Erinevatest toiduainetest teile rääkides või mõnd uut toodet tutvustades toon sageli üheks toetavaks argumendiks selle, kui väga mu lapsed üht või teist asja kohe esimesest ampsust alates armastama on hakanud. Aga eksisteerib ka üks toidugrupp, mida Mari ja Lende pehmelt öeldes ei fänna. Natuke täpsem oleks öelda, et kui nad oskaksid, otsiksid endale jalapealt uue ema ning jätaksid mind pappkastiga kusagile kellegi ukse taha.
Seda siis, kui üritan lauale poetada mõne palukese kala. Annab koos elada selliste vendadega, kes mulle, umbes suurimale kalasõbrale siin planeedil, iga kord etteheitvalt torisevad ja põhimõtteliselt rusikat viibutavad, kui neid veenda üritan, et päriselt ka on jumala hea. Brokolit ning muid stereotüüpselt lastele vastumeelseid asju vihuvad kahe suupoolega nagu vanad mehed, aga vot kala prouadele ei sobi.
Ma olen varem juba mitmel teemal täheldada saanud, kuidas lahkuminek kasulikuks on osutunud. Mitte klikkide näol – calm your tits, käod. Küll aga on mul tänu sellele vahepeal võimalik täiesti üksinda kodus olla ja kuigi ma oma mugulaid alati hiljemalt teise päeva hommikuks igatsen, siis teate mis?
Kala.
Vannipalli susina saatel soojas vees vahupilvede vahel heeringavõileiva söömine paneb päris kiiresti igasugust kurbust unustama. Või mu maailma kõige mõnusamas voodis, kus lastevabal ajal suurema joppamise korral lausa terveid päevi veedan, nii nagu äsja blogisin. Tõsiasi on see, et täiesti päriselt peangi suurema kalaisu sel ajal rahuldatud saama kui lapsed
Kardoga on. Vastasel korral on ainult aja küsimus, mil mustale turule kuulutus üles läheb, et „ära anda üks närune kalasöödikust ema“. Kui te nüüd mõtlete, et kas ma puhta segi keeranud olen, sest KES sööb voodis kala, siis oodake kaks sekundit veel, kohe kuulete.
Kõikidest kaladest heeringaga on minu (nagu ilmselt paljude teiste) jaoks alati üks väike tüütu teema olnud, mida ma enne tähelegi ei pannud kui alles nüüd, mil see probleem lahendatud on. See pagana õli seal pakis. Kala ei ole muidugi kunagi söömata jäänud selle tõttu ja vist isegi super teadlikult mõelnud pole ma sellele, aga alati paras keberniit selle õliga. Nirista seda sealt ära ja siis kuidagimoodi ikkagi pool kööki iga kord rasvane ja paras tüütus noh. Selles mõttes on isegi hea, et lapsed nelja tuule poole ajama panevad kalalõhna tundes. Kohe üldse ei taha
mõelda, mis leveli läbu see tähendaks, kui nemad ka heeringast oma osa nõuaksid.
Igatahes alles nüüd, kui Vicist mulle kirjutati ja öeldi, et tead, meil on selline uus toode nagu õlivaba heeringas, sain aru, kui väga lihtsam mul ja kõigil teistel kalasõpradel olema hakkab. Minu ja heeringa seiklused vannis, liftis, õhtukleidis, meiki tehes, voodis, hell – kiirema hommiku korral kasvõi autoroolis, sest see ei tilgu enam rasvast! Halleluuja!
Kas teil on ka mingeid toite, mida mõni pereliige üldse ei söö, aga ise täiega jumaldate? Kuidas seda olukorda lahendate? Kas sööte neid asju salaja või ignoreerite nurinaid? Ahjaa, kas kellelgi on mõne toiduasjaga sedasi läinud, et laps midagi varem täiesti vastumeelset ühel hetkel ikkagi sööma või seda koguni armastama on hakanud?
*Postitus sündis koostöös Viciga
40 kommentaari
Praegu oli see hetk, kus sa saavutasid mingi täiesti kosmilise teise taseme reklaami tegemisest.
Ülikõva!!
Mul ainuke asi, mida mees ei söö, ongi heeringas ja kilu. Aga sellega probleemi pole. Mina söön heeringavõileiba, tema teeb omale mida iganes muud.
