RPA või RP?
Huh, küll see laste üles kasvatamine on keeruline ja väga suur osa, mis ta keeruliseks teeb, on lapse toitmine. Juba alguses hakkab rabelemine, et kas võtab ilusasti piima, kas seda üldse tekib, kas imetamine on valus jne. Mõni maadleb rinnapiimaga, teine peab kohe pudeli peale minema. Mõlemal juhul on keegi, kes seda ette heidab ja väidab, et see on “kergema tee peale minek”. Mina näiteks ei tea, kumb on kergem, ausalt. Rinnaga toita on selle poolest kergem, et on alati mugav võtta, aga samas minul on kõigi kolmega algus niiiii valus olnud, et KERGEM oleks ennast happega üle valada olnud, nii kohutav aeg. Eriti kuna tahaks ju nautida oma tutikat beebit, aga teda toites tuleb silmadest pisaraid ja rinnapiimaga koos ka verd. Mitte parim kombo. Ja kui ma oleks tol hetkel murdunud ja pudelile läinud, siis jah. See oleks kergem olnud ja ma olin sellele VÄGA lähedal, õnneks just siis hakkas veidi paremaks minema ja mõtlesin, et ok, nädalake kannatan veel. Õnneks siis hakkas juba laabuma ja sain siiski jätkata. Aga kui ma oleks läinud pudelile ja keegi oleks öelnud, et omg, mõtle lapsele vms öeldakse, siis ma oleks vist praegu füüsiliste kehavigastuste tekitamise eest kuskil naistevanglas.
Mari sai ju päris pikalt pudelit (alates neljandast kuust) ja ega see ka just lihtne ei olnud. Aina mõtle, et mitu ml ta nüüd sööma peaks, kas pudel on keedetud, kas sooja vett saab seal, kuhuiganes sa lähed ja kõige õudsam – see öösiti ärkamine, kööki koperdamine, piima tegemine. Õudneeee. Aga noh, inimene harjub kõigega. Nii veritsevate nibudega, kui ka öösiti piima tegemistega. Mina ei kritiseeri kedagi, igaüks teeb nii, kuidas suudab ja saab, peaasi, et imik üldse midagigi saab ja nii kaua on minu meelest ok.
Esimene söök – püree või näputoit?
No ja siis tuleb vaikselt see aeg peale, kus peaks lapsele hakkama süüa andma. Klassikaline valik on anda mingit püreed. Ma olen vist alati porgandipüreed andnud, kui ma õigesti mäletan. Ikka see vana hea, et alguses paar ampsu ja siis järgmine päev veel paar ampsu sama asja ja alles nädala pärast annad midagi muud jälle niimoodi ampsu haaval. Mul on tunne, et sellise tempoga saab laps enne kooliealiseks, kui ta ühepajatoitu süüa tohiks. Aga sellegipoolest jäin ka Martaga klassikale kindlaks, võtsin ühe Baby Cool porgandipüree kuubiku, sulatasin veevannil üles ja söötsime sisse. Läks nagu ludinal.
Marta esimesed murelikud porgandiampsud
Samas olin liitunud ka näputoidu grupiga, kust pmst sai lugeda, et püree andmine on lapse sundtoitmine ja ta ei söö nii palju, kui sa ei topiks talle seda lusikaga suhu ja et palju naturaalsem oleks lapsele näputoitu anda, et siis saab tekstuure tunda ja harjutada suhu panemist ja motoorikat arendada ja mida kõike veel. Sööb nii palju kui sööb, et ega vahet ka pole, põhitoiduks on nagunii piim.
Pean tunnistama, et mulle meeldib tegelikult see tee ka, näputoit. Seda on mugav lihtsalt enda toidust enne soola lisamist eraldada ja nõnda saab lapse kiiremini ja sujuvamalt perega ühele toidulauale. Sellel on vaid kaks miinust. Esiteks – see kohutav läbustamine. Kes vähegi beebisid näinud on, siis teavad, et kui sa annad neile porgandi, siis pigistavad nad selle kõigepealt peos pudruks, siis loobivad pool maha, ehk midagigi jõuab suhu ka ja ülejäänu määritakse lauale. Selle jaoks on hea lahendus – isiklik koristaja koera näol. Riideid muidugi koer kahjuks ei pese, aga varrukatega põll aitab hädast välja.
Teine miinus on see, et vähemalt Kardo kardab kabuhirmus, et lapse kõht jääb tühjaks. Jah. Marta on algusest peale parajalt mehise söögiisuga olnud. Praegu on ta lisatoitu u 2 kuud saanud ja ta sööb 3x päevas terve suure kausitäie sööki kenasti ära. Sööks ilmselt veel, aga ei tihka anda, kardan, et äkki plahvatab. Eks ta ole kobe tükk ka: 74cm ja 10 kilo, las inimene sööb. Piima joob ka päevas vähemalt 4-5-6x ja isuga. Üldse koosneb tema päev valdavalt söömisest, haha.
Igatahes, kuigi ta saab ka näputoitu, siis vähemalt 2x päevas saab ta ka püreed, et härra kanaisa saaks veendunud olla, et tema pesamuna kõht on vähemalt ääreni täis. Ja kuigi öeldakse, et püreega toitmine on nn sundtoitmine, siis Marta istub igatahes terve aja söötmise ajal nii, ei tea, kas tundub, et ta seda ei tahaks? ?
Tool: Nomi tool, lihtsalt parim sünnist kuni… nii kaua kuni lapsel natukenegi kõrgemat tooli vaja. LINK!
Püree – kas osta poest või teha ise?
Ma ütlen ausalt, et ma lihtsalt ei viitsi ise teha. Ma tean, et see pole just suur vaev ja esimese lapsega veel viitsisin selliseid mässamisi, aga nüüd… Pliis ei. Samas on hea lahendus Baby Cool kuubikute näol. Mahe ja kodumaine juurikas ja vili juba püreeks tehtud ja külmutatud, sina ainult sulata üles ja sööda sisse. Nt sellel ülemisel pildil paneb Marta kahe suupoolega putru, mille sisse pandud õuna ja pirni kuubikuke. Jahutas pudru üles ja andis hääd mekki.
Loomulikult ma ostan ikka poest ka. Sest nii laisk olen, et isegi vesivanni ei viitsi iga kord tegema hakata. Pliis ärge risti lööge, aga jah, olen ostnud poest neid purke nii pudru, kui ka veise-porgandi-kartuli segu, pannud mikrouuni (oo õudu) ja lapsele sisse söötnud. Ja inimene sööb nii et vähe pole. Mingit kindlalt brändi isegi pole, olen ostnud suht kõiki, mis meil müüakse. Mõnipäev läheb üks rohkem, teinepäev teine.
Mida näputoiduna pakkuda?
Mulle tundus isegi kolmanda lapsega see näputoitumine natsa õudne. Äkkagi tükid ja äkki tõmbab kurku ja see on päris jube. Nüüd ma isegi selle paari nädalaga, mil oleme andnud ka näputoitu, olen nii ära harjunud sellega, et ta vahepeal köhib või veits ketti paneb. No probleemo. Lihtsalt ole ise kõrval ja ära jäta last söögiga üksinda, aga see vast loogiline.
Siin on muidugi üks pisike viga näha – see oli mu esimene kord talle näputoitu pakkuda, mistõttu ma asetasin kõik selle tema enda nimelise taldriku peale ja omasin illusiooni, et ta viisakalt ükshaaval kõik ära sööb. Hea nali, eks. Ma lihtsalt mõtlesin, et kuna tal selline ilus taldrik on, las siis sööb ühegi korra selle pealt.
Muuseas, sidenote, ma olen neid taldrikuid ja tasse enne instas ka näidanud ja alati uuritakse, et kust sääraseid saab. Meie lastele saatsis selle kingituseks üks Läti firma, mis neid toodab. Super armsad, muidugi mitte titekindlad, seega pigem suuremale lapsele, aga minu meelest vägagi armsad. Saad ise valida nime ja looma sinna taldriku ja tassi peale, seega selline nunnu komplekt, maksab mingi 35€ kui ma ei eksi ja firma leiad SIIT: https://www.facebook.com/rotaapiezimes. Instas on nad samuti @rotaapiezimes.
Aga mida ma siis pakkusin? Pmst võib pakkuda algatuseks asju, mida saab lõigata kangideks, et lapsel oleks neid hea käes hoida. Ala näiteks kurki. Aga minu taldrikus oli ahjus tehtud peet, porgand, lillkapsas ja kana kintsuliha. Kõik maitsestatud ürtide ja veidikese võiga. Kui palju ta sealt sõi, seda ma ei tea, aga suhu toppida ja plätserdada meeldis küll, hehe.
Mina lastele eraldi toite ei tee!
Kunagi mäletan küll, et ma nii arvasin, et kui ei taha, ärgu söögu. Lapsed muuseas, ei söögi mõnikord. Lihtsalt käid ja ajad neid päev läbi taga, et pliiis sööö midagi, aga ta ei taha mitte midagi peale vee ja leiva. Ma ei tea, ära söö siis, I guess. Nälga pole veel surnud, aga ma eelistaks, et neile midagi vähe tahkemat ka sisse läheks. Seega pean teinekord veits kavaldama.
