Palun tehke mulle selgeks, et miks ma olen nagu lõhestunud isiksus? Et mul PEAB kogu aeg olema mingi miljon projekti käsil, sest muidu on “igav”, aga samas ootan ma pidevalt, et saaks juba üks ja teine asi valmis, et ma saaks samal ajal iniseda, et issand jumal, niii kiire on, kõik võtab nii palju aega ja ei saa iial valmis. Et nagu, kui ma lõpetaks asjade orgunnimise ja tegemise, siis ma saaks ju sinna seisu, kuhu ma väidetavalt jõuda soovin. Noh, et kõik oleks nagu VALMIS ja done ja ma saaksin “rahus olla”. Aga vot ei saa, sest ma olen ilmselt vaimselt haige inimene, kes ei suuda mitte millegagi rahul olla. Ja see tundub mulle endalegi tänamatu.
Näiteks olen ma selle paari kuuga siin kodus elades juba mõelnud mitme asja kohta, et fuuuuck, oleks võinud seda või teist teistmoodi teha, siis oleks PALJU parem ja ma oleksin kuidagi õnnelikum? Ja need asjad on nii tühised, et mul häbi seda välja öeldagi. Noh, näiteks ma tahaks, et mu diivanil oleks sügavam istumisosa. Ja ma tahaks, et ma oleksin lasknud köögisaare pealmise plaadi mingi 40 cm laiema teha, et külje peal ka tooliga istuda saaks. Ja ma poleks pidanud seda vana kööki elutuppa lohistama, vaid hoopis uue tellima, et oleks saanud ehk paremaid lahendusi välja mõelda ja KUSKILE suurema külmkapi mahutada, sest ma nii tahan kahe uksega külmkappi.
Aga kas mul on neid asju VAJA? Ei ole ju, lihtsalt tahaks. Ja kadedus on vastik tunne, aga aiii blinn, kuidas ma tunnen seda iga kord, kui ma instas vaatan teiste inimeste kodusid. Kellel on mingid sajameetrised laed ja suured külmkapid ja ruumi rohkem ja aed ja kõik need asjad, mida mul ei ole. Ma isegi siin ei hakka süvenema sellesse, et ma ei viitsi iial aias toimetada ja mu 101 ruudune korter on juba praegu mulle liiga suur, mida suuta ja viitsida koristada. Aga miks ma lihtsalt EI suuda olla õnnelik selllega, mis mul on? Mis kuradi kadeduseuss mulle sisse roninud on, ah? Ja kuidas ma sellest raisast lahti saan??
Loomulikult on mul hetkel naiselik tung minna vähemalt juuksurisse ja endaga midagi teha, aga kuna ma juba tuka endale lõikasin (mis on üleriigiline sümbol ebastabiilsest inimesest), siis ma pole kindel, mida ma seal täpselt teha lasen. Endal tuleb ka hirm peale. Et kui homsest mind mulletiga ringi jooksmas näete, siis olge palun armulikud.
Ma ei ole päris 100% oma ratsionaalset ajunatukest kaotanud, seega mõistusega võttes ma saan ju aru, et jaa Mallu, tubli oled. Teed tööd ja ostsid oma kodu ja ei näe see ka sul just eriti nadi välja. Ole nüüd õnnelik! Aga ma ei saa, sest mul on mingi mai tea mis jonn peal ja kõik tundub poolik ja mitte “ideaalne”. Sry, ma olen vist eilsest saadik natukene kibestunud sellest, et ma eile juubeldasin oma vannitoaga ja siis osad ütlesid, et mõttetult suur ja näeb välja nagu steriilne ujula ? Või siis kassib mul see ära, et mul on jälle ohatis, kes mind ikka teab, või minust aru saab.
Üldse on mul praegu mingi enesehaletsus käsil, mis hõlmab jälle neid tavapäraseid mõtteid, et “ma ei käi päristööl”, mis on ise naeruväärne kirja panna, sest käsi südamel, ma ei taha PÄRIS tööd teha (ma isegi ei oska midagi). Teen siin parem oma mängutööd ja keeldun riideid sorteerimast, sest ma ei viitsi, sest miski pole päris valmis ja ideaalne. Ja kõigele lisaks tundub mulle, et ma olin kunagi nii naljakas ja nüüd ma ei oska enam üldse nalja teha. Kas minus toimub mingisugune alaareng v? Kui jah, siis öelge palun, kuidas seda peatada, enne kui ma näiteks kaotan kõnevõime või oskuse saapapaelu siduda.
