Eelmise postituse jätkuks sain kirja naiselt, kes ilmselgelt omab sootuks erinevat vaadet väikelaste paljaks olemisest, kuid seda kahjuks isikliku kogemuse tõttu. Kuna ta oli valmis enda lugu ka minu lugejatega jagama, siis siin see on.
Palun ärge arvake, nagu ma “heidaks nalja pedofiilia üle, nagu seda ei eksisteeriks”. Kindlasti eksisteerib, aga usun, et kogemuse või liigse hirmuta ei peaks see meie elu siiski mõjutama. Kuid alati on erandeid. Meenutan praegu, et kui lugejad mulle oma saladusi saatsid, oli ka seal palju pilastamisteemasid ja üks läbiv joon oli neil kõigil – nad ei rääkinud kellelegi…
Igatahes, siin on seekordne pihtimus:
Armas Mallukas ja lugejaskond!
Te arvate, et mis siis viga lasta oma lastel paljastena rannas joosta? Keda ikka see lapse ihu huvitab? Ta on ju nii väikene. Mis neist pedofiilidest? Te olete ju kõrval ja nendega ei juhtu miskit.
Aga kui te teaksite, et üks nendest pedofiilidest teeb vaikselt ja märkamatult teie lastest rannas pilte? Et ta kleebib need pildid ühte kaustikusse? Et ta kirjutab nende piltide juurde seksistlikud jutud, mis on täis rõvedusi?
Et ta vaatab seda kaustikut iga päev mitmeid kordi ja tunneb sellest haiglast mõnu?
Kas te tõesti mõtlete, et „ no las ta fantaseerib?“
Teadsin ka mina oma varajases nooruses ühte sellist meest. Ütleme, et ta nimeks oli Härra R.
Härra R. oli vägagi kombekas mees. Sõprade, sugulaste seas kõrgelt hinnatud. Viks, viisakas, alati abivalmis. Hea väljanägemisega, arukas.
Öeldi, et Härra R-il pole naist, sest ta otsib ideaalset ja keegi pole tema jaoks piisavalt hea.
Tegelikult aga Härra R. ei otsinudki naist.
Härra R omas mitut eelpool nimetatud kaustikut. Osades pildid võõrastest lastest, osades pildid tuttavatest lastest, sugulastest. Oli nende seas ka mitmeid minu vannipilte. Kuidas ta need sai? Ma ei tea.
Lasti ka minul lapsena paljalt ringi silgata nii rannas, kui ka aias. Ei osanud keegi arvata, et see kelleski mingeid „tundeid“ tekitada võiks. Aga Härra R. tundis. Ja kõik tema süles hüpitamised, peitusemängud ja muu tähelepanu ei olnud tühipaljas „ oi, kui hästi ta lastega läbi saab, no tõeline pereisa, miks tal küll naist pole“
Paraku kasvab isu süües ja ühel hetkel jääb fantaseerimisest väheks. Ka Härra R. leidis, et on aeg oma fantaasiad täide viia. Ja äkitselt ei tahtnudki ta minuga enam mängida peitust.
Ta tahtis mängida arsti. Ja tal oli püksis suur valu mida ainult minu pai ravis ja minu musi leevendas. Kui ma arsti mängida ei tahtnud ja kartsin, siis näitas Härra R. mulle mu vanemate pilti ja lõi sinna sisse taskunoa. Ta ütles, et kui mina ei taha arsti mängida, siis emmel ja issil on varsti päris arsti vaja. Ja kui ma neile räägin, siis on neil ka väga ai-ai. Ja kes see mind rumalat last ikka usuks?
Ja nii möödus mitu suve. Härra R. sundis mind mängima arsti. Kord oli patsient tema, kord mina.
Praeguseks on sellest möödas juba pikk aeg, aga ma mäletan seda kõike nii selgelt ja see tekitab minus endiselt tohutut tülgastust.
Jah, ta teod tulid välja. Ei, ta ei saanud karistada. Miks? Sest läks nii nagu ta ütles : lapse sõna ei maksa midagi.
Keegi ei osanud midagi kahtlustada, sest tegu oli ju siiski šarmantse ja ligitõmbava meesterahvaga.
Ma ei ole kindel kas siin loos on üldse mingi moraal. Ehk see, et ärge olge nii sinisilmsed. Muidugi ei palu ma teil kõiki kahtlustada, aga ohul ei ole kaelas silti, mis enda tulekust teataks.
Ärge pange oma lapsi sellistele inimestele avalikult söödaks ja PALUN, kui teie laps/lapselaps/õetütar/sõbranna laps teile ütleb, et keegi teeb talle liiga, siis süvenege sellesse, uskuge teda. Jah, lapsesuu on lapsesuu, aga selliseid asju ei võeta õhust!