Lendele – vegan lihapallid, makaronid, tomatikaste, juust.
Lendele samad pallid, tomat, kurk, makaronid
Marile meeldivad hotdogid ja burksid, seega temale sisse söötmiseks pidin natukene kreatiivsem olema ja talle “hot dogi” tegema. Ma alguses mõtlesin, et ta raudselt ei söö, aga näedsa nalja:
Lende hakkas vigurdama, tahtis hoopis Marta taldrikust süüa – mis seal ikka. Lasin tal selle nahka panna ja Martale tõstsin uuesti.
Marta muidugi sõi ka kenasti, eks tal oli abiväge ka. Mari käis teda muudkui kiitmas, et ta nii tubli laps ja sööb nii ilusasti. On jah!
Ah, pikk jutt, aga kokkuvõtteks – mõnikord ma olen super laisk ja annan lastele Hessi lasteeine ja Fanta kätte, ning ei pilguta isegi silma. Teinekord teen neile erinevad söögid ja vaaritan mitu tundi, et neile täisväärtuslikku sööki pakkuda. Mõnikord söövad nad päev läbi jäätist ja kommi, mõnikord ei saa ühtegi magusat asja mitu päeva (siin vähemalt, vb vanaema käest õnnestub lunida).
Igatahes see lapsed ja söök teema on niiiiii pikalt niii kõrvetav. Alati on neid, kelle meelest teised valesti teevad ja siis on hea neid teisi materdada, et küll ikka on keegi sitt ema ja kuidas üldse sellisel lapsed on. Tahate jubedat ülestunnistust? Ma andsin eelmine nädal Martale hessi friika… Soolaga! HESSI FRIIKA!
Lapsi saab ära võtma tulla aadressil Nelgi 37 ?
Aga tegelikult tahtsin seda öelda, et inimesed, laske teistel ka inimesed olla. Paku oma arvamust ja ideed, kui seda küsitakse, või kui see on HÄDAVAJALIK. Ala kui keegi lapsele bensiini joodab, siis võiks mokaotsast mainida, et pliis don’t. Aga tegelikult tõsi see on, et iga ema teab ise, milleks ta laps valmis on ja mida talle süüa pakkuda. Ei, ma ei mõtle seda, et paarikuusele antakse mahla ja muid asju, aga no kui keegi annab keeleotsa peale ala jäätist või midagi, miks maru närvi minna? Esimese lapse ajal läksin ise ka, kui keegi kirjutas, et andis 6k lapsele lusikaotsakese jäätist. No pointi sellel väga pole, aga vaevalt, et nüüd midagi juhtus ka, ometi ma läksin max närvi ja mölisesin seal, et omg sa haige inimene. Nagu… Miks? Jeesus küll, eksole. Endal ka lihtsam elada, kui pole selline närvihaige.
Muidugi on raske elada maailmas, kus tundub, et teised saavad tihtipeale paremini hakkama ja on sinust kuidagi “paremad”, aga kui see lohutab, siis mina küll see ideaalne imeinimene ei ole. Seega ei pea ka sina olema ?♀️
Ps! Kõikide kaasarääkijate vahel loosin välja nii siin, kui Instas ühe komplekti nimelisi lastenõusid❤️
103 kommentaari
Selle magusa andmisega on küll see, et MIKS?!!!! Laps ju ise ei oska midagi tahta, enne kui sa seda talle andnud pole, et siis miks see vajalik on…et ta oskaks kommi küsima hakata? ..minumeelest mida hiljem selliseid asju saab, seda parem ju..ja see kõik ema enda teha siiski…
Minu esimene laps alustas samuti pürwedega, kuskil 9-kuuselt proovisime näputoitu. Mulle meeldis, mitte see koristamise osa, aga siis sai ise ka samal ajal süüa. Edasi saigi äaps vahelduva eduga püreed/putru ja näputoitu. Teise lapsega plaanin,varem näputoiduga alustada
Tahaks enda nimelist taldrikut 😀 Ja lapsele oleks ka nunnu. Ta 12 aastane ja pole iial burksi ega pitsat söönud 😀
Kui väike oli, siis ei pakkunud ja kui suuremaks sai, siis enam ei soovinud. Kõik imestavad, et kuidas see võimalik on.
Minu laps loobus pooleaastaselt rinnast ja nüüd, aastasena, tahaks kõike süüa. Friikaid pole veel saanud, aga burgerist on küll ampsu võtnud (kodusematest burgeritest, mäki oma veel mitte). Mäkist on saanud ainult õunaviile 😀
Alguses proovisin ka raamatu järgi kõike teha, aga peagi loobusin ja teen sisetunde järgi.
Rinnapiim kahjuks olnud kõigi kolme lapsega nagu vesi ja neile meeletuid gaasivalud tekitanud. Seega alates 3elukuust on 100% kõik olnud RPA peal. Ja selle eest olen ikka korralikult vastu päid ja jalgu saanud.
Lisatoiduga alustanud ka üpris varakult. Natuke enne 5elukuud. Ja üpris julgelt erinevaid asju maitsta andnud. Ja hetkel 11 kuune sööb algusest peale vastavalt emme viitsimisele kas poe püree, kodutoit ilma rohke soola ja piprata. Aga alates 6-7elukuust lisanud ka tilli, peterselli jne. Ja näputoitu saab ka. Näputoit on Meil pigem selline snäkk või vahepala. Sest ainuke kes näputoidust kõhu täis saab on koer ?
Suuremad 3aastane ja 5 aastane. Saavad samuti vahel friikaid või burgerit või mahla/limonaadi. Ei näe sellistes asjades halba ega kurja miskit. Parem anda neid lapse eas. Kui et kui suureks saab sööb neist end lõhki ? ja noo mõistuse piires pole ükski toit kahjulik, ma võhemalt arvan nii ?
Mu laps sai nii RP kui ka RPA,. Kui ta sai 6 kuuseks tutvustasin kodustehtud püreesid – valmistasin korraga nats rohkem ning panin osa jääkuubiku alusesse sügavkülma. Hiljem lihtsalt sulatasin portsu kauppa üles 🙂 . Ei julgenud pakkuda toorest õuna, kurkki jms just kurkku tõmbamise pärast ning samas mu laps oli vägagi tundlik tükkide osas toidus – oskendas väiksemagi tüki peale kui oli alla aastane.
Jah,eks neid kritiseerijaid ja “õpetajaid” jätkub igale poole. Olen isegi liiga agaralt oma arvamust jaganud, kuid elu õpetab :).
Minu 7-kuune tüdruk saab arsti korraldusel lisatoitu juba 3. kuud. Endatehtud püreedest keeldub täielikult, Babycooli ja poepüreedega on aga suur sõber. Ja igasugust putru matsutab kahe suupoolega.
Tükilisest toidust keeldub kahjuks hetkel täiesti.
Ma olen üldiselt sarnane nagu sa ja võtan seda toitumist suht lebolt. Laps on mul hea isuga, pigem pontsakas ja eriti toiduga ei pirtsuta, sööb, mida ette antakse. Mina vahel kokkan ise suppe ja praade, vahel ostan poest valmistoiduletist mingid kotletid ja teen kodus ise nt tatart kõrvale. Vahel kui isu on tellin sushit ja sööme suude matsudes koos neid rulle oma aastase pojaga 😛 Et jah.. peaasi, et kõhud täis ja üritan ikka sellest kinni pidada, et laps peaks saama vähemalt 3x päevas sooja toitu süüa ja lisaks vahepalad ning, et need oleksid võimalikult tervislikud. Kui vahel ka maiustame või patustame siis jällegi teinepäev sööme korralikumalt. Teisi ei halvusta ja eks iga ema teeb omamoodi ja eks minul ole samuti arenemisruumi, kuid üldiselt oleme suht tublid ja tervislikud sööjad 🙂
Näputoiduga on nii, et kõigile ei sobiks. Mul poisiga poleks probleemi olnud, aga tütar oli selline, kes kohe kõik kurku ajas, kui vähegi suurem tükk oli. Ilma naljata, päris tihti pidin teda teistpidi keerama, et jälle midagi välja raputada. Ehk siis, talle poleks ma eales julenud näputoitu anda. Asi hakkas normaliseeruma kaheselt umbes, aga näiteks karamellkomme ei saanud ta veel viieselt ka.
Ma ei mäleta, millal lisatoitu lapsed saama hakkasid, aga jah- ma olin laisk ja ostsin poest püreesid ?
Mul neiu 1a ja 7 kuune.
See toidu teema on olnud ÕUDUKAS.
Aastani oli RP peal, sest ta lihtsalt ei tahtnud mitte midagi muud. Vaid neid maisi snäkke erinevaid.
Mingi nipiga saime päevased rp korrad ära jäetud, hakkas veidi kalaga püreesi tunnistama ja no nokkis ikka nagu linnuke.
