et noh mingi tüüp on

Ma olen mõne aja jooksul näinud kahte sisuloojat tegemas sellist contenti, kus nad lähevad mehega esimesele deidile ja siis teevad video, kuidas nad ennast enne seda valmis sätivad, siis kuskil resto/vetsu baaris salaja end filmivad ja räägivad, kuidas kohting läinud on ja järgmisel päeval võtavad siis selle deidi kenasti kokku.

Mäletate, kuidas ma vandusin siin, et mina endale Tinderit ei tee ja absull ei viitsi selle deitimisasjaga tegeleda. Noh, selles suhtes ma küll KORRAKS ükskord enne magama minekut tegin ja hommikul kustutasin selle kohemaid ära ka, sest… ma konkreetselt ei viitsinud ega tahtnud sellega tegeleda.

Ilmselgelt on mul mingi trauma, sest ma olin juba suhtumisega, et ma lihtsalt ei viitsi oma ajurakke enam kulutada. Loogiline tundus, et kui ma hakkaksin kellegagi suhtlema, siis kulmineeruks see hiljemalt esimesel nädalal tülitsemisega või miskit. Andraga just meenutas mulle ühte mu kunagist suhet, kus me konkreetselt justnimelt esimesel nädalal tülitsemisega pihta hakkasime. Reaalselt ma ei suuda isegi midagi muud teha seda meenutades, kui naerda selle kogu teema üle, sest kammoon, see on veidi naeruväärne lugu.

Aga ühesõnaga selle deitimise juurde. Nimelt mulle tundub, et ma nagu vist olen praeguseks deitidel käinud küll. Või tegelt mina ei tea, kas need tegevused saab kokku võtta deitide nime all, aga ilmselt vist saab. Googeldus ütleb, et see on “social or romantic appointment or engagement” ja mulle tundub, et sinna kategooriasse see võiks nagu minna küll.

Ainuke asi on see, et mul ei olnud mitte mingisugust plaani seda tegema hakata. Ma olin valmis juba rahulikult üksinda surema ja hakata kuskil keraamikatunnis endale kõveraid tasse voolima, aga kuidagi nii juhtus, et sattusime sööma ja siis mõnele peole ja külla ja no mina ei tea. Mingisuguseid dramaatilisi ja cute videosid ka ei saaks, teha nendest kohtumistest, sest ma arvan, et super imelik oleks, kui ma poole lause pealt kuskile vetsu põgeneks ja ta järgmine päev mu blogist kogemata satub video peale, kus ma peldikupotil istudes sosistan, et ISSAND jumaaal, ta on nii tore! Ma tahaks öelda, et ta vb arvaks, et ma veits imelik, aga paraku ta teab mind päris jupp aega, nii et see imelik osa ei tuleks vist talle erilise üllatusena. 

Mis MULLE üllatusena tuleb, on tegelikult hoopis see, kui paljud erinevad tuttavad mind viimaste kuude jooksul ON deitidele kutsunud. Nagu võta ainult 10 kilo alla ja kohe ujuvad välja kõik vanad meessoost tuttavad, kes on ühtäkki väga huvitatud kinno minemast, sööma minemast, külla kutsumast ja nii. Okei, see KÜLLA kutsumine on küll väga otsene vihje millekski muuks, aga see selleks. Teoreetiliselt saaks selle vist deitimise alla liigitada küll. 

Tiktokist kunagi nägin, et naised peaksid korraga casually deitima vähemalt VIIE mehega. Kui ma siis mõtlesin, et püha jumal, kes ja kust leiaks need viis meest, siis mitte soovides kõlada ära tõusnuna, siis nüüd ma olen jälle selle küna ees, et ma need viis leiaks küll, aga ma nagu ABSULL ei taha. Isegi seda ühte nüüd nii hirmsasti ei otsinud ja kuidagi nii hakkas lihtsalt veits minema, aga veel sellist energiat ja aega viiele inimesele kulutada ma lihtsalt ei viitsi. St mul isegi ei ole sellist aega, kuigi ma suure suuga kuulutasin, et kui ma töölt ära tulen, siis ma hakkan täiskohaga meestega flirtima eksole. Tegelikkuses ei viitsi ma elusees mingite pooltuttavatega kuskil kinos passida või söömas käia, sest… ilmselgelt mulle meeldib juba see üks täitsa kenasti* ja mida ma siis käin kuskil ringi tuiamas.

Ma vist olen rohkem seda vaibi vend, et ma vaatan, mis moodi üks asi läheb ja kui kohe üldse ei lähe, siis…siis saab edasi vaadata. 