Mina lisan omalt poolt lõppu, et eelmise postituse kommentaariumis rõhutasid paljud, et on näinud rannas pildistavaid mehi. Siin ka minu üleskutse – tehke siis midagi! Kui ise teha ei julge, siis kutsuge politsei, või helistage mulle, ma ikka julgen.
42 kommentaari
Mind ajendas kirjutama see kommentaar, et lapsed peaksid pedofiilide pärast püksid jalas rannas olema.
Mõtlesin oma lapsepõlvele ja kuidas see on minu edasist elu ja mu arusaamu lapse kasvatamisest mõjutanud.
Mul küll otseselt pedofiile polnud aga ma olin lasteaias käija ja nemad ( jah, neid oli rohkem kui üks) olid täisealised.
Olid ajad, kui ükspuha millise mehe lähedalolek pani mu lihtsalt kuskil suunad jooksma. Seega üksvahe ma oma kodunt ei lahkunud. Pikalt plaanisin ma oma siit elust lahkumist, sest elada selles valus ja häbis ning kogu aeg karta oli lihtsalt liiga raske.
Paar aastat tagasi ma otsustasin, et aitab. Alati jäävad mulle erinevad meeldetuletajad, mis keha krampi tõmbavad, ninna verelõhna, kurku klombi toovad. Ma ei saa sinna parata, need on minuga kuni suren.
Aga oma last ma enda kogemuste pärast ei õpeta elu kartma, mehi nägema, kui ärakasutajaid jne.
Ma lasen tal rõõmu tunda lapsepõlvest kauem, kui mulle seda anti. Ma kaitsen, valvan teda ja jälgin tema ümber toimuvat ja toimetavaid inimesi et tema saaks rõõmsalt kasvada.
Ja kui rannas näen lapsi pildistabaid lasteta randa tulnud lapsi, annan oma lapse turvaliselt kaaslase kätte hoiule ja küsin fotograafilt, mida ta teeb ja kui ei tule mõistlikku vastust, kutsun politsei.
Paraku , nii kurb kui seda tõdeda pole, on TÕESTI meie ümber pedofiile palju. Isiklikud kokkupuuted sõna otseses mõttes sellistega puuduvad, kuid kahjuks (ja minu esialgseks suureks hämminguks) on/oli minu tööalases tutvusringkonnas üks selline mees.. Need inimesed tegelevad palju rohkemaga, kui te isegi ette kujutada oskate, alustades kergete märkustega ja lõpetades rämeda lapspornograafiaga ja selle levitamisega üle kogu maailma, lisaks sinna juurde kuuluvad igasugu eneserahuldamised ja lapsepilastamise. Praegusel interneti- ja tehnikaajastul on kõik selline tegutsemine nii lihtne ja nii kerge, piisab ainult korralikust tehnikast. See eelpool mainitud inimene ootab praegu õnneks oma karistust ja loodan, et kui ametlikud dokumendid seda aja möödudes lubavad, tuleb see asi ka avalikult meediasse, et inimeste teadlikkust selles aspetkis suurendada, sest tõesti, nagu eelpool kommentaarideski mainitud, need kõige räigemad inimesed võivad väljastpoolt olla täiesti toredad ja vägagi haritud ja laia silmaringiga inimesed.. ainult et minevikus või psüühikas on neil midagi viltu.
Kui aga Marianni poolt alustatud teemasse kaasa rääkida, siis oma tulevase lapse, kes lähiajal siia ilma peaks tulema, ilmselt ikka riietan kunagi randa minnes ära. Mul ei ole mingeid tulihingelisi seisukohti selle teema kohta, lihtsalt ise tunnen, et niiviisi avalikus kohas viibides on minu jaoks normaalne see, et laps ei silka päris alasti ringi. Koduaias, jah palun, sest elame nö. “maakohas”, kus inimeste aedades on piisavalt privaatsust..