Siis sai öised samuti ära jäetud ja mis siis ikka. Mul lihtsalt ongi üks linnupoeg kodus.
Aga meil see ka, et hammaste tulek hästi raske olnud ja 16 tk suus hetkel. Ehk väga paistes ja valus ja kiuviu koguaeg ming ei tahagi midagi süüa, sest niiii valus on.
Loodan koguaeg, et asi paraneb aga eip. Kõik mis on tervislik siis ei maitse. ?
Heh, tundsin ennast just ära, nii laisk, et isegi oma esimese lapsele ei viitsi ise süüa teha ja ostan kõik poest. Annan jäätist kui ise söön, teine vaatab sellise näoga, et mida sa passid anna siia juba?. Ups kogemata andsin oma 10kuusele juba teist korda kiirtoidu friika näppu?. Mis seal ikka, päris komme ja shokolaadi veel ei anna aga eks varsti see aeg ka kaugel ole. Iga ema teab ise, mis on oma lapsele hea või halb. ?
Tâitsa nõus aga näputoitu veits ikka kardan? Eks ikka annan, peab ju hakkama ka saama lõpuks sellega? Laps mõni päev vanem sinu viimasest? Sööb ka suure isuga ? Tissitamine on läinud pm täitsa valutult, sinust täitsa kahju kohe selles osas, vapralt pidasid vastu küll ?
ma ka täiiiega kartsin, aga siis nägin, et ah, sülitab välja, kui liiga suur tükk tuleb 😀
Hetkel just aktuaalne teema ka mul. Laps on kaks ja pool ning hukkamõistjateks ei ole mitte teised emad, vaid kõiksugu vanemad sugulased ja tuttavad, kes leiavad, et ma olen friik, sest ei taha, et laps endale suhkrut ja säilitusaineid täis jama sisse sööks. No tõesti, laske elada!
Mul on kolm last ja üldiselt on terve päev söömine nagu mingi karistus – “ei taha süüa” , “ma ei söö sellist asja”, “okei ma söön natuke aga siis ma pean selle eest midagi saama” jne. Ühel päeval just ütlesin mehele, et tahaksin söömise üleüldse ära lõpetada, sest ma hommikust õhtuni aina vaaritan ja kui pere lõpuks kõik koos 5 minutit laua taga istub ja sööb, hakkab mul juba järgmise toidukorra valmistamine pihta. Olen sellest nii väsinud ? Muidugi lubame endale ka lihtsalt võikusid, tellime väljast või käime kuskilt kiirroidust läbi aga juba see, et hommikust õhtuni käib trall toidu ümber ajab mul juba südame pahaks… Vajan isiklikku kokka!
Oh see toiduteema lastel on ikka ulme keeruline. Nagu ikka essa lapsega tegin ise püreesid ja enam ei viitsi. Nüüd kolmas laps hakkas lisatoitu saama. Ja no tundub nii keeruline maailm kuigi mu teine laps on alles kahene. No ei mäleta midagi 😀
Aga ma lähtun ise sellest,et ei hakka ette paanitsema. Lasen asjadel sujuvalt ise minna ja üldjuhul see toimib.
Ma annan nii püreesid kui lasen porxi/kurki lutsutada jne. Ei eelista kumbagi äärmust.
Mul on aasta lõpus esimene laps tulemas ja mina küll kavatsen talle ainult rinnapiima anda! Ja kui lisatoiduni jõuame, siis teen kõik kodus ise Nõmme turu värskest toorainest, sest see on lapsele parim. Nii, ja nüüd väike vaade reaalsusesse, ma katsun selle põrnika alustuseks elus hoida ja olen omadega rahul. Kui keegi liiga palju mu tissidest tahab vestelda, luban endale natuke närvi minekut. Ja loodan hirmsasti, et mul läheb rinna andmine vähem valusalt, kui sul. Muidu peab magamistuppa miniköögi tegema, sest öösel ma küll kuskile koperdada ei kavatse, ma vaevu jõuan läbi une vetsu ilma pikali kukkumata.
Minu laup. 8 kuuseks saav laps saab nii rp kui ka püreesid. Kuna ta mul tõsine allergik siis väga suurt toiduvalikut pole nii minul, kui temal ?♀️ Bataat ja kapsad. Poest väga ei ole midagi osta nii et peab ise tegema enamus. Suurem sai esimesed kolm kuud rp ning siis rpa, kuna lõppes lihtsalt otsa. Nüüdseks suurem juba 7 a ja sööb kõike ?
Tahaks midagi lohutavat öelda, aga ei oska. Titena on see piimamajandus väga keeruline (ja ai kurat kui valus alguses!), siis tuleb püree ja pudru taga ajamine ja siis loodaks, et on inimesed valmis. Aga…! Olles 9 ja 11 aastaste poiste ema, siis ei! Täna saabusid kutid maalt, üllatuslikult kaasas ämbritäis tikreid. Vaja moosi! Jeedusmariia, kas keegi kujutab ette seda puhastamist! Mina nüüd kujutan…
Mina ka ei hoia enda kohe kaheseks saavat last kõigest ‘mittetervislikust’ tulega eemal. Saab nii jäätist kui ka friikaid, viimaseid küll ikka võimalikult harva. Aga pigem on mure kui ta üldse ei söö. Ema alati rõhutab mulle, et laps end nälga ei jäta. Mul endal esimene ja eks ikka mõtled tihti üle.
Üritan ikka nii et ikka ainult magusast ei toituks?. On päevi kui sööb väga ilusasti ‘õiget’ toitu.
Ohhh, kui nunnud nõud tõesti. Äkki nende pealt mu kahene sööks normaalselt :D. Mul põhiteema, et vaaritan ja siis ei sööda muhvigi! Vahel isegi makaron ei sobi. Ma miksisin ka püreed näputoiduga ja mingi hetk lõin käega ja andsin milupat ja hippi.. Aga püüan ikka edasi, mis seal ikka 😀
Aitäh Mallu, et selle postituse kirjutasid!
Ma muidugi oleksin soovinud midagi sellist lugeda juba varem, enne lapse sündi. Keerulistel hetkedel seoses rp-ga ei leidnud miskit, mis oleks nö kainestanud selles segaduses, kus kõik ei õnnestunud nii nagu eeldasin.
Ja olen nõus, et valiku teeb iga pere ise. Vähem võiks olla emadevahelist mõõduvõtmist ja arvustamist ??
Nõudekomplekti üle oleksime väga rõõmsad!
Minu “pisi” Saskia sai paar päeva tagasi 5kuuseks. Rinnapiimalaps, 9kilo ja kannab 80 suurust (JUBA). Lisatoidu andmist alustan tõenäoliselt homme suvikõrvitsaga (hautatud). Näputoidu teemasse väga süvenenud pole ja praeguse seisuga väga ei julgekski talle mingit tükilist toitu anda. Aga sellisest asjast loen esimest korda, et püree sundtoitmine on ??
Mul on kolmene tirts kodus, parajalt iseloomuga ja väga nokkiv sööja. Lasteaias pidavat korralikult sööma, kodus vabalt valiks seljanka asemel nt nuudlid,pelmeenid. Olen ka improviseerinud ja toitu püüdnud lõbusamaks teha. Näputoiduga tegime ka varem algust, beebina rp mul oli mega vähe ja rpa oli ka ravi oma, sest oksendas kõik vedelead piimad välja. 4kuuselt olid meil kodused püreed, sest poe omad ei sobinud, näpu vahele andsin vast umbes 7 kuuselt juba köögi -puuvilju . Värskeid asju õnneks sööb. Aga praegu valitakse hullult mida süüa tahetakse, kõik ei isuta . Endale ja lapsele teen aegajalt eraldi süüa, aga seda harva . Üldiselt talle sobib ka kana ja värske salat .
Veel lapsega sellesse vanusesse jõudnud ei ole, et näputoidust ja püreedest kaasa rääkida, küll aga rp-st ja rpa-st. Juba haiglas tundus rpa olevat täielik tabu, laps küll ei saanud rinnast piima kätte, kuid ämmaemandad kinnitasid kui ühest suust “rinnapiim on parim! Ega laps ennast nälga jäta ja küll hakkab sööma, ei ole vaja lisa anda”. No ei hakanud sööma, lõpetasime intensiivis. lõpuks koju saades hakkas justkui kõik toimima, piima oli ja laps kosus ilusti. Endal aga koguaeg kuklas tiksumas “rinnapiim on parim, põhiline et otsa ei saaks, põhiline et laps rpa-d sööma ei peaks”. Lihtsalt sellepärast et see ühiskonna surve on nii tugev ja mul tekkis tõsine stress ja hirm rpa ees. Ilmselt see pidev hirm ja stress viisidki selleni, et juba kahekuuselt pidi laps rpa-d sööma, sest mul sai lihtsalt piim otsa. kui oleks asja võtnud rahulikult, nautinud teekonda ega elanud pidevas hirmus, siis oleks ehk ikka kauemaks piima jagunud.