Ja see paneb mind mõtlema, et kas keegi on praegu kuskil, kes tunneb, et tal on kõik ideaalne. Täpselt nii, nagu ta tahab? Kui jah, siis palun ärge öelge mulle, muidu lähete sinna samasse kategooriasse, kus need kõrgete lagedega vennad on. Olen kohe kade nagu väike uss?.
Ps! Ma olen kade isegi enda peale sellel avapildil, sest mulle tundub, et ma nägin kunagi nii fresh ja kõhna välja, nüüd istun siin hommikumantlis ja söön võileibu nagu mingi mammi. Et jah, minu poolt tänane hala, teie poolt palun haletsevat “pats-patsu” õlale, et ei ole su pea midagi kandiline, eiiii oleeeeee… ?
73 kommentaari
Uhh, ma olen ka nii kade paljude peale kellel perekond ja töökohad jms.
Jah aastalõpuks sain oma kodu aga aasta tagasi läksin laste isast lahku ja noorem laps sai poolteist nii et emapalk läbi,elan ainult alimentidest,arved veel vaja maksta ja vanem laps on haige oktoobrist saati köhad nohud, nooremat last sain harjutada aind 4 päeva ja haige ning pole töökohti ka saadaval mu kandis :/ nii et kadestan edasi ?☺️
Mul aitab trenni tegemine selle “kibeleva igatsuse” tunde vastu. Gracefiti programmis on nii lahedat infot selle kohta miks need naised nii on nagu on. Peale toda programmi mõistan end paremini. Mine õpi lumelauaga sõitma vms. Minul vist kõige hullemini selline tunne kui olen laisaks läinud, ei viitsi liigutada ja endal igav kh. Pluss veel siis umbes nädala pärast hakkab menstruatsioon ?
Lase perearstil kirjutada Valtrex’i tablette ohatise vastu. Minul iga kuu, kui inmuunusus teatud perioodil madalam, tahab kohe ohatis tulla. Nii kui tunnen, et huul pakitseb veidi, võtan Valtrexit ja kõik Ok jälle 🙂
Immuunsus, sry 🙂
Arvad et ma ei võta neid juba aastaid v ?
Ja siis mina keset enda maja renoveerimist vaatan su kodu pilte ja ôhkan kadedusest. Kõik on nii stiilne ja ilus ja :)))
jah, ma tean seda tunnet 😀 Kui enda vannituba alles mingi…rusudes oli, siis oli sama tunne 😀
Nyyd just kirjutad paremini- pole enam labane kirjastiil.
Ma kyll imetlen su kodu.
Ma hinges olen alati labane 🙁
Võiks rahul olla, sest materiaalselt on okei AGA mul on niiiii siiber nendest köha-nohu-ropsi jne viirustest(lastel) see võtab mentaalselselt nii läbi ,et ma annaks oma auto ja telefoni ja kogu kraami ära, et oleks tervist noh ,pliiiiis. Ma ei mäletagi al septembrist, et mingit jama poleks ?
aiii krt 🙁
Täpselt sama!
Sama!
+1, kuu algusest mingi jama olnud. Hetkel on meil majas korraga koroona, veel mingi tundmatu köha-nohu viirus ja kõhugripp 🙂 üleeile käisime 11. kuuse pojaga emos, kuna mitu päeva kõrge palavik ja juua ei taha (tal nii koroona kui kõhuviirus). Vanem laps on täna vähemalt 4x püksi teinud, kuna ei jõua nii kiirelt wcsse. Kuna mul koroonast endiselt lõhnataju kadunud, siis on see õnneks hetjel ainuke positiivne asi siin sitatormis 🙂
Mul on kõik ideaalne JA kõrged laed 😀
sa vana sindrinahk!! 😀
Aa ja eelmise kommentaari jätkuks; tänaseks õhtuks on mul 2 lotopiletit ostetud, nii et pliis manifestige kõik et ma võidaks ? Ma ei jaksa enam rott olla
mina hoian pöidlaid pihus!! 😀
Mina olen nii kade kõigi peale, kellel on oma kodu, sest endale tundub see vägagi kauge ja kättesaamatu unistusena.