Ka minul kahjuks kokkupuude olemas taoliste inimestega. Olin umbes 12 aastane, kui ühel augustikuu õhtul läksin hoovist endale õuna tooma, tegu oli juba pimeda ajaga ning elasime eramajas, kinnise hooviga. Sain oma öunad kätte ja mõtlesin tuppa tagasi minna teisepoolt maja. Jõudsin pöörata ümber nurga, kui märkasin enda toa akna all seismas üht meest ning teadagi, mis ta tegi ( paar min enne olin vahetanud samas toas riideid ja kardinaid ei olnud korralikult eest ja mees nägi vabalt tuppa sisse). Sel hetkel, kui teda seal pimeduses seismas nägin, tardusin täielikult. Mäletan sellest hetkest vaid seda, et ta jooksuga läks must mööda ja kadus pimedusse. Ehmatus oli korralik, isa ja vend tormasid välja ning koheselt “piilurile” järgi. Mis edasi sai, ma lapsena ei teadnud, kuid nüüd on isa rääkinud, et said selle mehe kätte. Ta lubas meie maja maha põletada ning meid köiki ükshaaval maha lüüa. Samuti rääkis isa, et see polnud esimene kord, kui keegi oli akna taga käinud, sest talvel olid pidevalt kahtlased jalajäljed lastetoa akna all. Kahjuks sellise teo eest ei saa kuidagi karistada ning asi nii jäigi, meie akna taga teda enam ei tulnud. Nüüd olen 23 aastane ning siiani on väga suur hingeline trauma sellest. Pimedal ajal ilma kardinateta toas viibimine on minu jaoks väga stressirohke!
Kahjuks lapsena säilis pilt selle mehe näost ning hiljuti kohtasin teda Pärnus ühes toidupoes. Õõvastus oli suur.
Tahangi hoiatada Pärnakaid selle mehe eest, väljanägemiselt 40-50 aastane, juuksed lokkis, pealaelt kiilakas; ees on suur õllekõht ning tihti võib kohata õhtuti pudelitega linnas seiklemas. Peaks elama kuskil mai rajoonis. Räägib omaette ning silmad ekslevad ringi.
Ja kurb on lugeda, kui palju selliseid inimesi on meie hulgas…
Politsei võib ju kutsuda, aga ega ka nemad alati ei reageeri. Kunagi ammu, aastaod tagasi, käis sõbranna oma emaga metsas seenel, kuulsid mingeid hääli kusagilt kaugemalt, läksid vaatama, mis toimub. Pangalt alla vaadates nägid kahte noort poissi (välimuselt nii 6-8aastased) koos mingi mehega, kes neid purju jootis ja paljalt pildistas. Helistasid loomulikult politseisse, lubati vaatama tulla, aga tulema nad jäidki. Pidid politseile kuskile vastu minema, kuid pika ootamise peale politsei ei saabunudki, ka peale korduvaid kõnesi. Tagasi tulles kedagi metsas enam ei olnud. Kui paar päeva hiljem politseisse küsima mindi, mis sellest sai, siis viisakalt öeldi, et neid pedofiile on nii palju meie riigis, et kõiki ei jõua kinni püüda. Tuli välja ka see, et mees oli tegelikult tagaotsitav.
Kommionudest ka nii palju, et lapsi ei meelitata ainult kommidega. Mõni aeg tagasi tuldi mu noorema (10aastase) õe käest rannas abi paluma mingite asjade liigutamise/tassimisega kuskil pargipuude vahel. Õnneks jätkus tal mõistust keelduda ja võimalikult kiiresti minema saada. Seega jah, hoiatage lapsi kõikvõimalike pakkumiste ja palvete eest võõrastelt, mitte ainult kommionude/tädide eest.
Teema on tõsine. Aga mina mehena tunnen end mitmel põhjusel halvasti. Kui mul on toas palav ja ma palja ülakehaga ringi liikudes juhtun aknast välja vaatama, siis … kelleks mind peetakse. Kui mu akna alla on ümberkaudsed memmed saatnud mängima oma 5-8aastased lapsed, enamasti tüdrukud, kes palavuse tõttu on palja ülakehaga, kilkavad ja lehvivad ringi või päevitavad oma tekikestel, siis ei saagi ma akent lahti teha, sest arvatakse, et piilun tüdrukuid ja… kelleks mind peetakse. Samas segab mind nende pidev vadin, aga ma ei saa seda neile ütelda, sest kui poolpaljaste lastega rääkima hakkan, siis…kelleks mind peetakse. Kui ma rongis sõites naeratan võõrale lapsukesele, sest ta vaatab mu poole oma hambutu naeratusega, siis… kelleks mind peetakse.
tàpselt!
Kas nùùd ongi siis Eestis ka Ameerika, kus lapsi ei tohi enam autosse magama jàtta, vaid tuleb ùles peksta kui ema korraks piima jàrel kàib ja kus lapsed ei tohi enam paljalt ringi lipata sest kòik kohad on neid pedofiile ju tàis ( ja see on ju nii kole vaadata kuidas vàike poiss oma nokut lehvitab!!!) noh ja iga mees vòib ju olla pedoffil!
mahh!
Olen sinuga nõus. Alles oli juttu vanema mehega, kes hetkel haiguslehel. Naine käib tööl , läheks jalutaks mööda õue ja istuks pingil kuumal päeval aga ei saa. Pink asub liivakasti lähedal ja kord on härra saanud juba noortelt sõimata miks ta nende lapsi passib. Olen nõus, kartma peab aga tonti igal pool näha on ka lollus. Vist?