Meil on sünnist saati lisaka RPle ka RPA saanud. Endal läks kuid, et leppida, aga seni olen väljas käies mures, et mis teised emad arvavad, raudselt vaatavad, et selline laiskvorst, ei viitsi rinda anda, läheb lihtsama vastupanu teed. Palju küsitakse, et miks pudelit juurde saab. Hoolimata kõikidest pingutustest piima lihtsalt ei tulegi juurde ja ongi 50/50 RP ja RPA laps. Nüüd 4.5 kuuselt alustasime püreedega, et RPA kogust suurendama ei peaks. Nüüd lisaks küsimused, et miks nii noorelt juba lisatoit?! Eks natuke on enda ebakindlus ka seotud, teised ei pruugi ju üldse paha pärast uurida, aga enda failure tunne võimendab.
Ma ei tea, ma vist üldse imelik inimene ? Mul on esimene laps, 1,8 aastane. Esimese ampsu andsin talle nelja kuu vanuselt. Ja minu imelikkus seisneb selles, et kui kõik räägivad kuidas nad oma esimese lapse puhul viitsisid täiega mässata ja vaaritada, siis minu oma sai 90% ajast poepüreesid. ?♀️ Mulle üldiselt ka ei meeldi väga söögitegemine ja teen vaid seepärast, et on vaja ja poja ka minus seda viitsimist ei tekitanud. Nàputoitu andsin ma talle vist alles 10kuuselt, sest no lihtsalt ei julgenud anda, kogu aeg kartsin et äkki tõmbab kurku jne. Üsnapea pärast seda läks ta suht samale toidule üle, mis me isegi sööme. Algul ikka üritasin vaadata, et tema toidud eriti soola ei saaks, aga seegi kadus mingi hetk, sest endale mulle nagunii väga soolased söögid ei meeldi. Ja magusat saab ta ka üsna tihti ? Ma arvan, et nii mõnigi ideaalemme saadaks mulle selle teksti peale tõenäoliselt lastekaitse peale ? Kui keegi tuleks mulle midagi seletama ja targutama, siis tõenäoliselt saadaksin nad viisakalt pimedasse kohta. Mind ei huvita see, kuidas keegi oma last toidab või kasvatab ja loodan, et ka minu elusse ei topita oma nina kui see pole vajalik.
OK! Hea meelega tulen Martale järgi. Mitte sellepärast, et te teda kuidagi valesti toidate, vaid lihtsalt tahaks teda omale 😀
Sama. Ma võin vanemad ka võtta. 😀
Vanemad lapsed siis ikka. :DD
ei, mind ja kardot pead võtma nüüd 😀
No fain, tulge! 😀 Aga võtke oma võileib kaasa, mul ei oleisegi kohvi!!
Jaaaa, väga tuttav kõik see. Enne lapse saamist olid mul nii mõnedki tõekspidamised ja unistused, mida tegelikult täita enam ei soovi või lihtsalt pole energiat. Näiteks mõtlesin ma, et kui laps sünnib siis teen kõik ise ja toidan last kui ka toitun ise algusest peale tervislikult. No lubage naerda???Tänapäeval tehakse niivõrd kvaliteetset toitu, et milleks raisata kvaliteetaega igapäevaselt kokkamisele. Ma teen süüa ja mulle meeldib süüa teha, aga siis kui tunne peale tuleb…?
Mul esimene laps ja kah alles 8-kuune, seega tulevikku veel ei tea, aga ma enda arvates juba praegugi laisk ema. Alguses mõtlesin ka, et olen maru eeskujulik ja laps saab kuni 6. kuuni ainult rinda ja siis hakkame alles maitsma. Ja kõik kindlasti vaaritan ise ja ainult mahedast kodumaisest toorainest jne.
Aga näe laps on kribu, seega hakkas 5. kuust saama juba püreed. Nüüd ma kühveldan talle ka kõike sisse, mida poes müüakse, nii purke kui püreesid. Ja ausalt, minu närvid puhkavad tänu sellele, et ma ei pea kogu aeg mingeid asju keetma ja vaaritama. Pärast ta ei tahagi seda, mis ma talle suure vaevaga teen, nagu mahedast lillkapsast püree. Eip, söö ise kui tahad. Tuubid on aga mingid imeasjad. Ükskõik mis sealt ei tule, tema tahab. Tuubibeebi. Nagu mingi kosmonaut ?
Mul on 2-aastane ja sama teema ??? Teen smuutisid oma aia materjalist – söö ise! Aga täpselt samad asjad tuubist süüakse silma pilgutamata ära ja keeratakse tuub ise kokku ka, et viimase tilgagi kätte saaks. Lasteaias pidi tubli sööja olema, no ma ei tea, kodus vaaritan sada asja ja lõpuks ajan viineriga taga, et üldse midagi sööks…
Mu kutt 2.7a ja koguaeg kehv söögiisu, lastehoius aind sööb aga kodus? Ohei, pigem näputoitu healjuhul.. Nv ja juulikuu kodus puhkab ei söö miski ja eitea enam mida teha..
Mul on laps 13 aastane ja näputoidust lugesin praegu esimest korda. Inimkond, näe areneb. Laps sai pudelipiima alates teisest nädalast ja eks ma ka sain mööda päid ja jalgu. Laps ütleb mulle, et ma olen maailma parim ema ja lahe ja tema sõbrad ka ütlevad seda. No ja see ongi oluline ju lõppkokkuvõttes. Mitte kuskilt kuradima raamatust järge ajada ja põdeda, et sitt ema, kui ühiskonna standardile ei vasta. Taldrikut ei taha, niisama võtsin korraks sõna.
Oeh.. kui raske on olnud mulle lapse toitmine. Tervisliku seisundi tõttu ma ei saanud last rinnale enne kui ta oli kuu vanune (enneaegne st siis ka veel polnud nö sündinud). Praeguseks olen üle 4 (!!!!!!) Kuu pumbanud rp ja nüüd üha vähem, sest soovin lõpetada. Vaatamata püüdlustele ei hakanud laps rinda võtma (ausalt proovisin 2 kuud:(). On inimesi, kes mõistavad mind, et ei jaksa igavesti pumbata jne ning innustavad isegi mind ennast säästma ja rpad pakkuma. Siis on teised kes manitsevad et miks pole piisavalt proovinud ja miks ma ikka edasi ei pumpa (proovige ise 8x päevas v rohkemgi mõlemat rinda ca 20min pumbata)… nüüd juba piisavalt endal kindel tunne, et ei lase end kõigutada teistest ja toimetan nii nagu süda ütleb. Ja need minu jaoks tüütud tissi jutud. Pls. Ärme. Räägi. Minu. Rindadest. ??
Naljakas on see KUI PALJUDELE läheb korda minu lapse toitmine.. iga teine küsib kas saab ikka rinda ja mis lisaks annad ja miks ja miks.
Kuna endal piimaga olj hoopis selline lugu et piimajuhad on niiii väikesed et sealt ei saanudki midagi tulla siis titt sai umbes kuu aega rp ja lisaks rpad kuna kõht jäi siiski tühjaks puhtalt rinnapiimast.. kahju, et nii läks aga ma olen oma rahu sellega teinud. Titt kuue kuune nüüd. Siiani paljud uurivad “issand, ei saagi rinda vä? Miks, jumala eest ? Lapsele on see ikka kõige olulisem!!” Ei ole.. lapsele on oluline et tal oleks kõht täis ja ta kasvaks ja juurde võtaks.. leian mina.
Püreesi hakkasin andma kohe lisaks kui sai neli kuud täis. Appi appi.. käin ostan Salvestist kuu jagu püreesi ja putrusi ette ja laps rahul. Muidugi olen teinud ka ise enda söögist püreesi.. aga kuna ma suurem osa ajast lapsega üksi kodus siis väga kokata ei viitsi endale..
Näputoitu pole veel pakkunud.. kui muidugi maasikad ja arbuus sinna alla ei lähe ? siis olen !
Lihtsalt.. pole veel kuidagi julgenud anda seda kangi kätte et näri. Ootan kui ise ilusti istuma hakkab.. siis hakkame katsetama.
Igal juhul pikk jutt.. teadagi mis jutt.
Iga ema teab ise kuidas ja mida lapsele anda ja see pole kellegi asi kommenteerida.. (jääme normaalsuse piiridesse et jah päris krõpsu ja jäätist ainult anda ei saa)
Ja JUMALA EEST!! Ärge küsige kogu aeg KAS JA MIKS sa lapsele rinda annad.. igal ühel on selleks omad põhjused kas saab anda või ei.
See pole mitte kellegi teise asi. Ja mis see teadmine sulle annab.. saad minna naabrinaisr juurde.. “Näed kui halb ema.. ei anna lapsele rindagi enam.” ?!?
Armastagem ja hooligem.. ja huvituge enda eludest rohkem 🙂
Ma tûdrukuga olin ka natuke selline nagu sa algul Mariga ?, aga ta meil selline allergiline laps ka, nii et veits nagu arusaadav. No tegelt jälgin ikka siiani päris palju, mis ta suhu pistab. Poisiga aga käisime ka enne aastaseks saamist Hessis, no mis teha kui vanemad tahtsid burksi ?. Sõi mõne friika, elus siiani ?
