Mul vahel on selline tunne, et ma olen lõhestunud isiksus. Lihtsalt selle pärast, et on hetki, kus ma võin iseennast (ja lähedasi) raevukalt kaitsta ja enda õiguste eest seista. Samas on neid kordi, kus lasen endast tuimalt üle sõita ja ei julge piiksugi vastu öelda. Ei tea, ehk olen ma parematel päevadel lõvikonservi söönud, või miskit.
9 kommentaari
Vedas, et talle sobis tegelt üldse!
Ei ole võimalik 😂😂😂
😂😂 Vau. Julgus ikka küsida niimodi on tase 😀 ja kadus kindlasti ta kohe nagu vits vette kui raha käes. Äkki hüpnotiseeris ära su? 😂(ka ju tore vabandus)
“Loll saab kirikus ka peksa”…või mis see ütlus oligi 😀
Ma ei pea isegi kirikusse jõudma, saaks kiriku parklas ilmselt😄
See ei ole võimalik 😀 krt, et ma sinuga nii kpkku puutunud ei ole. See oleks lahe, kui sul oleksid ainult mingid 100 ja 200kupüürised ntx. Kas sa siis küsimiD peale 20 asemel viskaks 200?
Ma muuseas pole elusees 200 eurist näinud 😄
No ei ole võimalik 😅😅😅
Sellised asjad juhtuvad vist küll ainult sinuga.
Sry. Ei ole naljakas, sest daam ilmselgelt kasutas sinu errorit ära aga tegelikult naeran ma kõht kõveras. Made my day.
Tõesti, miks Sul üldse sularaha on, mis teed sellega? 😀 Ma võtan kord kuus küünetehniku juurde minnes välja ja see on ainuke kord selles kuus, mil mul sularaha on. 😀 Vahel unustan selle ka, siis maksan talle ülekandega.