Amen to that! Lääne ühiskond on nii väärastunud mõttemaailmaga, et ma ei taha oma lapsi siin üles kasvatada. Näen nende tulevikku pigem kusagil kolmanda maailma riigis, kus ei nähta igas asjas tonti, vaid osatakse veel elu nautida. Minu arust on veidikene kiiksuga need inimesed, kes igaühes pedofiili näevad. See näitab nende enda kohta üht-teist.
kohutav lugu, aga tänud, et seda jagada julges. kommentaare lugedes tuli mul meelde see, et mõni aeg tagasi, ühel soojal suvepäeval olin trammipeatuses trammi ootamas koos oma poiss-sõbraga. kuna oli soe ilm, oli mul seljas must minikleit. üks hetk nägin kuidas üsna mu kõrval üks suvaline mees võttis oma telefoni kätte ja suunas selle minu peale. sekundi murdosa jooksul nägin et ta oli avanud kaamera. varjusin muidugi kohe oma poisi taha peitu, aga pärast jäi ikka rõve tunne sisse, et on olemas selliseid jorsse kes lihtsalt tänaval sind pildistavad.
🙁
Ma ei julge mõeldagi, kui paljude inimeste jaoks on laps seksuaalobjekt…
Ma olin umbes 10-aastane, kui olin vanaisaga kaasas vanas mõisahoones, kus elas üks keskealine üksik meesterahvas, üüris seal tuba vms. Kui vanaisa oma asju ajas, siis mina kondasin mööda ruume ringi ja see mees kutsus mind enda ruumi, et tal on kommi pakkuda. Ma läksin muidugi sisse ja seal tahtis ta kommi eest musi saada. Ma enam ei soovinud kommi ja tahtsin ära minna, aga ta võttis minust kinni ja üritas vägisi musi teha. Hakkasin karjuma ja selle peale ta ehmatas ning lasi mind lahti. Vanaisale ega kellelegi teisele ei öelnud ma mitte midagi.
Kui mul rinnad kasvama hakkasid, siis üks isa tuttav haaras need pisikesed mügarikud enda sõrmede vahele, pigistas korra ja kommenteeris naerdes midagi kapinuppude kohta. Isegi, kui see pidi tema jaoks lihtsalt nali olema, siis mina ei saa siiani sellest naljast aru… Ka seda ei pidanud ma mainimisväärseks.
Põhikooli lõpus tegi pensioniealine kunstiõpetaja mulle ettepaneku, et poseeriksin talle alasti. Kui ma keeldusin, siis moosis edasi, et mul on ilus keha ja ilusad suured rinnad ja tulevikus ma hakkan kahetsema, et seda keha aktimaalina jäädvustada ei lasknud. Jäin endale siiski kindlaks. Ta paar korda saatis mind poolele koduteele, oli väga pealetükkiv. Ilmselt jälitas mind koduni välja, sest üks hetk oli ta suvevaheajal lilledega meie hoovis mulle õnne soovimas. Kuna sõpradele olin tema ettepanekust rääkinud ja nemad olid parajasti meil, siis rääkisid nemad loo edasi mu onule, kes lubas õpetajal viimased hambad suust välja lüüa, kui mind veel tülitab. Rohkem ma teda ei näinud, aga nüüd palju aastaid hiljem ta helistas mulle sünnipäeval. Olin täiesti šokeeritud ja ilmselgelt ei ole inimesel peas kõik korras, sest väidetavalt on ta minu peale kõik need aastad mõelnud, aga helistada pole julgenud, sest mine tea, mis mees mul on, äkki rikub suhted ära. Vanematele rääkisin sellest, aga ema ainult imestas ja isa tegi sellel teemal nalja. Ka nüüd, pärast helistamist, tegi isa selle üle nalja.
