Ma saan kenasti aru, et mu eelmine postitus tekitas teil miljoneid küsimusi ja spekulatsioone, aga kuna NII paljud inimesed arvasid, et ma Marimellide Meelisega liini ajasin, siis ma nii paljukest võin öelda, et tema see siiski ei olnud. Ma üldse ei kavatse öelda, kes ta oli, sest loo rääkimise poindist ei ole sellel üldse vahet. St MINUL oleks suva öelda, aga kuna see ongi justnimelt minu lugu ja minu vaatenurgast räägitud, siis jätan teised pooled viisakusest sellest välja. Jumal teab, ehk tahab ta kunagi ise oma poolt avaldada ja sellisel juhul on tal selleks vaba voli, aga nii kaua lepime ehk kokku, et… vahet väga pole, kes ta on.
8 kommentaari
Issand! Juba see väike osa sellest pani mind ennast tundma nagu see oleks kõik minu väike lugu sellest, mis mul oli. Minu õnneks olin mina enda nutmised kõik ära nutnud juba sel hetkel, kui selle jubedikuga ( ei ole sama isik, kes oli sul) koos olin. Viimased 2 aastat lihtsalt enda lolluse ja kartuse pärast kannatada kuni lõpuks reaalselt mõistin, et ta ei saa midagi teha. Ja niisama kergelt kui ta sinna tuli 6 aastat hiljem kadus. Peale pikalt saatmist neid ähvardusi ja õudusi lugedes, mis ta mulle saatis, hakkas mul lihtsalt endast nii kuradima kahju, et ma ei kuulanud kedagi teist ja ei saanud asjale varem pihta. Aga see kõik las jääda. Lihtsalt täielik ära tundmine oli selles tekstis. Ja kui palju on naisi, kes on selle kõik lihtsalt samamoodi läbi elanud või elavad siiani…. Kahju, et naised ei saa enne aru, kui mõne jaoks on liiga hilja.
Ei mõelnud, et kohe peale lahutust peaks põhjuseid nii detailselt lahkama kui praegu, et hakkas meeldima peresõber jne. Ilma liigse informatsioonita saaks ka ju mainida, et polnud enam omavahelist keemiat ja hakkasid teised inimesed silma.
Need blogilugejad, kes arvasid, et Marimellide Meelis oli see härra, on peast ikka lihtsad 😂
Nii hea lugemine! Mitte seetõttu, et mahlane sisu, vaid eelkõige see värske ausus iseenda ja teistega hästi kirja pandult. Ma usun, et paljudel meist on patte ja vahel selgub, et oled ũle piiri läinud, kui piir juba selgelt seljataga on. Nõrkuse näitamine on sitaks raske tihti ja omamoodi tugevus. Loodetavasti tulid enda korraldatud jamadest parema inimesena välja ja oskad nüüd mõningaid halbu asju ennetada ja lahendada ning head ära tunda ja hoida. Ma ise ka õpin veel erinevates kontekstides.
Öeldakse ju, et õpime surmani. Seega aega on veel uusi vigugi teha 😀
Ma arvan, et igalühel on oma karma ja sinu karma on sind ammu kätte saanud. Palun ära enam nuta, ma hakkan muidu ka nutma. Oh well. Raamtut ootan pikisilmi ❤️
Ma enam ei nuta ammugi 😀
Ma jällegi mõtlen, et tegelikult on mingid asjad millest inimesed ei peagi rääkima, kui ei taha. Ses mõttes, et sa oled öelnud, et oled aus ja oledki ju, aga kui lugejad küsivad, et miks su abielu purunes, siis kas seetõttu, et oled blogija/avaliku elu tegelane, pead selle kogu täiega letti laduma? Et miks ei või omaette seedida ja jätta asju rääkimata? Kus on kirjas, et absoluutselt kõikidele küsimustele anna täpne vastus ja kirjeldus? Lahutus pole ka sellele poolele kerge, kes seda soovis, vahel vast ongi vaja ju aega, et see lahti mõtestada/ära seedida? Ei? Su vastus, et kasvasite lahku ei ole ju vale, see et taustal veel mingi jama oli ei tähenda ju, et sa lugejaid petaks. A vb ma olen loll ja ei saa üldse asjale pihta 😀
Selles suhtes muidugi, et ei saagi iial eeldada, et võõras inimene internetis kellelegi otseselt midagi VÕLGNEKS :D❤️