Neljane laps ei söö paljusid asju. Siis teen talle midagi muud. Kasvõi näiteks ahjuliha ei söö. Mina ja mees sööme siis kartuli kõrvale seda ja laps nt kana. Kana on siis tehtud selle arvestusega, et järgmikseks päevaks on kõigile kana, mitte ainult lapsele eraldi üheks päevaks tehtud.
Ja isegi neid toite hakkab vaikselt tulema, mida laps enne üldse ei söönud ja nüüd on hakanud sööma. Näiteks kartulisalat, hapukurk, paprika, pitsa.
Just see on äge, et ta mõnikord ise küsib natuke proovida mingit asja, mida ta ei söö. Eks ma olen alati soovitanud ka kasvõi proovida. Näiteks seeni on ka proovinud, aga on kindel ei. Ja kui me vahel räägime mõnest toidust, et suuremana vast hakkab sööma, siis ta ise ütleb, et seeni hakkab ka siis sööma, kui suur on 😀 Minu lemmiksöök üldse – kukeseenekaste.
Paprika. Ise olen väiksest saati söönud kui õuna, aga mehele ei lähe.
Kalaga on mul sama teema. Armastan heeringat ja ka teisi kalakesi.
Meeldib näiteks lagrits, mida enamik vihkab. Elukaaslane muigab, kui kõrvitsaseemneid või mingeid muid seemneid näost sisse ajan. Tal on nagu miks sa seda teed? ?♀️ Väidab, et olen vegan. ? Mulle lihtsalt meeldib. Ta ei söö/joo paljusid asju, mida mina: verivorsti, tomatit, keefiri, kummikommi, köögivilju, nt brokolit. Imelik inimene ikka, jääb kõigest heast ilma oma elus. ?
Minu laste maitseeelistused muutuvad päevadega, vahel isegi tundidega. Ühel hetkel miski hirmsasti maitseb ja on lausa lemmik(nende endi sõnul siis) aga samal õhtul v järgmisel päeval võib see olla vastikuim toit maailmas ja vastupidi. Valmistamise päeval ei puututa ka, sest nii vastik on aga järgmisel päeva kirutakse, et miks nii vähe on, neile ju nii meeldib ????♀️ Igatahes, mina laste ütlemise järgi tavaliselt menüüd ei planeeri- kui sobib, siis söövad ja kui ei, siis vett ja leiba majas on 🙂 Selliseid, üldse-ei-söö asju on meie peres vist ainult minul endal. Mees on pm kõigesööja ja lapsed.. no nagu ma enne kirjutasin. Aga ise ei puutu paprikat, tatart, kardemoniga asju(vähemalt mitte neid, kus see esineb tükkide kujul, jahvatatud variandi elan üle) makrat, marineeritud kurki ja veel üht-teist.
Mul loomsete toitudega keeruline, taimsest söön pea kõike, aga loomsest ei tule kõne alla ei mereannid (karbid, kaheksajalad jne), krevetid ainukesed, mida noh võin süüa, kui pead küljes pole, aga kui silmadega krevetid otsa vaatavad, siis need ka enam ei sobi ?, siis veiseliha suudan süüa ainult hakklihana kuskil kastme sees, punane veiseliha on big nono, enne toituks võililledest ja nõgestest, lihtsalt ei lähe alla see toores liha, igasugu loomsed osad, mis pole tailiha on ka välistatud (süda, maks, igasugu seakõrvad ja muud rupskid ka). Lammas ega part ei maitse mitte ühelgi kujul. Kala söön selle eest igasugust, noh palju muid valikuid alles polegi, kana ja sea tailiha ka ? Restoranides üldiselt tellingi midagi taimset, sest lõhest, kanast ja seast ei saa tavaliselt miskit huvitavat oodata.
Mina armastan hirssi. Sööks seda iga nädal … teistele ei meeldi, aga ei vaata ka viltu kui endale teen. Teised söövad siis kartulit, makaroni või riisi .. Ise söön hirssi moosiga nagu lihtsalt magustoitu, lihtsalt võiga ja soolaga, või siis ketsupiga, või siis liha/kala kõrvale .. ühesõnaga armastan hirssi nii väga … jumalik ? Mässamist on hirsi valmistamisega küll veidi rohkem kui nt kartuli või makaroniga, aga vaev tasub 100 % ära. 🙂
Herr abikaasa ei ole pirtsakas, aga ilmselgelt on tal eelistused. Näiteks ma jumaldan kartuliputru, aga tema pigem ei taha. Õnneks pole keeruline talle paar tuhlist kõrvale panna.
