Hetkel näiteks elame laatsaretis, sest me suuutsime mõlemad Märteniga tõbiseks jääda. Hullemad ajad on õnneks läbi, aga see kolm päeva mööda Eestit vestlusõhtuid kütta ja viimasel päeval kleidiväel õues jooksmisega panin ilmselt viimase põntsu enda tervisele. Miks Märten haigeks jäi, teab ainult jeesus. Ilmselt mina nakatasin.
3 kommentaari
une sündmuse edasi kandumine päris ellu on toonud mullegi seiku.
Ukse kell , jooksen alla, avan ukse kedagi pole seal aga kell pläriseb edasi, võitlen kellaga ja kaugin ta seinaseest välja, rebin juhtmed küljest, ikka pläriseb…. Ma nii vihane ja pööran end, et abi kutsuda… pöördega sain aru, et olen voodis ja pläriseja on ÄRATUSKELL !
Õudne pissihäda on, jooksen kodu trepist meeleheitliklt neljandale korrusele, võtit ei leia, sorin kotis, saan võtme, kätevärinal topin teda luku aukku, ei taha minna. Ise trambin kohapeal juba jalad ristis ja sööstan avanenud uks ristseliti laiali jättes wc poole, teel rebin pükse maha ja oh, mis kergendusega lärtsatasin potile – tunnen kuidas kusi valgub mu külje alla…
Mul on romantiline uni, kus nagu teismelised hoidsime käest, sõrmed põimunud vaheliti, liblikad on kõhus- magus-valus armastus on õhus… Tasapisi hakkab aju tööle ja tulen aeglaselt ärkvele … ehmatuse ja röögatan kelle käele mu sõrmed põimunud on – AH-hah-haaa ma hoidsin hellalt ise enda teist kätt 🙂
🤣🤣🤣 nüüd kõkutasin mina siin naerda🤣
Ei lahe on lugeda kuidas teised öösiti segast peksavad😁😁
Ma ka see kes ei saa norskamise saatel magama jääda🙈
Hah, see on klassika, et kui naine jääb haigeks, hakkab mees ka end kohe maru hädiselt tundma 😀