kuidas saada tselluliidist lahti?

Ainult kaks päeva mu elukesest ja ma oskan sellele küsimusele vastata. Algust tegin ma sellega eile, sest kuigi ma muidu endal mingit tsellukat märganud pole, siis ma tegin endast aias ükspäev pilti ja mu jalad olid nagu kaks tsellukapakku. Seega otsustasin proovida Nahrin.ee poest tselluliidivastast kreemi, mis peaks just selle vastu olema (link).

Totsik ütles, et kanda probleemsele alale ja masseerida, kuni see on nahka imbunud. Okei. Tegin seda. Lõhnas jumala hästi, natukene geeljas, imendus normaalselt ja kõik oli kena, kuni mingi minut hiljem tunnen, kuidas kintsud kipitama hakkavad. Ja muudkui kipitasid aina rohkem ja rohkem ja muutusid tulipunaseks. Ma igaks juhuks haarasin selle totsiku uuesti kätte, sest mul tekkis väike hirm, et ma olen tselluliidikreemi asemel endale hapet jalgadele määrinud. Ei olnud. Põletas teine. Voodis sooja teki all oli hullem, seega pidin magama nii, et ülakeha oli teki all ja alakeha teki alt väljas. No niimoodi põletas see paganama tsillikreem. Ma ise lootsin, et noh, äkki see kipitustunne on tselluliidi suremine 😀

Hommikul ärgates kipitasid jalad IKKA VEEL. Kuigi kreemipudel ütles, et seda tuleb määrida iga hommik ja õhtu, siis täna hommikul mina küll ei julgenud seda kreemi peale panna, sest ma kartsin, et mu kintsunahk koorub lihtsalt, sauhti, maha. Mõtlesin, et õhtuks on vast ikka parem ja küllap siis õhtul määrin jälle.

Täna käisime peale Mari lõunaund batuudikeskuses. Esiteks selle pärast, et see väike suslik ei saaks mu kauakoristatud kodu ära hävitada ja teiseks muidugi see lapse siiras rõõm ja nii. Aga olgem ausad, eelkõige see esimene punkt. Mari muudkui turnis ja lasi liugu ja jooksis seal ringi, kui ühel hetkel tegin ma saatusliku vea ja otsustasin ka koos Mariga selle suure batuudi pealt ühe liu teha.

Kas ma mainisin, et mul oli seljas väga mini kleit ja selle all paljad jalad? Ei? No igatahes see oli mu elu suurim viga, sest kui ma alla jõudsin, oli mul loomulikult kleit kuskile tissideni üles rullunud ja pool mu persenahast sinna liumäele maha kulunud. Kardo loomulikult filmis ka seda, aga no olgem ausad, ma ei saa seda teile näidata, kuidas ma abitult oma suure kõhuga trussikute väel niuksun: “Appii…mu pepuu!”.

Asja positiivne külg – kui mul kunagi ka oli tselluliit, siis nüüd ei ole mul enam perssel ja kintsudel nahkagi, seega ei ole tarvis selle üle enam muretseda. Asja negatiivne külg – mu tagumik näeb välja nagu ma oleks piitsa saanud.

Eriti mõnus oli vanni minnes avastada, et eilne kreem reageerib ka sooja veega ja marraskil kann pole just kõige meeldivam “asi”, mille peal vannis istuda. Üldse on mu tagument istumiskõlbatu. Aga hei, vähemalt pole tselluliiti vaid seksikas marraskil nahk!

Ma lihtsalt ei saa aru, et kas see kreem PEABKI nii reageerima, või mul on mingi megatundlik kintsunahk? Ma vist täna ei julge seda panna…