sügavuti. See on ühestküljest suur anne, lihtsalt lapsevanemana peab oskama sellist last toetada, et ta endasse ei sulguks ja end turvaliselt uutes olukordades suudaks tunda. Sellepärast see Instagrami konto ongi hea, et sealt saab palju mõtteid ja tuge, et kuidas selliseid lapsi toetada 🙂
Minul oli lapsel samasugused “tunnused” lisaks veel suht olematu empaatiavõime võrreldes teiste lastega ja saime 7 aastaselt diagnoosiks aspergeri sündroom…lisaks veel ATH …oli 3 kuud haiglas uuringutel…saime sealt väga palju abi…nüüd 15 aastane noormees…eraklikus on jäänud,samas üliäge poiss 🙂 kui ei oleks diagnoosi,siis antud hetkel küll ei ütleks,et midagi viga oleks…lihtsalt väga kodune,huvitub väga erinevatest asjadest ja väga süvitsi…igal juhul soovitan psühhiaatri poole pöörduda…meil oli see arstiteenus siin (elame soomes) tasuta aga sain lapsele abi….endal oli ka vahepeal tunne,et olen kõike proovinud ja ei oska aidata…igatahes edu teile 🙂
Lendel õnneks empaatiat on kamaluga, abiks seegi 😀
Soovitan soojalt tervel perel toitumine üle vaadata, meie pere on see palju aidanud. Kõik pakitoitud, lisatud suhkrud, värvained nii palju kui võimalik menüüst välja jätta. Võib katsetada ka piimatoodete ja jahutoodete välja jätmist paariks nädalaks. Meie kasutame lisaks heavy metal detox TRS, mis aitab vabaneda kandidoosist. Minu kõnepuudega tundlik laps hakkas rääkima ja suhtlema palju paremini ning ei ole enam ülitundlik kõige suhtes. Ega enne ei usu toidu ja keskkonna mõju närvikavale ja tervisele kuni ise järgi proovid ja tulemusi nägema hakkad.
Lende tundub lihtsalt väga introvertne ja ekstravertidel (sul) ongi raske mõista, kuidas see või teine tegevus ei meeldi introdele. Loe mõnda raamatut introvertidest, et rohkem nende mõttemaailmast aru saada. Ühiskond ka surub pigem ekstravertsust peale ja introvertidel on raske ühiskonna ootustele vastata. Tegelikult nad ei ole õnnetud, sest nende sisemaailm on nii rikkalik, et ei vaja nii palju välist stimulatsiooni.
Tjah, eks lapsed pididki meile tulema, et meid õpetada onju 😀
Meil soovitati alustada neuroloogist ja sealt edasi vajadusel lastepsühhiaater. Et ehk saad neuroloogile ja sealt vajalikud uuringud.
Tänud!
Minul oli pojaga mingi hetk väga keeruline. Mõistus otsas mida ja kuidas teha. Saime siis psühholoogi vastuvõtule ja kuigi diagnoosi ei pandud oli tulemuseks see, et pojal on tugevad aspergeri jooned. See aitas niipalju, oskasin märke lugeda ja mõista miks ta just nii teeb või käitub. Ja kuna ta oli juba 13 a selleks ajaks siis selgitasin ka talle mis temaga toimub ja oskas ise ka ennast analüüsida rohkem. Ehk siis ei tee üldse paha spetsialistiga nõu pidada isegi kui diagnoosi ei ole siis kui on mingid tugevad jooned oskad lapse käitumist mõista ja toetada .
Keegi pakkus siin sensoorset ülitundlikkust, mis kirjeldusele ka vastab. Lastepsühholoogi asemel võid pöörduda ka tegevusterapeudi poole, need tegelevad selliste teemadega. Nõmmel on TegevusTe, kus väga pädevad tegevusterapeudid spetsialiseerunud just sellel alal.
Ethel eile tegelikult arutas Lende teemat ka ühe tegevusterapeudiga, nad mõlemad pakkusid sama, et ilmselt on lihtsalt väga tundlik laps.