Aga mina olen pirtsakam. Paprika on näiteks mu jaoks õuuudneeee, seda meie majas ei sööda. Enamjaolt teen mina süüa niikuinii, et pole ka mõtet nuriseda.
Aga vot, selle kala peaks ära proovima. Ehk saab rollmopsegi õlita?
Mina ise olen pärit perest, kus kala sõi ainult ema – ei isa vend ega mina võtnud teist suu sissegi. Kusjuures siiani ei võta (olen 28 ja vend 25, isa… 55 vist? ?). Ehk siis… Kui mõni asi ikka väga vastumeelt on, ei pruugi need lapsed seda midagi sööma hakata. Minu jaoks need lapsepõlvest alates vastumeelsed asjad ongi siis kala ja hernesupp. Okei, suitsulesta (ja veel paari üksikut valge lihaga suitsutatud kala) söön, aga igasugused lõhed ja heeringad ja… Kalamaitse on küljes ju ?
Eks ema lahendas asja nii, et ostis ainult endale heeringat ja vahel õhtuti teleka ees mugis, aga perele süüa tehes kalaroogi kunagi õnneks ei pakkunud – mis sa ikka teed söögist, mis kellelegi ei maitse.
Raskuse ees olen aga nüüd – minu abikaasa vanaisa on elukutseline kalur ja seega on nende peres kala alati väga igapäevane toit olnud. Nad vaatasid mind nagu ilmaimet kui kuulsid, et ma kala ei söö, tundus, et nad isegi ei teadnud selliste inimeste olemasolust, kellele kala ei maitse ? Siiamaani vaatavad, kusjuures, kuigi ma umbes 7896. korda ütlen, et ei aitäh, ma ei soovi ahjulõhet, või taignas rääbist või ma ei tea mis asja jälle parasjagu pakutakse, ma söön täitsa heameelega omi paljaid keedukartuleid edasi (kui alternatiiv on nende kõrvale kala süüa) ?
Isssand, mul täpselt sama lugu!
Heeringas, vürtsikilu, igasugune kalasupp jne. Mulle tehakse oksenägu kui ma neid toite mainin.
Aga kuna mina näiteks ei ole eriti suur punase liha fänn, siis lahendatud on see meil nii, et meil on paar-kolm õhtut kuus, mil mina söön oma kala ja kaaslane vitsutab ahjuliha või šašlõkki ja mõlemad on õnnelikud 😀
Minu lemmik heeringas see õlivaba, kui lugesin, et tüütu see õli, siis pidin juba soovitama hakkama aga näed mis tekstis edasi oli ? Meil ka väga ei fännata, mis kahju kuna käime ise hästi palju kalal ja forell/lõhe üldjuhul ainult otse merest. Heal juhul nüüd õnneks Balti jaama turul Pärnu Kalamajaks kus super kvaliteetne punane kala ja maitsvad värsked austrid.
Lapsena polnud mõtet teha nimekirja mida ma ei söö, see oli lõputu. Lihtsam oli panna kirja need mõned ained mida ma olin nõus sööma. Mõned toidud tekitasid okse refleksi juba lõhna peale. Ema käis arstide vahet ja üks neist soovitas (nõuka -ajal) kliima vahetust, pidavat hästi mõjutama. Tundus napaks jutt emale, aga oh imet juhtuski nii, et peale igat lõunasse reisi ilmus mu “Jah” menüüsse uus toit. Nüüdseks vist polegi toitu mida ma ei söö.
Mul 2 last , üks neist samuti toiduprobleemiga. Ise pole iial maitsnudki aga teab et see talle ei maitse. Tean et see on psühhiline probleem tal. Trikitades olen ikka mõned uued toidud ta listi saanud. Sundus on ja pealekäimine on viimane asi mida rakendada.