Töö ka sakib ja midagi paremat pole ka väga pikalt leidnud.
Nii et jah, talvine kass on täistuurides ?
Nagu ma alles ise hiljaaegu tundsin täpselt sama asja, nii et ma mõistan ja usun sind täiega. Ja seda enam tondina tunnen end ?
Eem… no ma olen mega kade oma parima sõbranna peale, sest nagu ma sain küll jõuluks oma kodu aga ta sai uue telo… ma tahaks ka uut telo?♀️
keegi kainet mõistust on näind??
Haha, ma …tahaks ka uut telo 🙁
Mu arust kõik inimesed ikkagi pigem tahavad alati midagi sellist, mida neil parasjagu pole. Olgu see siis kodus mingi vana ja mitte nii hea lahjendus, mis neile igapäevas tegelikult närvidele käib. Või olgu see voodikatete värv, mis enam ei meeldi jne jne jne . Iseasi, kas kõik kohe leiavad aega, motivatsiooni, energiat ja rahalisi vahendeid asju kohe muutma hakata.
Uute asjadega ja elukorraldustega on ikka nii, et alguses mõnda aega ollaksegi rahul. Kuni igapäevaelus hakkab välja tulema kõik, mis siiski võinuks olla veidi paremini….. Kui nende muutmine on piisavalt suur ja kulukas ja tüütu, siis ei enamasti pigem ei hakata kohe uuesti kodu ära lammutama. Ajapikku tuleb nagunii veel välja igasuguseid kitsaskohti. Ses mõttes ei tasu arvata, et kui need ja need asjad teisiti teed, siis ka rahul oled. Jah, rohkem rahul, aga raudselt jääb ikka midagi, mis ei meeldigi nii väga…Või ma eitea… Vahest keegi siiski oskab ka nii ettenägelik, teadlik ja rahakas olla, et teebki ühe korraga unistuste asja. Nii palju kui ma ise kodu kallal nokitsenud olen, olen aru saanud, et kui ei saa teha suurelt ja korralikult, ei ole mõtet seda keskmist varianti ka teha. Sel juhul on mõttekas teha värskendusi DIY stiilis võimalikult soodsalt jne. Kuni tekib variant selleks suuremaks ja korralikumaks kulutuseks. Absoluutselt iga tehtud töö puhul olen seda tõdenud. Aga õppinud pole ikka 😀 Ehk järgmisel korral….. A ma tean, et ikka saab võitu see, et ok, ma ise ei viitsi midagi nuputada ja üritada, tahaks, et keegi ikka teeb jne, aga väga hullu auku eelarvesse ka ei taha .. No sellistel puhkudel on see iseenda kärsitus asju nõõd ja kohe hakata tegema kõige suurem nuhtlus.
Tead ma enda puhul olen natuke mõistma hakanud, et kõik need täiskasvanueas iseendale “lubamised”-“hüvitamised” on tegelikult nende lapsepõlves kogetud tunnete mahasurumine. Ehk tegelikult on mõistes mõtteis ära lahendada lapsepõlves emotsionaalsed vajakajäämised ja siis ei tule seda ebakindlustunnet ka peale, kui ma kohe kõike ei saa.
Ja pealegi, mõtle kui tüütu on puhastada nende 3 m kõrguste lagede alt ämblikuvõrke? Sotsmeedias näeb palju selliseid kõrgete lagedega kodusid ka USA elanikel ja no ma ei saa aru, miks seda tahetakse, kuidas seal koristatakse jms 😀
võib-olla nii uhketes majades pole ämblikke 😀
Kõrged laed on ilusad küll jaa, aga ma nt ei tahaks elada nii väga üüratult kõrgete lagedega kodus, sest.. mingist kõrgusest alates pole enam mu meelest mugav ja hubane. Mu senise 2,5m asemel võiks muidugi 3m küll olla. Kunagi elasin ahiküttega üürikas ja seal olid ka kõrged laed. Kõik soojus puges üles ja allpool ikka nagu jahe. maru palju pidi kütma, et soojust igale poole parajalt jaguks.
jah, eks ma ise saan ka aru, et pole kuigi praktiline 😀 aga ma ei tea, mis häda mul peale tuli sellega 😀
Omg im so sorry, you have SUCH problem!!!!!! ??????