Siis 16-aastaselt hääletades (see oli kolmas ja viimane kord) võttis mind peale keskealine passatimees, kes rääkis, et ta on mingi eriarst, ei mäleta enam täpselt, millega ta tegeles, aga igatahes oma arstierialast rääkides tahtis ta minu jõudu proovida. Palus oma rusikas kätt maha suruda ja siis pidin mina oma kätt rusikas hoidma ja tema surus minu kätt maha. Katsus mu musklit. Kiitis mu füüsist ning siis hakkas “arstihuvist” uurima, kas kannan traatidega rinnahoidjaid või mitte, et esimesed on väga ohtlikud ja tema on näinud, kuidas pärast avariid on traat rinnahoidja korvi asemel naise rinnakus. Kui ütlesin, et kannan ilma, siis tahtis katsuda ja ajaski oma käe mulle pluusi alla. Ma tõkestasin teda ja rinnahoidjani ta ei jõudnud, aga kõhtu hakkas mudima. Palusin, et ta võtaks oma käe ära, sest mul on ebamugav ja ma hakkan juba kartma. Võttis siis hoogu maha, aga peagi üritas uuesti. Sõidu alguses palus ta mul jope ära võtta, et palav hakkab muidu. Ma jätsin selga ja tegin ainult luku lahti, ka seetõttu oli tal raskem mind kabistada. Palusin tal mitu korda seisma jääda, aga ta ei teinud seda, ütles, et viib mind ikka nii kaugele kui saab. Kartsin, et ta ei lasegi mind enam maha, mõtlesin juba igasuguseid variante, kuidas mehele telefoniga täie jõuga kuklasse löön, et minema saada, aga nii kaugele asi siiski ei läinud. Minu kodukandile lähimas asulas lasi mind välja.
Isegi minu jaoks on need jälje jätnud. Ma ei kujuta ette, kuidas saavad pedofiilide tehtust üle inimesed, kellel on nendega palju ebameeldivamad kokkupuuted olnud.
Minuga samas kortermajas elab laste pervet, kes umbes pool aastat tagasi vanglast välja sai. Ahistas ta oma enda tütart ja tema sõbrannasid. Kinni istust ta ainult poolteist aastat!!! Ükspäev maja taga sõbrannaga juttu rääkides nägin kuidas ta meid oma aknast palja ülakehaga vaatas. Järgmine hetk oli tal juba kardinad ette tõmmatud ja piilus edasi meid. Üsna rõve hakkas, sest lapsed pole me enam ammu ja kunagi ei tea, millal ta uuesti midagi teha võib. Momendil ta hoiab suht madalat profiili, sest ei imestaks kui keegi ta kuskil nurga taga maha ei lööks.
http://publik.delfi.ee/news/inimesed/sokk-rokkbandi-lostprophets-laulja-tunnistas-end-kohtus-suudi-pedofiilias-ja-kahe-beebi-vagistamise-plaanis.d?id=67174000 Antud kirjaga l2heb minu arvates suht h2sti kokku see teema, kus kunagi ei v6i teada mis inimesed tegelikult teevad.. Kuna ei viitsinud kaua netis konkreetse loo kohta v2ga palju eestikeelseid linke otsida, siis panen selle siia.
Pmts ma ei tea kes ja kui palju asjaga kursis on, aga too tyyp (Lostprophetsi laulja) kasutas oma kuulsuse staatust v2ga kurjasti 2ra. Ma detailidesse ei hakka laskuma, sest kogu lugu on 22rmiselt r6ve, aga UK ajakirjanduses on palju sellest juttu olnud. Kes rohkem teada tahab, guugeldagu.
Lastele triksid selga ja pyksid jalga. Igasugu v2rdjaid on igal pool!
Minul on kommionuga kogemus olemas. Olin kuskil 1 klassi laps sel ajal ja mangisin teiste tudrukutega aias nukkudega. Ule aia passis meid mingi prillidega vanamees ja jarsku kutsus mind enda juurde, et ta tahtvat midagi kusida mu kaest. Laksin siis lahemale ja ta utles mulle, et tal on taskus kommi ja kui temaga kaasa lahen siis annab koik kommid mulle. Ma olin onneks vaga arg ja vooraid kartev laps seega ei kaalunud isegi voimalust temaga kuhugi minna. Utlesin, et ei taha tulla ja laksin tagasi mangima, vahtis meid seal veel tukk aega. Emale ma sellest ei raakinudki kunagi, kuigi oleks pidanud.
Oma 2 aastasel lapsel olen lasknud rannas paljalt olla kuna siinne rand alati pooltuhi aga kui laheme kuhugi, kus rohkem rahvast siis kindlalt ujumispuksid jalga. Elu on naidanud, et maailm on haigeid inimesi tais, nii kurb kui see ka pole 🙁
Nii palju kui ma mäletan, siis olid mul juba üpris varajasest ajast rannas ka ikka alukad jalas ja nii on mu mõlemil nooremal õel ka olnud. Kõige pisem on praegu neljane ja käib rannas bikiinidega. Ma ei saa isegi aru, mis on vanematel oma laste ujumisriietesse panemise vastu. Tänapäeval näevad need kõik nii armsad välja ka(kuigi mõne meelest võib see pedofiilidele jälle uue põhjuse vaatamiseks anda, aga see selleks)
Kui ma ükskord ise peaksin lapsed saama, siis ma olen kindel, et mina neil alasti ringi silgata ei lase. Kuigi mul endal ei ole ühtegi kogemust pedofiilidega siis on mul mingi kartus olnud alati sees ja liiga lühikesi kleidikesi ja seelikuid ei meeldinud mulle kanda lapsena ja nüüdki mitte.