Kord tegin kreveti pastat. Makaroni ta sööb aga krevette- NO , Juustu – NO , Chillit – NO ! Tegin süüa ja ta küsib mis teed , pastat vastasin. Tavaliselt panen osa makarone eraldi, et talle teha sobiv variant aga seekord unustasin tema osa enne neid keelatud ainete lisamist eraldada. Kui krevett ja koor ja juust juba pannil taipasi ja otsustasin teha sellise lahjema variandi. Chillit panin hääästi tsipake ja ohtsalt tilli peale. Õnneks kirss tomatid lähevad lõpuks peale ja nendega polnud siis muret. Panin portsud lauale ja kus kukkus mõmisema, nii namma sõi 2 portsu. Ma isegi lõpuks ei öelnud mis seal sees kõik oli, et saaks ka edaspidi seda rooga teha. Alles 4-või 5-ndal korral ta sai teada millega tegu, sest ta palus seda oma uut lemmikut teha! Siis veidi kartsin, et Fininto , nüüd on sellega Lõpp, aga ei , õnneks nii ei ole ja sööb igasugu mereande mõnuga. Olen sellest siiani üllatunud.
Kuidas saaksin ta marju, puuvilju sööma, oleks mu küsimus. Kas kellelgi on ideid? Sellest liigist sobib praegu talle vaid õun, viinamari, mandariin ja arbuus! Mitte ühtki marja, ei eestimaist ega eksootilist.
Marju soovitan smoothi sisse panna, serveerida koos jäätisega või jäätisekokteili sisse samuti, miks mitte… Ehk see keelitaks marju vähemalt proovima.
smuutid on tavaliselt see hea kraam, kuhu saab marju ja puuvilju peita
Jaaa. Ma ei söö kala, ma vihkan kalahaisu. Ühe või kahe erandiga.. Kuivatatud kalast ja suitsutatud tuulehaugist võiksin ennast haigeks süüa. (Meremehetütar ju kala ei söö) Elukaaslane jälle tahaks igal kujul kala. Seega on tal variant seda samamoodi salaja süüa või uus naine otsida. Hahah, seda viimast ta veel teinud pole, ilmselt pole elul ilma kalata viga midagi. Mina jälle eelistan punasele lihale pigem linnuliha. Ma jumaldan pardiliha. See tähendab jälle seda, et ma olen salapardisöödik. Tema jaoks on pardi küpsetamise hais õõvastav ja üleüldse pole linnuliha mingi toit.
Kuivatatud kala. Elukaaslane jälestab seda haisu. Ma üldiselt üritan nii ajastada, et soon siis, kui on teada, et ta jõuab alles mitu tundi hiljem ja selleks ajaks on toad tuuldunud ja lõhn enam-vähem läinud. Prügi viin ka välja ?
No kala on meie peres selline asi, et seda peab olema külmkapis koguaeg. Lapsele vahepalaks heeringas, pole probleem. Või suitsukala, ahjus küpsetatud kala. Oh, kõik on nii hea. Meil on õnneks väga tore naabrimees, kes teeb ülepäeva suitsukala (erinevaid, lest, räim, forell, lõhe jne) ja alati toob meile ka. Üks päev sain takäest 4 kilo räime. Puhastasin, praadisin ja panin marinaadi. No imeline!
Väiksena ei söönud ma praemakarone hakklihaga. Teised perest kõik sõid. Mulle tehti siis odrajahuputru, sest seda ei söönud jälle ülejäänud pere.
Sinihallitusjuust, ma nii armastan seda aga keegi teine peres ei söö. Vahel teen eraldi endale pastat sellega vahel söön sama kui muud aga panen tükkidena pasta peale. Vanem laps ei söö ka kala, mitte mingil moel. Olen teinud eraldi toidud kui me mehega kala tahame süüa. Noorem on alla 2a ja tema on väga pirts kõiges. Kord kõlbab miski, siis teine kord jälle ei. Raske on küll süüa teha sellisele kambale.
mul õnneks marta kõige leplikum 😀
Mul on vastupidine olukord- ma nii tahaks, et ma oleks peres ainuke, kes sushit sööb, et siis saaks ainult endale seda vahel tellida/teha. Aga see kogu pere lemmiktoit ja no viiele inimesele on seda tüütu teha/kallis tellida ?
Issand mul tuli meelde kohe minu preili, kes väiksena teatas, et ta ei söö kala (lõhet). Ise polnud kunagi isegi proovinud seda.
