koeralood

Tead Mallu , ma suutsin oma 4 a. lapse Tallinna kaubamajas 7 sekundiga ära kaotada. Me olme just Tallinna kolinud, seega täitsa võõras linn talle. Sa ei kujuta ette, kui õudne ja piinlik mul oli. Mu peas käisid läbi kõige koledamad stsenaariumid. Ahastus ja paanika ajas hulluks ja ometi ma ei JULENUD (täielik idioot) tuvatöötajale seda öelda… Tegin seal oma 20 tiiru nii sees, kui väljas ja otsisin ka trolli peatustest ja see hirm ei unune iial. Äkki läks laps suvalise trolli peale, mõtles et ju ema koju läks. Neljane ju vajalikku nubreid ja suunda ei vaata. Õudus kuubis ! On ta nüüd Õismäel, Mustamäel või hoopis koduteel Lasnaka poole !?! Läksin viimast tiiru tegema ja siis lubasin endale, sa pead seda turvale ütlema, aga kaubamaja juba suleti, siis jooksin veel korra üles ja leidsin ta teise korruse nööbi osakonnast (kus ma tavaliselt oste tegingi), istus ja laulis oma tehtud laulu. Mind nähes lihtsalt küsis kas nüüd lähme koju!!! Ei mingit muret, kus ema tund aega oli !Kaduma läks ta esimese korruse foto osakonnast, Mul reaalselt käed jalad tudisesid koduski veel. Arvatavsti oli vererõhk 200+++