Minu lapsed on juba alates aastaselt saanud sama toitu mis meie ise sööme. Vahepeal pirtsutavad ja vahepeal söövad meeleldi.
Mõlemad lapsed on hakanud saama lisa u.4-5 kuuselt, rinda sai üks aasta ning teine veidi rohkem, kui aasta. Muus osas on nad söönud sama sööki, mida me ise. Ei kritiseeri ma üldjuhul teisi ega huvitanud, mida arvavad Teised. Ükskord olen pidanud ema
noomima, kui ta arvas, et 3 kuusele on normaalne anda torti.
Aga siis ma küll pööritasin super silmi, kui töökaaslane, kellel oli tol hetkel 1 aastane laps ütles, et Tema annab oma lapsele limonaadi ja fantat. Laps ise peab otsustama, Kas ta tahab seda või mitte… Et Laps tunneb, et Kas tal on seda vaja või mitte ?! siis oli mul küll selline tunne, et Krt näita mulle üks laps ette, Kes ei võta vastu suhkurt, Kui sa talle seda topid 😀 !? Milleks üldse vaja anda nii titele fantat ? Nagu what ?! 😀
Tunnistan ausalt, et ma ei käi väga tihti lugemas, nii et toitmise kirjelduse põhjal eeldasin, et saan näha pilte megapaksust Hessititest, aga pidin pettuma. Taas kord narritad sa lugejaid.
Muuseas, arst ütles ka, et Marta on vägagi suur, aga pikk ka, et siis ei tundu nii paks ?
Nii nõus sinuga!
Uhhh ma mölisema ei lähe ja mõttes ikka pööritan silmi kui nelja kuusele pakkutakse maasikaid või kana. Aga arvestades, et meie oleme vapsee imelike toitumisjuhistega ülesse kasvanud, ega siis tegelikult ju vahet ei ole. Aga las ma olla siis üksinda #aastasma edasi, #esimenelaps :D.
Mina kiidaks siinkohal, et laps saab lisaks püreele näputoitu. See aitab kõvasti kaasa suulihaste arenemisele, mis hiljem toetab siis seejuures kõne, sest kõnelemisel ju samamoodi tuleb kasutada samu lihaseid. Pluss jah motoorika ja haaramine lisaks 🙂
Mul rinna- ja näputoidulaps ja suulihased peaks igati treenitud/arenenud olema. Ometi 3,5a ja kõne väga minimaalne, ütleks et max 1,5a tasemel 🙁
Sellises vanuses võib juba täitsa minna logopeedile. Ma teen lastega rühmas erinevaid harjutusi suulihastele – “õhupalli puhumine”, “kiisuke limpsib piima”, “keelekommi söömine” – ehk siis keelt liigutad suus nagu kommi. Harjutusi palju kaasa aitamiseks, aga logopeedil käimine annab kindlasti rahu ja sealt edasi saab juba edasisi plaane mõelda. Väga julgustan logopeedile minemist. 🙂
Üle aasta juba käidud, algul öeldi et ärge muretsege, küll hakkab, siis öeldi et minge adenoidi lõikusele, siis öeldi et minge neuroloogile, seal öeldi et minge psühholoogile ja teisele logopeedile, igat visiiti oota 4-6 kuud, mu laps saab enne 18 kui mingile selgusele jõutakse ja see edasitagasi arstide vahet jooksutamine lõpetatakse 🙁
Esimese lapse puhul ilmselgelt pablad ja mõtled üle, ajad raamatust ka veel näpuga järge. Edasi järgmistega võtad juba lõdvemalt ja sujuvamalt.
Mind absoluutselt ei ole kunagi huvitanud, mida keegi arvab või ütleb, eriti ema/ämma manitsused-õpetused, nii loll ka ei ole, et ma nüüd ei tea kuidas või mida oma lapsega teha või mida-kuidas sööta ?
RP said minu omad 4-5 kuud, lihtsalt ei tulnud rohkem noh. Ei vaata RPA peale üldse viltu, anna kasvõi sünnist saati, igaühe enda valik.
Seda pean ma küll tunnistama, et ma ise söön tihtipeale tervislikumalt kui mu lapsed, milline õudne ema, eksole. Aga no nad ei taha väga juurikaid jms. Ja nad on ka täiesti erinevad : magusat armastavad mõlemad, aga sellega liialdamine paistab vaid ühel välja. Ta muidugi sööb soolast ka mõnuga, vaat, et rohkem kui mina. Ei keela ka aeg-ajalt burgereid/friikaid/limonaadi, aga igapäevaselt valmistan ise süüa, sest aega mul selleks on, jumal tänatud.
Ühesõnaga, ma ei ole mingi mustervanem, aga hoolin/hoolitsen täiega. Ja mind ei kõiguta teiste arvamus, mitte, et keegi ka midagi öelnud oleks ?
P.S. Lõpetasin just sinu raamatu lugemise ja tundsin, et võin elu täiesti vabalt võtta, no ütleme, et veel vabamalt kui siiani. ?
See vist jah igivana teema ning usu nii palju, kui inimesi on ka arvamusi söögi teemal. Mina olen pigem ka see ema, kes väga ei põe. Selles mõttes, et laps on proovinud ampsu “enne õiget aega” muna, puuvilja vms. Paljud emad taoksid öö läbi risti otsa ette ning paluksid kuraditel mulle järgi tulla. Kuna oma last sa siiski tunned ning usaldad oma sisetunnet, siis vaevalt keegi oma beebile halba sooviks/teeks meelega. On muidugi ka erandeid, aga need pole ka terve mõistusega!
Meie peres on lapse jaoks söök täiesti teise järguline. Parem on mängida või multikaid vaadata ja avastada 4h peale õhtusööki et ups kõht tühi. Laps 5ne ja nüüd ikka maitseb kas sobib v mitte, viimasel ajal sobib. Aga muidu lasteaias sõi kõike, kodus mitte midagi. Aga magus läheks iga sekund. Preemia maius ongi meil hessi burks, käime peaaegu iga pühap siis hessis söömas ?
Püreed sai esimest korda 4kuuselt. Esimese purgi ostsin poest siis mõned korrad sai ka ise kokku vorbitud aga poe omad läksid rohkem peale. Näputoitu hakkas saama äkki 7/8kuuselt. Lohutan end sellega et esimene läheb ikka aiataha? Teine beebi tulemas ja üritan kommi mitte pihku lasta enne 3ndat eluaasta, kas see ka toimib ei oska öelda. Esimesega ei toiminud ?
Rinnapiima aega ma lausa kardan, esimene laps sai ca 3kuud sest olime pikalt haiglas. Ja see pumpamine oli nii väsitav,ise ei jaksand imeda.
Ma loodan, et mul läheb teise lapsega rp andmisega sama lihtsalt kui esimese lapsega. Rpa-maailm tundub minu jaoks täielik peavalu, no üldse ei viitsiks jamada sellega.
Tahke toiduga alustasime ka püreedest, aga ühel hetkel läksime siiski suuremal määral näputoitumisele üle. Lapsele veidi suuremana puuviljapüreesid meeldis tuubist süüa, aga soolaste püreede fänn ta polnud absoluutselt. Eks näis, kuidas teisega läheb, pigem kaldun seekord ilmselt ka näputoitumise poole. Tore on kõrvalt näha, kui palju iseseisvust ise söömine lapsele annab võrreldes lusikaga toitmisega.
Meie kaheaastane on kahjuks täielik friikasõltlane. Aga magusast üritame rohkem hoiduda. Mind veidi häirib see, kuidas osade inimeste jaoks see on justkui uhkustamise asi, et oi minu laps sõi küll juba aastaselt kommi, šokolaadi jms. Meil on kommid “emme omad” – olen kade ja lapsega ei jaga ?
Poeg saab nädalalõpus 6kuuseks ning püreede maitsmisega alustasime nädal tagasi. Näha oli, et huvitub toidust. Mina ikka annan viisakalt lõunaks püreed, vahepeal ka kurki vms lutsutada, aga mu ema, no tema annaks kõiksuguseid asju. Ta on talle pakkunud juba lutsutamiseks juustu, krõpsu, kirsse, leiba, annaks neid veel ja ka annaks kommi kui ma vaid lubaks. Näputoiduga pole veel alustanud, kuna kutt ei istu veel, kuid ilmselt proovime seda ka, kui aeg käes.
Alustuseks no AAMEN! Mul esimene laps ja no polnud absoluutselt selleks valmis, et minu lapse iga liigutus on kõikide teiste asi. Algul oli, et kas ikka rinda saab. Mingilt maalt muutus see, et issand su poole aastane saab ikka veel rinda vää. Tahket ei söö vä. Ah, et ikka sööb jah. Äkki oleks aeg siis tiss ära jätta jne. Eriti ajasid mind vihale need, kes hakkasid õpetama ja ise samal ajal mu lapsele mingit nänni pakkuma.
