kuidas ise teha leiba?

Aastaid olen ma kadestanud kõiki, kellel leivategu käpas on. Siiani on see tundunud selline keeruline asi, mida saab teha ainult siis, kui sul on puupliit, sada leivavormi ja eelkõige mingi müstiline juuretis. Kaks-kolm aastat tagasi ostsin juuretist ka, aga külmkappi ta mul kahjuks ära surigi. Lõpuks ometi halastas mulle naistejuttude liige ja tuli mulle külla, et mulle leivategu selgeks õpetada. Muuseas, kui keegi sulle ette näitab, siis pole tõesti nii keeruline. Kaasa tõi ta ka juuretise, nii et mulle tehti see tegu veel eriti kergeks.

Kokku valmis meil kolm leiba – harilik, sibulaleib ja seemneleib. Kõik said mõnusalt krõbedad ja justkui nagu päris! Küllap mõne aja pärast võtan uuesti selle leivategemise ette! Aga kuidas tegime? Teile ka väike juhend siis.

Vaja läheb:

• Kaks peotäit juuretist
• 2 liitrit vett
• 2kg jahu
• Peotäis jämesoola
• Peotäis suhkrut
• Sisse: seemneid, rosinaid, sibulat, liha või mida iganes te ise soovite.

Kuna leivategu võtab vähe rohkem aega kui … muud asjad siin elus, siis jagasime õpetuskäigu kahe päeva peale ära, sest meil ta niimoodi valmis.

Esimene päev: Sega õhtul juuretisest, veerandist jahust (pool kilo)  ja osast veest hapukooremassi taoline kört. Jäta ööseks sooja kohta rätiku alla seisma. Hästi sobiks näiteks mingi koht, kus on põrandasoojendus.

Teine päev: Su kört on kaetud paksu vahuga. Sega seejärel suuremasse kaussi oma kört, ülejäänud poolteist kilo jahu, vesi, suhkur ja sõtku häid ja kauneid mõtteid mõeldes oma tainast umbes 15 minutit. Lase kerkida sellel taaskord mõnda aega soojemas kohas kerkida.

Kui natukene on taignake kerkida saanud, siis võib põhimõtteliselt hakata leiba küpsetama, aga ära unusta võtta juuretist järgmiseks leivateoks. Võta väikse karbi jagu juuretist ja pane see kohemaid külmkappi, sest muidu “paneb see jooksu”. Ma ei tea, mida see tähendab, aga noh, nii mulle öeldi. Mida veel öeldi on see, et kaant ei tohi juuretisekarbil täitsa kinni panna, sest juuretisepoiss tahab õhku saada, et elus püsida.

Antud kogusega saab umbes kolm väikest leivavormitäit leiba, seega võta kolm vormi ja määri need võiga sisse. Kui soovid erinevaid leibasid, siis jaga oma taignakogus kolme kausi vahel ja sega igaühe sisse soovitud lisandeid. Lase enne ahju panemist 10-15 min soojas kohas jälle kerkida.

Küpseta leibasid alguses 30 minutit 250 kraadi peal, siis 30 minutit 225 kraadi peal ja viimased 15-30 minutit 200 kraadi juures. Kui leib läheb miskipärast pealt väga pruuniks, siis kata hõbepaberiga. Meil õnneks ei läinuud, seega seda osa me ei teinud. Kui leivad on valmis ja ilusad ja krõbedad, siis aseta nad puitalusele jahtuma. Kui soovid pehmemat ja vähem krõbedat leiba, siis kata leivad niiske rätiga. Kui krõbedamat, siis piserda lihtsalt natukene vett peale ja pane leibadele katteks kuiv rätik. Kui leivad on natukene jahtunud, saab need lahti lõigata.

Mul endal oli viimase osaga kehvasti, sest mul pole nimelt sakilist leivanuga. Peaks selle ostma, kui leivavorme soetama lähen. Aga leivad on isetegemist väärt küll, ma pole ammu midagi nii head saanud, kui värske kalamari värske sibulaleivaga!

Kes soovib minuga leiba teha, siis ma nädalakese pärast ikka teen veel, võin juuretist ka kaasa sheerida 🙂