Pane aeg vaimsetervise õe juurde ja tema leiab kiiresti kui näeb vajadust riikliku lastepsühhiaatri juurde aja. Nii et maksad vaid 5.- visiiditasu
Tundub nagu Asperger, uuri ja loe kas läheb täppi 🙂
Postituses oleva kirjelduse peale tuli minul ka kohe sama mõte
Ma kindlasti ei ole spetsialist, kuid mulle tundub, et tegu võib olla ülitundlikkusega. Seda vist(?) psühholoogid väga ei diagnoosi. Variant on googeldada ülitundlike inimeste kohta või lugeda Elaine N. Aroni raamatut “Ülitundlik inimene”, mis mul endal ka praegu pooleli on.
Tänud soovituse eest, proovin leida kuskilt 🙂
https://rahvaraamat.ee/p/%C3%BClitundlik-laps/1019218/en?isbn=9789949589838
Kohustuslik lugemine.
Minu laps on ülitundlik ja ma ei mõistnud paljusid asju enne, kui seda raamatut lugesin.
Palun loe see raamat esimesel võimalusel läbi. Päriselt.
Tänud!
Diagnoosima ei hakkaks, kontrollida igaks juhuks ikka tasub. Ega laias laastus ongi, et kas nö kasvab välja enamustest hirmudest ja “kalletest” ja on introvert, mis täiesti okei (pigem kaldun sinna) või siis on sensoorsed häired, mis vajavad veidi uurimist, et kuidas lapse ja pärast täiskasvanueas elu lihtsamaks teha. Paraku neurodivergent inimesi päris palju ning eelkõige oluline leida õiged abivahendid. Maailm paraku täis helisid, tekstuure jms, millega tuleb kuidagi hakkama saada. Aga eks ikka samm korraga.
Mis puudutab lapsepõlve jms – usun, et ta kindlasti naudib teie koostegemisi. Aga ta on igaljuhul introvertne laps, kes ilmselt vajab väga palju personaalset ruumi, siis las ta nokitseb rahus ning põhiline, et ta nö “keskmise lapse needust” ei tunneks ja saaks ka sellist 1-1le rahulikumat aega nii sinu kui Kardoga. Ma usun, et seda teil on ja teete tema (rahulikumaid) lemmiktegevusi ka ja neid jääb ma usun endaga sama palju kandma kui “hull mamps vedas meid telkima” 😀
Jaa, eks inimesi ongi igasuguseid, tahtsin lihtsalt oma mõtted kirja panna, et teie arvamust kuulda 😀
Hei, natuke kõlad nagu SPD – https://www.google.com/amp/s/familydoctor.org/condition/sensory-processing-disorder-spd/amp/
SPD käib tihti ASDga käsikäes, aga ei pruugi.
Noise cancelling headphones voib olla hea asi mida talle pakkuda mingites olukordades ja vaadata kas ta tunneb end siis natuke mugavamalt 🙂 lihtsalt kuniks arsti aega ootate 🙂 Kui ta on kehv magaja, siis üks sobilik “tool” on veel weighted blanket.
Tundsin paljut ära enda lapsega senses. Minu pojal ATH. Ehk rajaleidja saab aidata?
Mul endal ATH ja ükski nendest asjadest minu kohta ei käi – eks inimesed erinevad 😀 Isegi kui sama diagnoos.
Mul ATH ja peale klassikaliste sümptomite lisaks käib palju eelkirjeldatust ka minu kohta:
valjud helid ja ere valgus;
mitte tahta, et keegi puudutab või riided on mu naha vastu;
soov mitte suures omaealiste seltskonnas olla;
kui ma pole kindel, kas mingit asja perfektsuseni oskan, siis mul on hirm proovida ja ei proovigi.
Laelambid on ka minu meeelest vastikud 😀 Osad riided ka.