Ma ise vastupidi annan küll oma kohe aastaseks saavale põnnile pm kõike. On saanud maitsmiseks ja avastamiseks nii friikat kui ka kartulikrõpsu viilu. Mõttetuid magusaid nänne jah mitte, aga kusagil sünnipäeval tordi ampsu ikka saab ja palavaga jäätist või jäätisekokteili ka paar ampsu ikka. Aga üleüldiselt ma ei saa sellest aru, miks on teiste asi, mida minu laps sööb või ei söö. Palju magab või ei maga ja kus meiega kaasas käib või ei käi.
Esimesega sai ettevaatlikum ikka olla, aga teisega oli juba lebom 😀 kolmas nyyd pikema vahega ja vist enam niu julge pole 😀 aga eks me näe. 1.5k vanusele veel ei annaks siiski
Mind pigem huvitab kust saab sellist talndrikut, mille pealt Lende sööb ☺️?
Meie piiga on alles 3k ja natuke peale…Tutvustan püreed talle vast kui 4,5-5 kuud täis saab. Saab pudelist RPA-d kuna esimese kuuga ei vötnud üldse kaalus juurde ja nuttis seepärast koguaeg…esimene kuu oli köige stressirikkam üldse ja paratamatult tekkis halva ema tunne. Rinnapiima oleks sesuhtes hea anda et ei peaks just öösiti köögis kolama . Möned beebigrupis on otsustanud kohe näputoitu anda aga mina tegelikult ootan püree aega sest ise ma ka nt püreesuppide söber 🙂 Ahjuköögiviljad on niiiii head, Marta taldrikust haaraks kohe peeti 😀
Ma olen üritanud teha lapse toidulaual enam-vähem mõistlikke valikuid, aga nüüd.. Olen 1 trisemestri rase, toitu ei kannata silmaotsaski ja kui mees on tööl, siis sööb laps seda mida ISE kätte saab(ta on 5a). Soe toit ilmub meie koju õhtuti koos mehega ja otse söögikohast/poest, kõik. Täpselt nii õudne see asi praegu ongi, rääkimata kõigest muust kaosest, mis kodus toimub, sest ma lihtsalt ei saa enne kella 18-19 voodist püsti. Kordi olen juba nutnud ja masetsenud, et nii s*tt ema olen ja millest sünnitada teine kui ühegagi hakkama ei saa, aga ma lihtsalt ei suuda, midagi ei suuda, nii halb ongi olla ?
Pole küll ise see kuri teisi maha teguv ema, küll aga olin esimese lapsega see närvihaige ema, kes ilgelt põdes ha sundis last sööma. Muidugi pugesin nahast välja, et arvet pidada, et mkda ja kui palju sööb ja et oleks max tasakaalustatud ja mitmekülgne.
Tagant järgi ütleks, et tegin oma elu väga pingeliselt raskeks. Suht mõttetu. Vist. Igatahes nüüd mu kolmene sööb päris kenasti köike (beebina oli suht purtsutav ja kehva söögiga) – päris lahe on vaadata, kuidas ta vaatab taldrikul toitu, mida ta ei tea. Küsib mis see on ja siis nagu väike professor teeb “Mhhm. Ahaa” ja sööb ära ?
Selle eest teise lapsega, kes just alustab oma söömisi, on veits lebom. Esiteks ei jõua suurema kõrvalt enam nii organiseerida ja põdeda ?
Mina olen kõigile kolmele lapsele hakanud lisatoitu andma paar päeva enne seda, kui nad 4-kuuseks said. Ei viitsi ma kauem oodata ja mulle meeldib, kui laps kiiresti “inimesetoitu” sööma hakkab. Püreesid ise ma teha ei ole viitsinud, ostan kõik Salvesti tehasepoest. Näputoitu meeldib neile ka anda, aga seda teen ainult siis, kui mina või mees koristada viitsime. Üldiselt ei viitsi 😀 Ja mäkifriikaid söövad nad ka. Üks laps sõi esimese mäkifriika vist 9kuuselt, UPS! 😀
Just well said!!????
Suht minu tunded oled siia kirjapannud!! Mina ei andnud oma esimesle lapsele enne 6kuud midagi peale rp kuna ei tahtnud tema pisikest keha üle koormata. Siis hakkasin vaikselt andma püreesid. Alguses tegin ise, kuid ruttu sain aru et mida ma tõmblen lolliks end (eriti kui teed ja vaaritad mittu tundi ennem kui miski valmis saab) ja siis näed kuidas laps seda mööda ilma laiali lajatab 😀 kuna liikumist palju ja laps tahab süüa siis poetoidud headlihtsad! Avapakk ja söökõht täis!
Kõige rohkem häirivad mind need ideaalsed emad kellel on ülbust tulla ja öelda kuidas mina peaks midagi tegema. PS! Sa ei tea kuidas on minu elukorraldus, stressilevel, kodune olukord etc… rõõm on kuulda et sa jaksad saad ja tahad! Tubli! Aga kõik ei ole samasugused!
Oeh mulle nii meeldib kuidas sinu postitus kirja pandud on! Aitäh Mallukas!
Maast madalast on mu exbeebi Mc’i ja Hessi külastanud. Mis teha- mul on rämpstoidu vajdus ??♀️ Pead ei anna millal poiss oma esimese friika sai aga üsna pea kui tahkemat toitugi saama hakkas. Mis manoskan öelda, praeguseks 2,3a poiss ei joo ühtegi limonaadi vms, kuid vôimalusel mône friika ikka ampsab. Lemmik toiduks hommikuder. Kôik elis ja terved, kehakaalu kategooria- kilu.
Issand jaa, see söögiteema on õudus kuubis! Minu 1a7k vanune laps saab siiani lõunasöögiks beebide purgitoitu 😀 Õnneks neid on sellised üle aastastele lastele ka mõeldud, et pole liiga titekas, aga no ma lihtsalt ei ole omadega veel seal maal, et julgeks talle sama toitu anda, mis ise sööme. Olen väga väga kehv kokkaja ja ise mehega kipume ka endale igasugust sodi sisse ajama, seega mingil määral äkki isegi põhjendatud, et nii suure lapse söögilaud ikka veel vanemate omaga ühine pole. Samas ma ju tean, et ta saab tervislikku toitu – miks ma siis põen? Hommikuputru teen ju ise ja kuigi ka puuviljatuube ostame päris palju, siis teen talle ka ise smuutisid, mida mõnusaks vahepalaks tarbida. Lihtsalt igasuguseid lisatud soola ja suhkruga kraami ta ei saa, erandiks ainult rukkileib. Oma igapäevaelus toimib, aga kui kuhugi sünnipäevale minna, siis vaadatakse imelikult, et wtf, miks ma oma lapsele kooki ega midagi ei anna… No pole vaja veel, ta ei oska tahta seda, seega see pole ka kuskilt otsast lapse piinamine vms. Ja minu suureks takistuseks lapsele suurte inimeste toidu andmisel on muidugi meeletu hirm lämbumise ees. Olen ju vaadanud küll neid õpetusi ja videosid, kuidas toimida, kui selline hirmus asi peaks juhtuma, aga ma siiski ei saa kindel olla, et ma suudan vastavalt käituda. Seda hirmu ei saa niisama mingite ”ah, ei juhtu midagi ja pole see asi nii hull ja laps peabki õppima” lausetega ära võtta. Need laused võivad ju õiged olla, aga hirm võidab kahjuks. Palun öelge, et keegi on veel selline paanikaosakond nagu mina 😀
Mina andsin ka oma plikale nii ühte kui ka teist. Vahest ikka käime väljas söömas ja kuna ta väljas olles muud ei söö kui aind friikaid siis palun. Ma ei keela. Lihtsalt mainin teenindajale moka otsast et ühel portsul võiks soola vähem olla aga muud midagi. 😀 Kõik söövad nagunii seda mida ise tahavad 🙂
Mina andsin ka lapsele esimest korda püreed kui ta sai nelja kuuseks. mõtlesin, et proovin ja kuna talle meeldis, siis hakkaski saama. Kõigepealt andsin talle püreed ja siis kui ta seda enam ei soovinud, kaanis piima peale. Samuti olen ma laisk ema ja suht ruttu hakkas ta saama sama toitu mis ma isegi sõin. Olgu, algul tegin ikka magedamad ja lisasin endale maiteaineid veits juurde. Ja nüüd äsja neljane võib süüa kõike mida ta tahab. Eriti kuna ta sööb suht kõike, siis arvan, et milleks ma peaks talle keelama aegajalt midagi “paha”, muul ajal sööb ju normaalselt.
Aga siinkohal ärritavad mind küll vanemad, kes ise reede õhtul joovad ühe lõõgastava rummi kokaga aga laps ei tohi samal ajal mahla juua, sest ainult vesi on tervislik!
Rinnapiimaga on selline naljakas lugu, et algul kõik muretsevad kas ja kui palju beebi rinda saab aga umbes aasta hiljem väristatakse vastikusest õlgu, et ikkkkka veel saab rinda? Kas siis normaalset sööki ei antagi?
