Mulle jäi just ükspäev mingi artikkel silma, et kuskil olla liputajat nähtud. Eks neid liputajaid on kogu aeg olemas olnud, isegi enda lapsepõlvest mäletan, et üks klassiõde kunagi rääkis, et talle oli üks selline kunagi kodutee põõsast teele karanud ja uhkelt oma šlongi näidanud.
9 kommentaari
Meenus see video kohe🤣 https://www.facebook.com/reel/643478510875268?s=yWDuG2&fs=e
Pole sulle siia vist kunagi kommentaare jätnud, aga vaatasin, et kuna siin liputajatega kogemused puuduvad, siis 20 aastat tagasi Tallinna Tehnikaülikooli metsade vahel oli kutseline liputaja ja ükski naisüliõpilane vist ei lõpetanud ülikooli ilma selle kogemuseta :). Nii ka mina. Mingile ülimale tõele ei pretendeeri aga üldjuhul erutabki neid just see tegevus, ehk muidu kõvaks ei lähe. Mida rohkem kiljudes eest ära jooksed ja talle tähelepanu pöörad seda meeldivam liputajale. Minu kogemusel seisiski suvaline vend kõnnitee kõrval ja valis momenti kus peale minu kedagi silmapiiril ei olnud ja siis mantel eest lahti ja vehkis paljana. Ei mäleta, et lipp vardas oleks olnud ja ei mäleta et ma talle liigset tähelepanu oleksin pööranud aga eks ma kooli poole jooksma pistsin . Natuke üritas ta sammu pidada aga kuna ma tema poole ei vaadanud, siis ta loobus ära. Sellega see kogemus ka piirdus. “Me too” traumat ei saanud. 🙂 Tol korral sai ka uuritud, et nad ongi suht süütud vennikesed, kes ühegi muu tegevusega lippu masti lihtsalt ei saa.
Omg, õigustatud küsimused 🤣
Ma olen 2x oma lühikese elu jooksul liputajat näinud ja seda alaealisena. Esimest korda võisin olla 10-12 aastane äkki, ei mäleta täpselt. Kõndisime sõbrannadega aiamaade piirkonnas, kus enamasti autod ei sõitnud, kui järsku sõitis meile auto vaikselt kõrvale, jalakäija kiirusel. Vaatasime siis auto poole, et ilmselt inimene on eksinud ja tahab teed küsida, sest see polnud tavapärane, et autod seal sõidavad. Ja mis me nägime- mees istus autos, emm kikkis 🤯😖 pluus oli seljas, aga pe**e paljas, pükse ei paistnud olevat. Ja meie reakts- panime jooksu loomulikult, süda tahtis rinnust välja hüpata. Nii suur hirm oli, ilmselt vägistamise ees. Ja see ongi see reaktsioon, mida need hälvikud taotlevad ilmselt. Ta ei öelnud sõnagi meile. Autoakna lasi alla, soe aeg oli.
Mõtlesime, et kui veel selline olukord peaks tekkima, küll siis virutaks sõnadega sellisele.. think again! Järgm kord kui oli samasugune olukord, olime ka täiesti tardunud ja jahmunud. Olime 16-17a vms, jällegi jalutasime kui vaikselt auto kõrvale sõitis ja kirjeldus täpselt sama- pükse polnud jalas, meheau täies hiilguses, pluus seljas ja vahib meile otsa, ootab reaktsiooni! Ahhetasime omaette kui haige ja rõve ja juba ta sõitiski edasi. Ei saanud sõnagi suust, et talle midagi öelda. Üldjuhul vist valivadki ühe/-d ohvrid ja sõidavad sealt piirkonnast minema, et neid ei tabataks. Ja nägu sellisel hetkel meelde ei jää, vähemalt mulle ei jäänud, see šokk on nii suur, et aju jookseb kokku.
Haiged inimesed! 🤢
Liputamine pole ainult enesepaljastamine vaid pigem eneserahuldamine nö ehmunud vaataja ees. Ehk siis tegelikkuses ta “liputab” ehk rahuldab ennast ja kôvaks lähebki selle ajal, sest teda erutab see et teised vaatavad/näevad.
Ma olen näinud küll. Olin vist äkki 12-13a ja Tallinnas Balta lähedal trammis istusin parasjagu, kui tuli meesterahvas mu juurde päris lähedale ja tõmbaski sama moodi nagu kirjeldasid oma jopehõlma lahti ja vastu mulle vahtiski see meheau, kuna ma istusin ja ta seisis. Ma tõusin kiiremas korras püsti ja õnneks oli just tramm peatuses ka ja sain kohe maha ka sellelt. Aga kui poleks nii šokeeritud olnud, siis ilmselt oleks ikka helistanud kuskile politseisse või siis vähemalt kõva häälega abi palunud teistelt vms. Kuigi mäletamist mööda parasjagu trammis palju rahvast ei olnud, seega ei tea, kas keegi oleks üldse reageerinud või ei. Šokeeriv kogemus lapsena siiski.
Meil oli 90-date keskel kooli juures üks liputaja. Passis iga päev põõsas, noks püksist väljas, mantlihõlmad kinni. Kui keegi tuli, kargas põõsast välja, tõmbas hõlmad laiali ja tadaaaa. Meheke oli vaimse häirega, muidu ohutu aga talle meeldis inimeste reaktsioon. Kui keegi ehmus ja minema jooksis, sai ta sellest indu edasi passida. Mingil hetkel hakkasid lapsed ütlema, et sa jälle siin- tõmba no püksid üles. Sellistest reaktsioonides ta pettus, pakkis ennast kokku ja läks minema. Mul hüppas koduteel põõsast välja. Teretasin viisakalt lausa nimepidi ja jalutasin edasi. Vend oli nii pettunud. Aga jah, nad jahivad reaktsioone. Ei ole seal midagi seksuaalset ja kõva polnud ka midagi. 🙂
olen näinud liputajat rannas. istus liival, vaatas päevitajaid ja mudis oma mnni.
kui käisin koolis (äkki 3. või 4. klass), käis liputaja garderoobiakende taga (gardekas oli keldris). seisis, vaatas lapsi ja mudis oma asja. ja tal õnnestus ikka mitu korda käia enne kui keegi selle ettevõtmise katkestas või värdjas ise loobus.
olen näinud ka välismaist liputajat. san marinos, seisis treppidel ja kui keegi möödus, siis hüppas ette ja vehkis oma asjaga. aga mis tahkusaste sel oli, seda ei jõudnud märgata.
Olen ka lapsena näinud. Miskipärast see pilt on siiani meeles..väkk. Olin ise vast miski 12-13, et veits nagu jagasin nooti, aga mitte väga. Ma ei usu, et nad end kodus valmis hõõruvad 😀 Ilmselt neil tekibki erektsioon selles situatsioonis, kui keegi neid näeb. See, keda ma nägin, sel oli küll kõva…lont oli püksist väljas, hõõrus seda siis ühe käega. Suht rõve, et nii detailselt see meeles on 🤢 Mina panin liduma, järgi ta õnneks ei tulnud. Jäi sinna põõsasse järgmist ohvrit vist ootama.
Ma nägin kunagi ammu Harku metsas… see tüüp hüppas metsast välja ja oli vaid tossudes. Ma ehmisin nii et panin padavai minema ja mingeid riista suuruse märkmeid ei jõudnud vaadatagi 🤣🤣🤣 Aga kunagi lapsena oli Viljandis legend et kevadel näeb seal lossimägedes liputajaid ja ükski kevad ei alga nendeta 😄😄