Kuidas saab lastepsühhiaatrile? Kogemus mitte Tallinnaga ja Rahaleidja protsessi raames. Helistasin psühhiaatriakliiniku registratuuri ja ütlesin, et vaja Rajaleidja otsuse jaoks vastuvõtu aega. Pakuti mitut aega lähema 2-3 nädala jooksul. Valisin endale sobiva ja käisime lapsega vastuvõtul 🙂 Visiiditasu 5€ vist tuli maksta…
Sa nagu kirjutaksid minu lapsest. Päris palju asju, mida sa kirjutasid Lendest, läheb kokku minu keskmise lapsega. Praeguseks on minu väikesest tirtsust saanud 21 aastane noor naine ning va see, et ta ei soovi olla suures seltskonnas ning ta ei taha, et teda keegi väga katsub sh kallistab, on tänaseks kõik hästi. Mina olengi teda võtnud sellisena nagu ta on ning pidanud teda lihtsalt introverdiks. Lende on armas pisike tüdruk, kellel on kõik korras. Lastepsühholoogi juurde võib muidugi minna, ega nad midagi halba ei tee, kuid üldjoontes on ta lihtsalt teistmoodi ja nunnu.
Ma üldse ei vaidle, et ta on nunnu ja võibki olla teistmoodi, kuni tal endal hea olla on. Aga see tundub uskumatu, et hea on… üksi olla 😀 Vaikides 😀
Kas autistliku inimese pôhiline tunnus ei ole mitte see et ta ei loo silmsidet?Eriti vôôrastega..Ma tunnen yhte autisti ja tema ei vaata iial silma kui minuga rààgib.Lisaks on neil reeglitega nii,et need on nagu raamatust pàheôpitud ja autistile ei meeldi kui keegi teeb teisiti midagi.Aga eks autismi ole igasugust ja kôik vôivad erinevad olla.Minul on kodus ath laps(19)(teadagi,et see ju autismi nôrgeim vorm)kui miski huvitab,vôib vabalt mulle kirjutada🫡
autismi on ka miljon erinevat vormi, nagu ma aru saanud olen. Aga seda, et ATH on autismi vorm, kuulen ma esimest korda 😀 Hea teada saada, et ma ka autist 😀
Tütarlapsed nii autismispektril kui ka ATH-ga õpivad üsna kiirelt teisi jälgides, kuidas ühiskonnas normid on ja kuidas kaaslased käituvad. Poiss, kel on autism, ja tüdruk, kel on autism, ei saa kõrvutada peaaegu üldse. Tunnen Lendes ära palju ennast pisemana. ATH pool minus küll lisas julgust, et kõike proovida, kuid kõvad helid (wc pott, tolmuimeja vms) ajasid mind väiksena ka sügavalt endast välja ja kummalised hirmud on mul tänaseni. Väiksena ajas see ema väga marru, kui varrukas jope all kortsu jäi ning mu endast välja ajas või mingid x, y, z polnud nii “nagu peab”. Diagnoosid sain alles 28a vanuse lõpp – ATH teadsin end koguaeg olevat, kuid Asperger tuli väga (aga arusaadava) üllatusena. Ja ATH ning autism on erinevad asjad, kuid tihti käivad käsikäes koos. Kahtlustan, et Kristin ajab hetkel sassi fakti, et Asperger on autismispektri kõige “nõrgem” ehk kõrgeima toimetuleku oskusega autismivorm, mitte et ATH on autismi vorm – neil on kattuvaid jooni, kuid on siiski erinevad teemad 🙂
issand palun mitte levitada valefakte – ATH EI OLE kindlasti autismi vorm. Asberger on autismi kergeim vorm. Mallukas, sa ei ole autist kindlasti 😂
hea teada 😀
Ega need uuringud mööda külge maha jookse.
Endal küll kogemus selliste teemadega puudub, aga loetust arvaksin kas ülitundlikust või siis autismi. Autismi on ju nii miljonis eri variandis, vb talle ei sobigi füüsiline kontakt vms. Mängides ju kipub ka juhtuma, et keegi astub su isiklikku ruumi, ja vb selle ta rohkem lihtsalt vaatab.
Mööda külge maha muidugi ei jookse ja laias laastus, ega see diagnooski midagi ei annaks. Aga…tahaks teada 😀
Oeh, tead, mulle tundub, et tänapäeval üritatakse ka iseloomujooned ära diagnoosida. Ma ka pool Lende, ma alati pigem nautisin teiste vaatamist kui osalemist. Ja ausalt, ma ei tundunud end kordagi halvasti.