Näputoit oli meil pool-sunniviisiline (lugesin isegi Näputoidu raamatu läbi) sest lusikat nähes tõmbas poiss suu kriipsuks ja keeras pea ära. Sain muidugi kõikvõimalike naarbi-Valvede ja külamammide käest noomida, et siis olen ise süüdi kui laps ära lämbub.
Siiani täitsa elus, ükspäev sõi hommikusöögiks jäätist, ärkas vaikselt enne mind ja ise võttis kapist salaja hihii
Esimene tütar oktoobris 5 ja no beebina ja selline alla 3 vanusena ei pirtsutand mitte ühegi toiduga aga nüüd mõni päev on tunne, et ta nagu sööb vähem kui aastane ? täitsa ulme.
Aga sellest toitumisteemast, siis ma ei saa aru just miks antakse mingi 6 kuu vanusele proovida mingeid maitsed. Whats the point ? aega küll selle kiire asjaga.
Rinda andsin küll teisele lapsele kauem aga muidu lebomalt küll seda toitumisteemat võtnud. Näputoitu esimesele ei julgenud anda ja väiksem(1a) ei tunne mingit huvi ise söömise vastu kahjuks. Need riisivahvlid jms snäkki on nõus vaid kätega sööma. Lusikaga ka veel miskit teha ei oska kahjuks.
KÕIGE rohkem ajab mind närvi aga see sugulaste kommenteerimine iga jumala sünnipäev või istumine, et vaene beebi peab pealt vaatama või anna siis seda talle ka, no issand anna jne. Nagu ???
no ei olegi pointi ja ei peagi, aga max suva ju, kui keegi annab, mis vahet seal on 😀
Olles ise saanud äsja lapsevanemaks avastan end omamast arvamust teiste vanemate käitumise üle. Ma tõesti üritan end tagasi hoida ja üldiselt siiski hoian oma suu kinni. Tean, et miski ei ole alati must/valge ja minu arusaamad lõppevadki seal kus lõppeb mu maailmavaade. Oma last tahan võimalikult kaua rinnaga toita ja olen arvestanud, et saan selle kohapealt palju kriitikat inimestelt, kes usuvad et last ei peaks enam mingist hetkest rinnaga toitma. Aga see on nende nägemus asjast ja tuleb leppida. Tahketoidu aeg pole minu põnnil veel käes. Ideaalis tahan alustada näputoidu andmisega aga kuna kasvatan teda üksi ja kõik mu unistused on suuresti aja ja raha taha toppama jäänud siis võimalik, et pean kompromisse tegema endaga 🙂
Tead ma lohutan sind nende imeemade suhtes, kes väidetavalt kõike ise vaaritavad ja teevad. Ei ole see maailm selliseid mammasid täis midagi. Enamus on kasvõi korra ostnud poest enda lapsele valmispüreesid. Miks ma seda arvan/tean? Sest muidu ammu juba ei müüdaks neid! Turgu on, toodetakse. Olen enam kui kindel, et 70% nendest emadest, kes väidavad, et kavatsevad oma lastele ise kõik söögid vaaritada, löövad käega mingihetk ja seavad sammud poodi valmistoidu järgi. Miks ei peakski.. ? nõmedad on need emad, kes seda salgavad ja siis teisi emasid taga räägivad või ka otse sõimavad, kuigi ise samasugused.
Mõlema lapsega on elu läinud üsna sarnaselt: esimesed kuus kuud ainult rinnapiima, siis näputoitu ja ka RPA-d kui olin ise natukene kauem eemal. Poest ostetud püreesid said lapsed samuti – mugav kaasa võtta, pakkuda autos jne. Ma arvan, et umbes aastaselt on mõlemad lapsed söönud sama mida, väikeste – vähem soola, mitte vürtsikaid asju jne.
Täna lapsed kohe 4 ja 8 – ei saa kurta, vahepeal tahaks ainult jäätist aga just sõid lõunaks nii ilusti juurikaid ja vanem küsis SALATIT JUURDE, kuigi ma juba lubasin tal muffinit võtta!
Ma siin arvasin ka et kindlasti annan vähemalt aasta rinda et nii hea lihtne koguaeg omast käest võtta. A pooltest kuud sain anda ja lihtsalt ei saanud kõhtu täis. Siis andsin rpa ga vaheldumisi kuni ei saanudki enam rinda anda. Ja peale 4dat kuud hakkasin püreesid juurde andma. Lihtsalt tarbis kõik ära. Kasvas ka muidugi. Kuu ajaga 10cm ja 1,5 kilo polnud mingi probleem. Ja andsin kõike: ostsin poest püreesid, putrusid, smuutisid. Tegin ise kodus. Igal võimalusel muidugi andsin kodust toitu, ka samamoodi enne soola lisamist. Ja 6 kuuselt sai ka juba šokolaadi mekkida ? Ja nüüd 2,5 aastane ja sööb peaaegu kõike. Kooke ja magusaid küpsiseid ei taha ainult. Aga väga maitseb soolaheeringas ja mugulsibul leivaga. Ja pole ma keelanud kunagi midagi maitsta tal. Ja arvan et see on ka õige. Kunagi kuskilt lugesin et laps ennast nälga ei jäta ja sööb neid asju mida ta tunneb et süüa tahaks.
Niipalju kui on emasid on ka erinevusi. ???
Mu väiksemal on pelmeenimaania. Ta on ise ka juba pelmeen- kõik muu sööb siis kui teab, et pärast saab pelmeene 😀
Lapsed ja söömine on üks lõputu saaga ja see toimibki äärmusest äärmusesse- täna olen ma õnnelik, et kodulähedase toidukoha päevapitsa on singipitsa. Täna lastele lõunaks see. Mul mingi pikem “ma ei viitsi süüa teha lalalaaaa” periood. Loodan, et möödub vasti ja kui e möödu siis üks hea toidukoht asub koduuksest 75m kaugusel. Mõõtsin ära ükskord 😀
Kahju, et wolti ei ole. Ma oleks kuldklient sel suvel 😀
Ahjaa kui ma tahan miskit süüa teha, mida lapsed ei söö ( neid asju on küll vähe aga mõned siiski) siis on meil päästev vanaema (minu ämm) kes viitsib ALATI lastele kokata kõike mida nad ihkavad. Vahel kasutame ka seda võlu.
Aga tegelikult on mul totaalselt kama kaks mida keegi oma lapsele süüa annab- peaasi, et lapsel kõht täis.
Mina pidin last pudelist toitma kuna rinda ei jaksanud imeda. Keegi otse ei käinud midagi ütlemas kuid suhtumisest oli väga kerge aru saada kui seda õigeks ei peetud. Praegu laps kohe 1,5 a ja sööb nii hästi, et ei julge nii palju anda kui tahab.
Ma hakkasin lapsele varakult näputoitu andma, sõi putru ka ja kõik oli tiptop. Praegi 4a on niru isuga – on veganpäevi tal, kus sobivad vaid herned, kurk, porgand. Vahel sobib vaid röstsai ja makaron jne. Samas, lasteaias sööb väidetavalt kõike.
Ahjaa, ma koorisin lapse söömise ajaks paljaks, kui ta beebi oli 😀 säästis sellest lõputust riieye pesemisest.
Mis ma ikka kaasa oskan rääkida, tahaks parem loosis osaleda ? mul laps kõhus alles, sööb kõike ja ei vingu ema valikute üle ? . Varsti mul see nali läbi, tähtaeg kolmapäeval hehe ??
Mina olen see laisk ema, kelle laps sai poetoitu ja RPA. Oi kui palju ma sain küsimusi, miks laps RP ei saa ja lõpuks ma väsisin vastamast ja ütlesin, et annan mida tahan (rinnapiima mitte andmine polnud seotud sellega, et ma ei viitsiks või ei tahaks, olid muud põhjused) Püreedega ma isegi üritasin teha ja panin sügavkülmagi, aga sama targalt võtsin välja ja viskasin prügikasti, sest need ei kõlvanud kuskile. Seega valisin lihtsama tee. Samuti on minu aastane söönud nii hessi kui mäci friikaid kuna ta lihtsalt armastab neid (friikartul on teemas). Praeguseks sööb laps kõike, jäätisest koogini välja. Hommikuks saab jogurtit. Praegu on toidustreik hammaste pärast ja päev otsa jooksen järgi, et vaene laps midagigi sööks, sest mulle tundub, et nälg majas, aga tema ei kavatse suudki lahti teha. Laps on 1,1 aastane ja kui head päevad, siis sööb kõike.
Samas ma talle kogu aeg ei anna süüa. Proovin talle juurutada kindlaid kellaaegasid ja päev otsa näksimist meil ei ole. Mul endal ka lihtsam.
Väiksest peale on tal ka väga pikad toiduvahed. Meil toimib väga hästi ja laps terve ja tubli.