Veel “naljakamaks” teebki selle olukorra see, et mul pole absull seda omg, tutvusin uue inimesega, nii põneeeev, nii huvitaaav, sest nagu ma ütlesin, siis ma tean teda enivei mitmeid aastaid. Mitte küll jah nüüd super põhjalikult, et nagu põnev ja huvitav on vestelda küll, aga no saate ju aru küll. 

Põnev ja huvitav on ka kõrvalt vaadates aru saada, mis kuradi imelikud “traumalaadsed” tooted mul küljes on eelmistest suhetest (jah, ma ütlen eelmistest suhetest, aga te nagunii saate aru, millest ma räägin eksole). Ma arvan, et mu sõbrannad arvasid, et ma olen debiilik, kui ma ükskord temaga hängides oma sõpradele kirjutasin, et kas te kujutate ette, ta tegi X nalja ja see oligi päriselt nagu NALI, mitte passive-agressive viis tüli üles kiskuda! Sõbrannad olid nagu… ee jah, Mallu, me kujutame ette, inimesed üldiselt teevadki nalju nalja tegemise pärast, mitte probleemide tekitamiseks, aga tore, et sa ka sellest nüüd aru saad.

Või, et keegi ei küsi mu käest vihaselt, et “tööd teed v??” kui ma korraks oma telefoni kätte võtta tihkan, sest noh, ilmselgelt kasutan ma oma telefoni töö tegemiseks või… ma ei tea, kellega suhtlemiseks. Ilmselt teiste meestega või miskit.

Ja eilegi tuli mulle mõnus flashback, sest me käisime koos meie ühise sõbra sünnal, kus oli rohkem inimesi pigem tema tuttavad, ma olin mõnda üksikut enne näinud. Ja kui ta siis mingi hetk magama tahtis minna ja mul üldse und ei olnud ja ütlesin, et ma olen veel teistega edasi, siis ta ütles, et jaa tavai, have fun. Mitte ei hakanud närvitsema, et MIKS mul on vaja tema sõpradega rääkida ja mida ma tegema kavatsen hakata, kui austet härra magab. Ehk siis eile läksin ma rahumeeli peole tagasi ja sellest meenutatud korrast tuleb mul meelde, et siis ma pidin ka muidugi magama minema.

Ma isegi täna hommikul mõtlesin korra, et mõtle kui haige oleks, kui selgus, et ta tegelt ikka ON pahane, et ma magama ei läinud, aga siis tuli õnneks meelde, et tegelikult üldiselt inimesed ei ole teiste omandid ja enamik inimesi ei kamanda teisi endaga koos magama. Ja no see ka, et ta on ka päriselt täiesti normaalse närvikavaga inimene ja üldse on õudne, et mul sellised uitmõtted pähe tulevad. Sest näiteks 3 aastat tagasi ei oleks ma ühtegi sellistest imelikest asjadest mõelnud. Aga noh, eks need asjad ka vaikselt normaalseks tagasi muutuvad. Ja ma igaks juhuks mainin ära ka, et ta obv ei olnud pahane, sest ta pole…psühhopaat või nii.

Selles suhtes, et ärge nüüd üle ka mõelge, ma never ei ütle teile, kes ta on, sest ma olen mingi napid paar nädalat temaga üldse hänginud ja loetud korrad kokku saanud (sest ma ju siin vahepeal olin nädala ära ja lapsed siin olnud ja värki), aga lihtsalt tahtsin teilegi jagada, et selline tore lugu. Eks elu näitab, mis sellest täpsemalt saab või ei saa, aga issand jumal, kui tore on vahelduseks toreda ja rahuliku inimesega suhelda. Ja ma olen vähemalt õigel teel ka, sest ma tegin paar kuud tagasi endale mingil ööl telefoni nimekirja 15 punktiga, milline ma arvan, et selline solid mees olla võiks ja ta vastab nendest neljateistkümnele. Suht hästi, ma ütlen. Ja see üks on ka tegelt selline lamp asi, mitte et ta oleks kodutu või kirvemõrtsukas.

Vot, sellise looga ma siis selle nädala ma ka lõpetan. Tasa ja targu vaatame seda elukest siin edasi. Sest täitsa vabalt võib selguda, et tegelikult ta ikka ON saikar, aga noh, eks ma siis annan teile jooksvalt teada. 

*Ma küll ei ole seda talle maininud, aga ma eeldan, et ta sellest ise ka aru saab, mitte päris loll ei ole. Ja no kui siiani ei saanud ja on loll, siis ilmselt loeb seda posti siin ja saab teada😁.