Ja selles osas, et kui laps tuleb rääkima mingitest kahtlastest juhtumitest, siis no olgu laste fantaasia kui tahes suur, aga miks nad peaks hakkama välja mõtlema seda, et mingi onu tahtis, et ta tema nokut paitaks? Mingi usk oma lapsesse peaks ikka olema.
Mina igastahes oma last paljalt mere äärde ei luba. Polegi nii väga mõelnud, et põhjuseks võiks olla mehed, kes lapsi pildistavad või sellise teistsuguse pilguga vaatavad. Mulle on lihtsalt vastumeelt, kui mu laps paljalt ringi jookseks rannas. Samas, ei vaata ma imelikult teiste lapsi, kui nad rannas paljalt on. Peaasi, et minu laps ei ole. Ja nüüd ma kindlasti hoian silma peal ka ümbritsevatel inimestel. Siiani pole ma õnneks näinud, et keegi pildistab.
Mul on ka pedofiilidega kogemusi. Samuti rannas. Aga ma ei olnud paljas! Olen arvamusel, et pedofiili jaoks ei ole vahet, kas lapsel on ujumisriided seljas või mitte – seksobjekti võib temas näha sellegipoolest.
Enda lapsel (4.5a) lasen paljalt ringi silgata. Käigu kukele need pedofiilid!
nojah, see on ju pisut sama nagu naistega – mõnikord läheb fantaasia tööle sellest, et mida ei näe, kui sellest, mida näeb.. Et kui oleks päris paljas naine, siis polekski nii erotiseeritud, aga just need kaetud osad.. Vanasti kandsid nt. aluspesu ka ainult hoorad, just selle salapära tekitamise jaoks. (loodan, et keegi nüüd mu sõnadest kinni ei haara, valesti) Islamimaades peavad kiimaste meeste pärast ju naised end üleni kinni katma, et muidu provotseerivad aga.. see pole ju ka õiglane. Hea oleks need väärastunud isikud kastreerida ja kinni panna!
Täiesti uskumatud on ikka need tüübid, kes taolisele kirjale reageerivad kohe avaldusega, et nende arvates on see väljamõeldis… Teie pärast ongi nii, et pedofiilid tegutsevad täiesti vabalt edasi, sest lapsi lihtsalt ei usuta. Nagu ei usutud selle kirja kirjutajat… Sest no ikka see asi on kahtlane ja väheusutav ja teine asi ja üleüldse…
Uskumatu maailm. Tõesti.
Teate, kui mina olin väike (täpset vanust ei mäleta), siis minul ei olnud ka ei bikiine ega trikood ja ma ise tundsin et mul on endal paha. nii häbenesin ja tahtsin maa alla vajuda. Mismõttes võõrad inimesed mind ihualasti näevad???
Omast kogemusest oskan öelda, et pedofiilid ei pruugi ainult rannas varitseda lapsi. Tean olukorda, kus tuli välja, et naabrimees meelitas väikest naabritüdrukut. Õnneks asi lõpuni ei läinud, kuid mees käskis ka end puudutada ja tahtis mängida imelike mänge. Lõpuks jõudis see politseisse, mees läks kinni kuid kahjuks saab ta varsti välja. Pea 3 aastat hoiti kinni, kahjuks ta oma naine aga ei näe asjas süüd ja süüdistab, et laps ise tuli ja tahtis…
issand,nii õudne :S Ise väike olin silkasin ka paljalt ringi, ka avalikus rannas. Vanemad mõtlesid et kes ikka nii väikest vaatab. Nüüd seda teksti lugesin siis mõtlen küll et päris õudne. Õnneks oma laps on avalikus rannas ujumis mässuga ja kodus paljalat ( elame teistest nii võrd kaugel). Aga samas oht võib peituda ka kodus :S Igatahes peale selle lugemist olen nüüd palju tähelepanelikum, et minu laps ei peaks sellist asja kogema.
Vahet pole, kas väljamõeldis või mitte. Kui ongi väljamõeldis, ei tähenda, et selliseid asju ei juhtu kunagi kuskil.
Mul ka ahistajaga kogemus kui olin u 7-aastane. Midagi eriti ei juhtunud, sain aru, et ta tegevus pole normaalne ja jooksin minema. Emale ma lihtsalt EI OSANUD rääkida, sest tõesti midagi justkui ei juhtunud. Oma lapsele kindlasti püüan olla lähedasem, et ta mulle kõik häirivad pisiasjadki ära räägiks.
