Te teate seda tunnet, kui olete just kellegagi kokku saanud ja pärast üksi jäädes mõtled teie vestlusele ja hakkad naerma, sest no niii naljakas oli. Ja tekib selline tunne, et tahaks konkreetselt KOHE uuesti näha, kuigi olete alles napid tund aega tagasi oma teed läinud? Lihtsalt uskumatu, kuidas mõnikord on siin ilmas selliseid inimesi, kellega koos olles on alati tunne, et nägite alles eile ja kellega saab absoluutselt kõigest nii casually rääkida, et võtab pisara silma. Teate seda tunnet, eks?!
10 kommentaari
Heihei! 1 küsimus, et kuna kohe on detsember ja jõulud, siis ehk võiks selle puhul kasvõi üheks päevakski blogipostitused tasuta lugemiseks avada? Muidugi, kui see võimalik on ja omal ka seda tahe teha. 🙂
Ma ei saa nii teha kõiki lahti
Kuule mul oleks täiega uut vaipa vaja. Laps just joonistas vaiba täis 🙈
Aga põrandad on niiii külmad, et maas muidu laps mängida ei saa. Vana maja rõõmud või mured 😏
Kui Sul seda diivanit kusagile panna pole, siis meie pere koos kõigi 4 lapsega oleks supertänulikud ühe mugava diivanikese eest 🙂
Hei! Kirjutasin sulle seoses diivaniga messengeri. 😊
Perekoolis oli ka mure, et jõle igavad on su remondijutud, räägi parem suhtest. Justkui keegi käseks lugeda! 😀 Maailm on igavaid (minu jaoks) blogisid täis, ma ei loe neid, mitte ei lähe kuskile mölisema, et nahhui sa üldse kirjutad! Seejuures on ul ka sitad sõbrad, ei ole mind kordagi ohjeldama tulnud, et palun ära tee enam remonti. Raiped ronivad hoopis külla iga kord, kui midagi jälle valmis on!
Oi jumal, kui ma oma suhetest veel räägiks, siis ma ei jõuaks elusees seda kriitikat ära kuulata, las parem sõimavad remontimise eest 😀
Mõtle, kui sind ei oleks ja neil ei oleks kedagi, kes teeb KÕIKE valesti. 😀
Seal lugedes tundub, et kõik teevad kõike valesti. Kes kannab valesid riideid, kes näeb liiga vana välja, kes teeb liiga palju iluprotseduure, kes teeb liiga vähe, kellel on inisev hääl jne 😀