Ei suuda vist pikemaid pealkirju, kui kaks tähte panna. Aga mis seal siis ikka. Vähemalt ma ei ole enam hüsteerias.
Päevavalguses tunduvad asjad hoopis vähem jubedad, nagu ikka, eksole.
Minu ja K. eilne jutuajamine:
Ma: Ok, ma magama.
K: Ma ka, homme on raske päev.
Ma: Aah, mida sa tead raskest, SINA ei pea enda sees kellegi seljaaju meisterdama*
K: Come on, sa ju armastad meisterdamist!
* Mitte, et ma teaks, kaua ma rase olen olnud, aga ütleme, et näiteks 5 nädalat eksole. Ma googeldasin seda aega ja siis mingi leht rääkis, et viiendal nädalal meisterdadakse lapse seljaaju. Jumal siis teab, kas seda meisterdab laps ise, või ma. Peaasi, et valmis saab.
Kommentaarid puuduvad