Sellel ahistajal on FB järgi praegu 3 samasugust väikest valgepealist tütart nagu mina olin ….. Õudne mõeldagi.
Just selline lugu ongi põhjuseks, miks minu jaoks on laste paljalt rannas olemine NÕME! Kas on raske lapsele need püksikesed jalga panna???Ei võta ju tükki küljest. Parem karta kui kahetseda. Pole vaja selliste isikute fantaasiat lasta rahuldada.
Kindlasti ei ole raske lapsele need püksid või trikoo selga tõmmata aga ma arvan, et pedofilli ei hoia see niikuinii tagasi. Pedofiil võib näha ka paksude talveriietega lapsukest seksobjektina 🙁
Ilmselt niikaua, kuin omal pedofiiliaga kogemust pole ei oska ka inimesed karta. Ja igal vanemal on õigus teha nii nagu ise heaks arvab.
Peale selle postituse lugemist ma isegi vist paneks oma lapse rannas riidesse( ei ole veel rannas käinud). Enne olin seda meelt, et las lippab paljalt.
Kusjuures, jah. Seoses paksude talveriietega. Ükskord talvel pidime õega kahekesi kuskile minema. Trolliga. Ei mäleta enam kuhu. Ma ei tea kui vana ma siis olla võisin ka, ilmselt ikka kooliealine. Kandsin “toredat” lilla ja kollasega kombensiooni. Igatahes, ootasime trollipeatuses trolli, kui tuli üks kohalik prükkar, (suht noor, peeglionuks kutsuti teda, sest ta käis peegliga ringi kogu aeg. Kuigi paar korda nägin teda foori taga seistes naistele seelikute alla vaatamas. Ühesõnaga – võimalik et lihtsat väändunud psüühikaga inimene.) irvitas ja näpistas või tahtis mind kannist näpistada. Ma jooksin eest ära, ja siis tema jooksis järgi. Ringiratast bussipaviljoni ümber. Õnneks tuli troll ja tema järgi ei tulnud. Aga ikka päris õudne oli minu jaoks.
Teine juhtum oli siis, kus olime ema asutuse suvepäevadel. Jällegi õega. Mina olin umbes 12 siis. Tema kolm aastat vanem.. Tulid mingid kohalikud mehed (nii umbes 25 ehk) ja hakkasid meile alkoholi pakkuma ja kaasa ujuma kutsuma. Isegi, et olime üsna “rebelid” tekitas kutse, võõras kohas, võõraste meestega kaasa minna, vastupanu. Ja siis tulid kommentaarid stiilis, et “Noh, mis teile on räägitud, et ei maksa kaasa minna? Et vägistavad ära jah?” Kaasa me igatahes ei läinud, aga kõhutunne oli küll väga.. häiriv.
Vot sellised lood. Aga noh. Eks mulgi lasti rannas algul päris paljalt, hiljem pükstega, ringi käia. Aga kõik olid nii.. Samas, tean, et enne kui esimesed nö korralikud päevitusriided sain, oli endal ka natuke ebamugav. Esimesed ülaosaga päevitusriided sain vist.. 10 aastaselt? Ja senini käisin kas trikoo või ujumispükstega. Ega see suurt minu otsustada ei olnud. Vanaema oli ikka seda meelt, et “No mis häda sul siis ilma käia on..”
Ma ka ei usu see on väljamõeldis!
Väga kurb kui inimestega nii juhtub. Mina isiklikult olen väiksena näinud Pärnu naisterannas puude ja põõsaste varjus liputajat. Õnneks ei olnud ma üksi ja kui teda nägime siis läksime jooksuga ja karjudes emade juurde, et põõsas on palja nokuga mees. Rohkem ma enam sinna küngaste juurde ei kippunud ja püsisime vee ääres.
Ja tavaliselt pedofiilid ongi sellised inimesed, keda ei oskagi kahtlustada. Kõrgelt hinnatud, arukad, kena välimusega, elus edukad ja tihtipeale ohvite lähedased peresõbrad või lausa isegi pereliikmed. Paljudel on olemas ka endal pere. Ja neid inimesi ei oskagi kahtlustada!
Olen nüüd ise ka ema ja kui minu laps peaks tulema sellise imeliku jutuga siis mina kindlasti usun last! Jah öeldakse, et lasesuu on lapsesuu. Kuigi neil on elav kujutlusvõime ja fantaasia on piiritu, öeldakse ka ju ometi, et lapsesuu ei valeta!
ma ei usu et see lugu on väljamõeldis. miks peaks keegi sellist asja välja mõtlema? Mul hea meel et ta jagas seda lugu.