sry, aga “such problems” või “such a problem” 😀 Aga jah, on küll 😀
See käib vist naiseks olemise juurde – alati on midagi, mis võiks veelgi parem välja näha. Olgu selleks siis köök, juuksed või ametinimetus 🙂
Ma ise olen täheldanud, et sellised esimese maailma probleemid kipuvad ligi hiilima siis, kui igav on. Ma olen teadlikult oma mingitele sisse õpitud igavuse peletamise mustritele asendused otsinud. A’la ei shoppa igavusest ja ostan ainult neid asju, mida mul vaja on (mul selleks nimekiri). Shoppamise asendustegevuseks on mul lugemine ja konstantse snäkkimise asemel üritan tiiru õues käia / koristada / tiktokki vahtida :D.
PS! Sul jumala äge vannituba. Kui sa eelnevalt kirjeldasid, mis sa sinna teha plaanid, siis mõtlesin et… neeeehhh. Aga praegu näeb jumala tuus välja. Ma oleks ikka sügavalt pettunud, kui sealt jälle mingi lumivalge variant oleks vastu vaadanud .
Ja su kodu üldse väga ilus.
Haha, mul on endal ka alati sama tunne, et kui alles plaanin jne, siis on alati kabuhirm, et raudselt on rõve 😀
Üldse pole! Ma ei tee ka “päristööd”, vaid toimetan omale sobiva graafiku alusel tähtaegade põhjal arvuti taga samasuguse hommikumantlis mammina 😀 Tegin kuu keskpaigas oma elu kõige kallima juuksurivisiidi ja muidu kõik hästi, aga nüüd mul jaanuari alguseni vaja mingi 20 eurtsiga ära elada. Kallimat pole nüüd veits üle 11 kuu näost näkku näinud ja vist enne maid-juunit ei näe ka (tänks, suletud piirid), seega peab videokõnedega hakkama saama ja post on mu jõulukingid talle ka kuhugi musta auku ära kaotanud, kohale need nüüd poolteist kuud igatahes jõudnud pole. Seega stressan ja nõme on ja alati saaks paremini, aga krt, halvemini saaks ka. Piisavalt kassinud kõige üle, nüüd proovin positiivsele keskenduda.
issand, kallis see juuksur siis oli ?
170 eurtsi 😀 Vb mõne jaoks tavaline, aga ma pole varem raatsinud nii palju välja käia, kodulinna juuksuris kõvasti odavam
juuksur on paras kirves tõesti 😀
Tean seda tunnet. Alati on teistel kõik parem, aga eks see ilus kodu jne on ja ainult sotsiaalmeedias. Me ei tea ju, mis toimub koduseinte vahel, mis on inimeste vahelised probleemid, paljud maaldevad nt depressiooniga jne.
Eks praegu ole selline pime ja kassimise aeg ka tegelt, päris paljud on tusased.
Ja selle “päris töö” osas nii palju – ole tänatud, et sa ei pea kuskil üheksast viieni kellegi jaoks rabelemas käima. Saad olla iseenda peremees ja teha seda, mida ise tahad. Paljud saavad ainult unistada sellest ja kiruvad, et igapäevaselt oma elu tööl käimisele peavad raiskama.
Võta chillilt..
Ma proovin! Tänks ?
Ma tõesti ei saa aru, mis vajadus on inimestel kirjutada teisele “su vannituba on mõttetult suur ja näeb välja nagu steriilne ujula”. Nagu wtf?? Mis see sinu peed torgib 😀 näita siis enda õige suurusega ja mittesteriilset spaad…
Ja Mallu, kõigil on natuke sellist ussi sees 😀 mõtle sellest küljest, et paari kuu pärast on hoopis mingi uus mõte ning see 40 cm köögitasapinna lisa oli ikka loll idee. Also… kunagi peab remonti ka tegema ja selleks ajaks on sul 100 erinevat ideed läbi käinud, mida teha 🙂
Mul on lausa hirm peal sellle ees, et tõesti – mida ma veel kahe kuu pärast tahan või teen 😀
Ma ei tea, kas see mingi laiahaardeline asi aga mul on ka paras kass peal. See kuu on olnud laastav.