Ma võtaks Lendega koos olles tempo maha ja teeks rahulikke asju, et tal ka mõnusam oleks. Kõik ei peagi mürgeldised olema. Mind ka kisa ja lärm väsitavad, aga see on minu iseloomus kinni, et olen rahulik kulgeja. Lendega on kõik hästi, olen selles kindel, aga psühholoogi juurde pöörduks küsimaks, et kuidas teda kaasata, et ka tema mugavustsoonis oleks ja ühistegevusi naudiks.
Minul poiss üsna sama.
Olen 3 erinevat psühholoogi läbi käinud, ning nad ütlevad et laps autistlike joontega. Nüüd sain novembriks aja Tartusse, et kuulan siis sealsed spetsialistid ka ära.. Sa võta saatekiri läbi perearsti, järjekord on küll pikem, kuid ehk ongi Lende eripära olla teistsugune.. Ei pea tingimata diagnoos olema 🙂
kõlab nagu sensoorne ülitundlikkus, mul on seesama mure. juba lapsena tundsin seda, aga ma ei rääkinud sellest kellelegi, sest ma ei tahtnud veidrana näida. erinevad tekstuurid, helid jms võisid reaalselt okserefleksi tekitada. mingid olukorrad tekitasid nii jõhkra ärevuse, et hakkasin hinge kinni hoidma ja tardusin. nüüd täiskasvanuna ei saa ma ilma müravaigistavate kõrvaklappideta linnakeskkonnas hakkama, need on tõsised elupäästjad! ja tekstuuride osas saan õnneks ise valikuid langetada ja tean juba mis mulle sobib, mis mitte.
Mina käisin lapsega Marienthali Kliinikus ja seal oli samamoodi, et hinnakirja vaadates oleks tahtnud aknast alla hüpata, et las keegi teine maksab aga tegelikkus oli nii, et pidin maksma ainult visiiditasu iga kord 5eur ja nelja päevased uuringud mis oleks pidanud maksma pea seitse sotti maksis haigekassa. Laps on viie aastane. Sealt sai laps ka ametliku diagnoosi ATH mida arvasin ka ise olevat aga kuna nüüd paberil olemas siis natuke kergem majandada tugiisikute ja asjadega.
Kas sa läksid saatekirjaga siis?
Mis lasteaed arvab?
Seal nad ütlevad lihtsalt, et ta selline vaikne nunnuke, kellega iial ühtegi probleemi ei ole 😀
Kuidas tal kõnega on? Sh eneseväljendusega? Et kas oskab oma tundeid jms väljendada, et miks ta ühte või teist asja taha ei taha jne?
Ta oskab ennast väljendada küll, aga enamasti ongi ta põhjendus, et “ma ei taha” või “ma kardan”
Meil on koolis tore psühholoog, ja vajadusel võib lasteaialt paluda Rajaleidjasse suunamist <3 Aga seesama 11-aastane "Lende", kes meil kodus on, tal autismispektrit küll ei tuvastatud, see-eest on meil ärevushäire. Ja häbelik on ka, vaatab pigem pealt kui osaleb… Laste Vaimse Tervise keskusest oleme temaga isegi läbi käinud, öeldi, et las elab omas tempos ja kõik.
Aga kuidas lapsel ärevushäire avaldub?
Keeldub kaasa tegemast uutes olukordades, üle ukse astumast iseg, “situational muteness” ehk mõne inimesega üldse ei suhtle, koolis tekib ka kramp mõnikord ja ei saa kõike tehtud, lihtsalt istub ja muretseb omaette…
PS, seda ütlen ka, et iga väiksem mure on neil ülevõimendatud, olin ise lapsena täpselt samasugune. Võisin nädalaid, kuid ja aastaid mõne pisiasja üle põdeda ja ülitundlikult kõike kogeda, suhtlemissoravus tuleb aastate jooksul, lõpuks hakkasin isegi avalikku esinemist nautima, mida veel ülikoolis kuidagi ei talunud, oleks enne ära surnud 🙂 raske see elu on, aga täiesti nauditav. Vajab sellist sügavat suhtlemist, et kõik kihid paljastuksid, eriti kui ise vastupidine natuur oled…