Lapse sündides olin kindel, et kasvatan lapse, kes ei pirtsuta, nagu tema isa, vaid sööb kõile. 6 kuuselt alustasin näputoiduga. Valmistasin ka is3 väga palju erinevaid näputoite. Lasin plötserdada ja mängida. Nüüd laps 1 aasta ja 4 kuud. Suhu midagi uut (ega ka ausalt öeldes vana)suhu ei pista ja sööb vaid ühe kindla margi püreetoite( kindlasti ei tohi seal ühtegi tükki sees olla) ja smuutisid. Ka neid on viimasel ajal valima hakkanud. Kodutoitu pakun igapäevaselt, aga kui laps ikka midagi suhu ei pista, siis lõpetan ikkagis püüreedega. Küpsist võib kah kilode kaupa näost sisse ajada, kommi pakkunud pole. Üritasin omast arust kõik teha, et laps sööks mitmekesist toitu, aga ei tulnud välja ?
aeg vast aitab, ei usu, et ta kooli läheb ja aint püreed sööb 😀
Minu lapsel on alles nädala pärast sünnitähtaeg, ega ei oskagi öelda, mismoodi meil selle toitmisega saab olema. Aga tõsi on see, et internet on täis nii erinevat juttu ja minusugune võhik läheb vahest päris paanikasse ära, et milline see õige variant nüüd oleks. Aga ma usun, et mida vähem selle teemaga oma pead vaevata, seda lihtsam. Küll tuleb kõik lõpuks loomulikult.
Laste toitmine on üks nendest teemadest kus kiputakse üksteist kividega surnuks loopima ? OMG Hessi friikas !? Vaata ,et laviini alla ei jää???
kle jah, ma eelmiste lastega elusees poleks andnud, aga Marta just istus siin ja.. ma olin nagu ok why not 😀
Sain ka 4 kuud tagasi esmakordelt emaks ja poleks iial arvanud, et teistele võib minu lapse täiskõht nii korda minna (laps siiani vaid rinnapiimal). Kõige hullem on muidugi ämm, kes on veendunud, et sünnist saadik PEAB andma lapsele juua vett ja kummeliteed. Veendunud on ka ta, et kolmekuune peaks saama püreesid. Iga kord, kui külas käib mainib, kuidas laps on kuidagi kõhna ja näost saledam, kuigi kaal muudkui tõuseb ja perearst kiidab. Pidevalt on vaja näiteid tuua a la naabrinaise lastelastest, kes ikka priskemad ja proovinud juba 4ndaks elukuuks kõiki olemasolevaid mehusid. Samuti mu kallis vanaema. Ei pea ka tema paljuks 4 korda nädalas helistada, et veenduda, kas rinnapiima jätkub. Iga kõne ajal jagab ka paar fakti selle kasulikkusest. Mingi hetk viis see kõik mind nii stressi, et tunduski, kuidas piima jääb vähemaks ja sai abikaasa kl 23 valveapteeki saadetud, Hipp imetamisteed ja Maria kapsleid ostma? Seega ma olen suga nõus, iga ema teab ise, mis lapsele parim ja nõuandeid võiks jagada vaid, kui ema seda ise soovib. Veidi pelgan seda lisatoidu andmist ka, kuigi seda saab teha huvitavaks nii endale kui beebile.
Minul sööb ka 7 kuune laps poe püreesid ja muidugi teen ise ka vahest 🙂 ..Näputoitu pakun ka juba vaikselt 🙂 Ja me polegi veel jõudnud nõusid muretseda, nii et need kuluksid meile täitsa ära 🙂
Mega vajalik postitus mu jaoks ? mu pojajupp 5-kuune ja mõned päevad ning üritan tasapisi hakata pakkuma erinevaid asju maitsta. Beebigrupist küsides alati tuleb siuke pasarahe kaela, et hoia ja keela, kuid olen esmakordne ema ehk küsimus jagub ? siit sain küll palju infot, mis vajalik, k.a selle, et porgandit võib anda esimesena ? anyways tänks harimast!!
see hessi friika osa pole soovituslik, aga porgand, lillkapsas, bataat – need jah sellised lihtsad “esimesed” 🙂
Kui allergik laps (esinenud nahaprobleeme pisina vms), siis porgandiga pisut oodata 🙂 Ma alustasin pojale lisa andmist esimeste apsude näole viie ja poole elukuu vanusena ja siis porgand veel ei sobinud. 1.5-kuud hiljem sobib hästi.
Ja kuigi ma ise suur näputoidu fanatt ei ole, siis silma jäi infot lugedes, et kurgist kindlasti mitte alustada – pidi lihtne olema kurku tõmmata. Lugesin seda näputoidu juurutajate Instagrammist. Soovitan neile, kel vähegi huvi.
aa mai tea, ma andsin kurki essana 😀
Arvan samuti, et las iga ema annab oma lapsele süüa seda mida ise heaks arvab. Kui ei meeldi, kuidas teine oma last söödab või kasvatab siis eks tee paremini oma lapsega. 😀
Olen ise ka üsna laiska teed läinud.Esimene laps sündis ,siis ikka vaaritasin ise valmis ,aga ta keeldus neid söömast ja nii ma poeriiulite vahele naasin.Teisega enam ei viitsi, ostan poest valmis ja alustan varakult näputoiduga .Saab nii soolata peretoitu tasapisi kui ka purgist.
Noojah 😀 mina siin 6-kuu vanusele püreetan ja vaaritan veel. Aga vahel kah ostan poest ja isegi alustasin 3.5 kuuselt tegelt. Püüan aga ei arva, et peab kõik ideaalne olema.
Ise söön krõpsu ja burksi ja laps peab siis orgaanilist elu elama kõrval v ?
No kui sa ise ka pole imeinimene (kuigi minu jaoks üsna oled) , siis…no need lapsed sul küll on. Jeesus kui palju armastust nendelt õdede piltidelt paistab ja Marta ja Lotte…appi, mu süda plahvatab sellest armsusest!
nii armas, aitäh, nad tõesti mul sellised tupsununnud, et karju appi 😀
Pole kunagi põdenud et mida keegi arvab mu lapse toitumisest ? esimene amps oli püreed, sai rinnapiima, oleks andnud pudelit ka aga keeldus täielikult. Püreesid kaua ei söönud sest ta ei tahtnud neid ja läks üle näputoidule ja hakkas sööma seda sama mida meie ning koos soolaga. Ma panen soola alati ennem vette ära ja igakord tuli alles lõpus meelde et aa oleks pianud selle viimasena lisama ? aga kasvab tubli laps ei ole see sool miskit halba teinud. Lisaks muidugi on saanud ka ampsu kommi, hessi friikaid ja muud paha aga ausõna kes ei oleks ?
eks see oleneb ka, et palju seda soola on. samas nüüd meenus, et andsin martale soolakurki lutsutada 😀
Esimese lapsega ikka hullult jantisin selle söögiga. Tegin ise püreesid, tutvustasin uusi toite ja nägin palju vaeva, et laps sööma saada. Nüüd peaaegu 4sena on ta kohutavalt pirts ja iga päev murran pead, mida talle üldse teha. Ainukt käib ja nuiab vanaema käest midagi head.
Teise lapsega absoluutselt mässata ei viitsinud ja söötsin kindla rahuga poe püreesid talle. Nüüd peaaegu 2sena, sööb laps suhteliselt hästi, aga vaikselt hakkab juba valima toitu. Mulle tundub, et seda toitumist võib hullult mässata ja planeerida, aga hiljem võib ikka juhtuda et laps on väga valiv. Loosis soovin ka osaleda?
näputoidu tulihingeline pooldaja! Mul on 2 last ja kui esimesega veel midagi põdesin (et kõht jääb tühjaks või lämbub või liiga palju läga), siis teisega oli juba 100% meie toidulaud (ilma maitseaineteta muidugi alguses) ja laps ise sõi. Ja minu jaoks väga oluline – lapse tool peab olema selline, et ta istub sinuga samas lauas nagu inimene. Ei tea, kui palju siin saab seoseid tuua lapse õigete toitumisharjumuste kujundamisel (mõlemad on muidugi poisid ka) aga täna on lapsed 4 ja 6 ja söövad nagu mehed, kõik söövad ära. Ei pirtsuta millegagi väga, mis on minu jaoks väga oluline, sest ma olen nii laisk, et ei viitsi igaühe soovidega eraldi arvestada – kõik saavad meil ühest potist ja ühte moodi.
Meil muidu istus ka laua taga, aga ma olen suutnud ära kaotda nomi tooli kandiku 😀
Minu laps alustas u 5-6 kuuselt näputoiduga na ma ülirahul kuna väga kiiresti hakkas iseseisvalt sööma ja valib toitu vähe ?
Sooviks osaleda loosis?
Aga jutu jätkuks.. esimene laps ei saanud aastaseni midagi erilist sest kasvas raamatu järgi, teine laps sai julgelt igasugu asju mekkida varakult.. naljatame siin omavahel, et kolmas sünnib pulgakomm suus vist. Aga esimene laps siiani ei söö midagi õieti korralikult.. teine laps nagu hakkliha masin sööb kõike ?