Aga tegin üht pajarooga ja noh unustasin ära, ning kala (lõhe) kees pisikesteks tükkideks. Tõstsin kõigile süüa ja preili küsib, et mis see oranž on ja ma nagu muuseas vastasin, et porgand. Mees ei teinud ka teist nägu 😀
Preili sõi lausa 2 taldrikutäit ära ja alles siis ütlesin, et polnud porgand vaid kala 😀
Nüüd sööb nii praetud kui ahjus tehtud kala ja isegi kalasuppi 😀
hea petukas 😀
Maks. Mu mees jumaldab ja mulle üldse ei maitse. Maksakaste maailma rõvedaim asi. Õnneks selle 10a jooksul ta vaid 1x praadinud maksa ning selleks ajaks läksin mina kodust minema ?
Mina aga olin õnnelik et sain neid vinnutatud kalu süüa ilma et lapsed neid tahaks, see läks pekki kui mul lapsed seda proovisid. Nüüd pean igale ühele paki ostma.
Aga see heeringas. Mu lemmik. Sibulaga veel kõige parem. Kapis ootabki mind ta üksinda, ajasid isu peale☺️
Kõik asjad trühvliga! Mina jumaldan, elukaaslane vihkab. Ükskord kui me jalutamas käisime ja tee pealt pitsa koju kaasa võtsime (minul ofkoors trühvlipitsa), siis kodus kadus mees 2,5 tunniks magamistuppa ja ei tulnud enne välja kui tuba oli ka tuulutatud. 😀
kuidas keegi saab mitte armastada trühvleid? 😀
mul hakkas täiega ila voolama praegu. panin isegi kohtingu äpis ühele mehele ainult selle pärast like, et ta kala püüdmist ja suitsutamist mainis.
mu esimene mõte seda postituse pilti nähes oligi, et wtf sa seda õli sinna voodisse lödistad, see jääb forever haisema.
mm, suitsukala 😀
Haha pildid on tõesti tase 😀
Samas… vannis heeringaga pilti polegi 🙁 😀
Ma söön kõike haha ja noh kuna enamus ajast üksi, siis ma ilmselt võiks siin kõike teha.
mõtlesin et vb oleks imelik alasti vannis pilte teha 😀
Ma ei sööö… kala. 😀 S.t küll ma söön, kui nälg ikka jalaga perse taob, aga kuni veidigi midagi muud võtta on, jääb kala minust kõigile teistele. ERITI punane kala ja heeringas! 😀
Minu jaoks on maks täiesti rämeeee asi. Olin juba lapsena ainuke peres, kes seda ei söönud ja nüüd täiskasvanuna mehega koos elades on jälle nii, et temale maks hullult maitseb, aga mind ajab juba selle lõhn öökima 😀 Ma arvan, et see kõige suurem vastumeelsus tuleneb sellest, et lapsena oli mul madal hemoglobiinitase ja arst oli soovitanud ühe toiduainena ka maksa süüa. See aga tähendas, et mu ema unustas kõik muud rauda sisaldavad toidud siin maa peal ja kukkus ainult maksast toitu vorpima ja mul oli keelatud keelduda. Lõikasin need hästi-hästi pisikesteks tükkideks ja neelasin tervelt alla, et neid mäluma ei peaks. Õhh, mul hakkab siiani kõht keerama sellele mõeldes 😀
mmm… krõbe maks 😀 love it, samas maksakaste on rõve 😀
Ma arvasin sama kuni hakkasin ise maksakastet tegema. Ja see on ülihea.
isetehtud on raudselt hea jaa! koolisöökla oma oli gross 😀
Olen juba ammu ostnud neid ilma õlita heeringaid?
Mul laps ei söönud kartulit, ainult friikatena, keedukartulid ja kartulipuder jne olid täiesti välistatud. Nüüd aga järsku hakkas meeldima talle ?
Kardo ka alati teeb sellest kartuli, hapukoore ja sibulaga heeringarooga… mmm!
Mina olen ka see,kes üksi(või noh,ämmaga) koos heeringat sööb. Vahest ostame kahepeale paki rullmopse ja sööme lihtsalt leivaga,nii hea ?
Ja Vicil on veel üks väga hea heeringas,mis pole õlis,vaid mingis marinaadis,üks on Marina spicy ja teine marina refreshing ,NIIIIII hea ?
Väga hea fotoseeria! 😀
Praekapsas. Mu abikaasa ei kannata selle lõhna ka mitte. Nii ma seda salaja üksi sööngi ja pärast tuulutab tube.
mmm, ma armastan praekapsast!