Mul on puhkus ja enamuse aja sellest maha maganud ja hommikumantlis istunud. Varsti lähen viin taara ära et saaks kassile krõbinaid osta ja mõtlen, et mida ma maha müüa saaks, et kuni palgapäevani ära elatud saaks.
Aga kõht on täis ja katus pea kohal. Ehk järgmine kuu saab kõik arved kenasti makstud ja ei jää võlgu kuskile nagu see kuu.
Ma liiga uhke ka et kelleltki abi küsida, sest ise olen oma elu selliseks elanud 🙂
viska mulle meili oma konto nr pliis, ma kassi toidulauale võin nipet näpet panustada, olgu mul ka korra hea inimese tunne 😀
Naljakas tegelt see kadestamine, igaüks kadestab seda mida tal pole. Sina kadestad neid kõrgete lagedega tüüpe( mina muidugi ka ) aga mina nt kadestan ka sind, sest oled pununud üli ilusa pesa. Ma kadestan, et mul pole silma et oma kodus nii ilusaid värve kasutada nagu sina. jne jne….. ma leian, et sul on ikka suht idekas elu. Sina lihtsalt elad selle elu sees ja soovid midagi muud ja kadestad muid asju…võibolla on maailmas mingi rott, kes näiteks kadestab mind ka . Ma arvan et inimesi, kes ei soovi mitte midagi oma elus muuta, sest neil on kõik olemas ja rohkemgi veel, on väga vähe.
No ma ütlen ausalt, et ma mõistusega saan aru, et KÕIK on perspektiivi küsimus ja igaüks on millegagi ilmselt kellelegi teisele kadestusväärne. Lihtsalt raske on seda kogu aeg näha või nii 😀
Mu meelest vannituba oli küll äge ja ruumikas just ju hea! Mahub kuivati ja pesumasin ja kapp kus träni hoida jne. Mööbel sisse ja pool ruumist läinud. Ajan ka IGs kodukontot ja täpselt need samad tunded valdavad alatihti… totally saan aru sust??… mina ja mu 39 ruutu versus sinu 101, samamoodi kadestan eksole. Ole õnnelik! ?
Jah, mööbel ja vann sisse ja siis pole siin midagi nii ruumikas 😀 Aga noh, vähemalt sain vanni, dušši JA lisavetsu, niiet mida ma krt kobisen 😀
Kõik on hästi, ära muretse!
Usun, et enamus on mingi asja pärast kellegi peale “kade”, olgu see siis ilusam keha, rohkem raha, ägedam kodu jne. Ma ise olen oma korteri ka mehega remontinud ja oma maitse järgi sisustanud ja ma olen selle üle nii rõõmus ja siin on nii mõnus olla. Järgmisel hetkel aga lähen instasse ja vaatan samamoodi neid megakauneid kodusid, kus on igal kujukesel ja vaasikesel oma koht ja mõtlen, et pekkki. Aga siis ma tuletan endale meelde, et ma olen tegelikult õnnelik ja mul on kõik vajalik olemas ja mis ma siin ikka tusatsen mõttetute asjade pärast.
Nii et tuleb see sotsiaalmeedia kinni panna tihedamini 😀
Just, aga kui ma sotsmeedia kinnni panen, siis ma pean vaatama kõiki neid tegemata asju ja olen nagu… nopeeee 😀 Ei soooviii.
Mul on ka nii paha kadedus ja kibedus hinges. Otsisime pikalt hea planeeringuga ja suurt korterit. Lōpuks leidsime selle. Aga ma jäin liiga kauaks mōtlema ja juba see broneeritigi nina alt ära. Vastik kibe tunne ja enese süüdistamine. Tahtsin kaalutletud otsust teha, aga keerasin selle p”rsse.
Nüüd vōtame ühe teise korteri, mis ei ole nii hea, pigem selline käib kah, aga mis sa teed, kui kinnisvaraturul on pakkumine olematu.
Aiii issand, ära hakka mulle rääkimagi kinnisvaraturust! Reaalselt just vaatasin, et mu kõrvaltänaval müüakse 30 ruutu väiksemat korterit 40 000 euri kallimalt kui mina enda oma sain 😀
JA ma arvasin, et ma olen ainukene sellise mõttemaailmaga inimene.
Hetkel nean, et ma pean oma ülikooli lõputööd kirjutama ja järgmine aasta halan, et tahaks kooli.
Organiseerin laenu võtmist, et osta krunt kuhu siis kunagi ehitada maja. Nagu mul oleks aega sellega tegeleda.
Issand, ma saaksin praegu ärevushoo ainuüksi koolile mõtlemisest 😀
Sa EI ole ainukene. Oleme oma kodus 2a elanud ja ma terve selle aja rääkinud kuidas absoluutselt kõik ümber teeksin, alustades uuest seinavärvist, põrandatest ja köögimööblist ning kes oli see hull kes lasi vannitoa tumepruuniks plaatida (ei olnud meist kumbki, vaid eelmine ostja)?!?! Tahaksin ka halli ja neutraalset vannituba mitte seda pruuni, mis katlakivist valgeks värvunud. ??
Aga… värvi plaadid üle? See pidi täitsa easy olema 😀
Mul paar päeva terve maailma valu ja raskus õlgadel. Mis teha, elan kortermajas, kus miskit ei suju, töötan õena, see vast ütleb ka rohkem kui tuhat sõna, laps jäi enne jõule haigeks ja aru on saada, et aastavahetuseks ta kah terveks ei saa, vahel on tunne, et haigestun isegi. Ühtegi pidu sugulastegagi pole pidada saanud, muudest inimestest rääkimata. Nukker on. Koduremont on õnneks praeguste võimalusteni tehtud, ehk vannitoaremont on tegemata ja selle remondi alustamisest ei saa unistada veel. Uuel aastal parem hoog? No, oleks see vaid nii. Tahtsid patsustust? No ei saa, endalgi raske. 😀
Fine, tables have turned, saad ise ühe patsutuse hoopis ??
Kogumisteema jätkuks. 30a pärast ei huvita kedagi kas sul oli köögisaare ümber 2 pukki või 4.
Võiks mõelda raha väärtusele- avada lastele kogumishoiused, et kunagi oleks neil kodu sissemaks vms.
Raha lihtsalt ära kulutada sellele, mis pole esmatähtis, pole pointi ju
See on küll tore, et sul on nüüd oma kodu 🙂
raha väärtus langeb nii kiiresti, et mingit hoiust teha on minu jaoks sama mõttekas kui raha põlema panna 😀
Mulle just suur meeldib,omaette kade et mul nii kitsas tahaks suuremat ?♀️
Ei oska kuidagi mõelda mis pidi peaks ümber tegema ja selllest ka osaliselt remont venib ainult
Natukene mõistan Sind, aga minul nt on see rahulolematusest enda elus/suhtes, mida ma siis kodus “mööbeldades/kujundades” kompenseerin.
Pikk pai ja minu merlest detsember kuidagi võimendab kõike. Mul on alati dets mingi kohutav kuu, kus jura tuleb uksest ja aknast ning jõulurahu pole mitu aastat näinud
Issand ma ei hakka isegi mitte tagasi ajama, et kogu see “kaunistamine” ja asjade ostmine MILLEGI kompensatsiooniks on. Aga leiaks siis selle osa, millega ma päriselt rahul ei ole 😀
Mina nimetaks seda 30ndate kriisiks. Teen hetkel sama läbi. Kõik minu poolt loodud asjad, või tegevused on ebaperfektsed, aga ma tahan, et oleksid täiuslikud. Seega, kui tekib mingi huvitav mõte, siis ma juba eos hävitan selle, sest ma ei saa kindlasti sellist head tulemust, mida ootan. Samas mõtteid on palju. Lisaks, ma panin oma ameti maha, ja ma ei taha enam “päristööd” teha. Tahaks ka “mängutööd.” Ja ma ei valetaks, kui ma ütlen, et ma tahan pensionile. Ja ma ei valetaks, kui ütlen, et ma ei tea üldse, mida ma tahan. ??♀️
Ma ei tea, mul on see olnud suht… terve elu 😀
Ma laristaks ka ennast pankrotti, kui ei oleks 2 aastat tagasi teinud eelarvet.
Kui vaatan enda rahalist seisu ja mõtlen mida ma üldse saan endale lubada, siis jah mul on reaalsustaju tekkinud.
Elan 150m2 majas, suur hoov on. No kõike ei saa 1 aastaga lihtsalt teostada. Teengi pikkamööda plaani järgi. Enne kogun ideede teostamiseks raha, siis alles teostan kui raha olemas. Mõnest ideest olen loobunud- näiteks elutoa seinavârv kâib pinda- valge nagu haiglas. Ei saa selle nimel koguda- kogun hoopis, et saaksin kevadel vaarikataimed, marjapõõsad aeda ära osta. Kevadel on plaan ka teine auto peresse osta, selleks olen pikalt raha kogunud.
See elutoa seina “vale” toon on häiriv, kuid prioriteedilt kolmandajärguline.
Ilmselt sinu puhul on see oluline, et lisaks sellele, et sa elad kodus, sa ka töötad seal. Ehk siis tõesti on keskkonnal suurem rõhk.
Krt ma kadestan ausalt sinusuguseid inimesi 😀 minu ainus “eesmärk” oleks nt veel kinnnisvara osta, aga ma tean, et ma nagunii rohkem laenu ei saaks, seega mis ma ikka kogun 😀
Ei peagi kogu aeg rahul olema. Inimene on õnneks arenev ja mõtlev tüüp, see on jumalast ok, kui mingi asi on valmis ja sa mõtled, et oleks võinud nii või naa teismoodi olla. Kõike ei saa ette näha, inimene õpib ikka tegevuse käigus.
Kõigega rahul? – ei, pole võimalik. Alati saab paremini 😀
Mingi rahutus on kogu aeg sees, midagi peab muutma, olgu siis kasvõi soeng või juukse värv. Naised võtavad mingeid muutusi ette kui nad on millegagi rahulolematud. Siis tekib vajadus midagi muuta, kas mööblit ümber tõsta või siis jah enda välimusega midagi teha. Aga see on täiesti ok. Sa ei ole hull 🙂
Ja suur vannituba on päriselt äge, see ei näe välja nagu ujula ja mulle meeldib täiega hall värv. Ma terve oma suure, 52 m2 üürikorteri tegin valhe-hall-must-hõbe värvi. Ja mingid üksikud värvilised potsikud peidan ka ära, et neid näha poleks.
Seega kui sa arvad, et sa oled sellepärast hull, siis sa pole üksi 😀 ja ei ole ka-nd-il-ine, ei ole.
Ma täna just mõtlesin, et tahaks mööblit tõsta, aga mul kõik nii custom paigutatud siia, et pole võimalik kuidagi teistpidi 😀
Ära muretse, mul on sama.. koguaeg.
Tuleb meelde tuletada, et need teiste ilusad klanitud insta pildid on samas kategoorias nagu su eilsed vannitoa pildid. Kunagi ei näe kaadri taha ja päris terviklikkust.
Kõik ei näe 24/7 ilusad välja. Kõigil on mingeid low pointe, kõik ei olegi koguaeg ilus.
Tee oma sisemise skisoga rahu… ?
Ja su vannituba on ilus! Ja muutub veel ilusamaks, kui ühel hetkel päris valmis on! Ja alati on võimalus mõne aasta pärast uuesti remonti teha, teha kõik nii, nagu siis heaks arvad!
Alati leiab midagi, mille pärast teiste üle kade olla…. See ehk on see edasi viiv jõud, et ise ka parem/ilusam/ tublim olla!
Mu sisemine skiso on täna lihtsalt ehk tõesti liiga aktiivne 😀
Ma olen aru saanud, et kui mul sarnased tunded peale tulevad, siis ma olen stressis. Mul on tass tühi ja siis ma püüan seda kõige välisega täita, et äkki uued asjad teevad olemise paremaks, uus soeng või toa ümbertõstmine vms.
Ja kõik see ideaalne ja uhke on kõigest instagram. Ma vaatan ka sinu kodu ja mõtlen, et miks mul nii äge pole, aga püüan sellest mõttest lahti lasta.
Mulle meeldis Ants Rootslase ütlus, et kui lollid mõtted hakkavad pähe tulema, siis otsi omale kohe mingi tegevus, mis sulle meeldib teha või sinus positiivse tunde tekitab.
Kõik on superhästi Mallu!
krt ma vist olengi, aga ma ei saa aru miks ja kuidas seda lahendada, seega googeldan järjest uusi asju välja, mida mul VAJA on 😀
Sa oled parim sõnasepp üldse ?
ma arvan, et sa vist ei tea siis eriti palju seppasid? seppu? seppi? Näed, ma ei oska enam ühtegi sõna ?