Ja kusjuures. Mind isiklikult ei häiri, kui u aastane paljalt on, kuid kui sellest vanemad lapsed on paljalt, siis on juba imelik. eriti linnakoha peal. või muus avalikus kohas.
Isiklikult lasen osal ajast lapsel paljalt olla, kui kedagi kahtlast juures pole, kuid pilti teen ise ikka siis kui lapsel midagi seljas.
Tuli meelde 1 juhus, kus mõni päev tagasi oli 1 suur pere oma lastega. saan aru et perel on raske rahaliselt, kuid midagigi selga võiks ikka lastele leida. eranditult kõik lapsed (neid on seal kokku 7), olid aluspükstes, mis märjaks saades paistsid läbi. isegi vanemad tüdrukud, vanus al 6 aastast. osadel leidus isegi mingi bikiini ülaosa, kuid mis oli ilmselgelt väike. ok, see selleks, vähemalt midagigi, kuid mis oli kõikse kummalisem oli see, et pereisa (kes on siis ainult 4ja noorema lapse isa) oli sealsamas rannas, silmini riides, koni suus, ja videokaamera käes ja filmis lapsi. ehk tõesti ainult mälestuseks toredast rannapäevast….kuid no ma ei tea…imelik on vaadata filmivat vanameest.
Vastik lugeda, et lastele ei saa kasvõi suvelõpus soodukatelt trikoosi või ujumisriideidki soetatud, et vähemalt siis järgmisel suvel oleks riided olemas, aga videokaamera ja suitsu jaoks raha jagub eksole. Lastest on küll kahju, sest kuigi vanemad endale ei teadvusta, on pedofiile pea kõik suuremad rannad tegelikult täis, neid lihtsalt ei tunta ära. Ma ühel suvel juhtusin juhuslikult nägema ühte 20ndates noormeest, kes salaja mobiiliga lapsi pildistas, jättes mulje, et tegelebmuude asjadega on nutitelefonis. Talle sai ka seltskonnakaaslase poolt hoiatus tehtud, pildid lasime ära kustutada ja ähvardasime politsei kutsuda kui kohe minema ei lähe. Tagantjärele muidugi mõtlesime, et oleks pidanud siiski politsei kohapeale kutsuma ja pildid oleksid politseile hea tõendusmatetjal olnud. Järgmine kord oleme ise ka targemad sellekohapealt.
tegelikult siin kohalikes kaltsukates on väga soodsaid ja korralikke ujumisriideid. kuid no mis teha kui perel on teised prioriteedid.
videokaamera uuem versioon ei olnud ja päris vana kassetikas ka ei tundunud. kuid jah…ma ei kujutaks enam ettegi et laseks kellegil siis filmida kui mu lapsed ringi silkavad.
see artikkel tegelikult pani mõtlema küll. mind vähemalt.
tegelikult, on ju kõik kurjategijad, olgu siis pedofiilid vms tüüpi telegased, meie oma tutvusringkonnast. me keegi ei arva et oma vend, sõber, töökaaslane, kes ometi on nii tore ja vahva, teeks midagi sellist. me ei näe teiste mõtteid. ei tea mis nad mõtlevad või järgmiseks teevad. ja seda niikaua, kuni ta vahele jääb….siis on ainult 1 lootus: et ta kellegile liiga pole saanud teha.
Õudne on lugeda sellist kogemust. Minu kogemus on kergem:
Esimene. Ema oli tööl ja mina kaasas ning töö juurde tuli üks sõber, kellel oli jaanalinnufarm. Läksime sinna ja ema sõber pidi tuppa minema, küll aga oli seal rõv, vastik vanamees. Algul tundus ta niisama tore vanaisa, kuniks ta mul ümbert kinni võttis ja pluusi hakkas seljast võtma. Mina muidugi ei julgenud häält teha ja jooksin minema, tema järgnes kuniks ma autoni jõudsin ja ema sõber ka. Ma olin unbes 12 siis ja see on esimene kord kui ma sellest räägin/kirjutan.
Teine.
Olin 15a ja pidin sõbranna last minema hoidma, suunataju on mul täielik null ning lõpuks tundus et olen eksinud. Uitasin siia-sinna et õiget maja leida kuni avastasin, et üks rohelise auto, prillide ja habemega mees jälitab mind. Ükskõik kuhu ma kõndisin, ikka sõitis ta mulle järele. Lõpuks ma lihtsalt jooksin kortermajade vahele ära. Ka see on esimene kord kui ma sellest räägin/kirjutan.
Sellised lood on nii haiglased. Minul on mingit kergemat sorti ehmatused, aga on inmesi ja lapsi keda tõesti ahistatakse ja kiusatakse ja ma ei suuda ette kujutadagi mis jälje see jätab.
Mul on suva kes on rannas kuidas riides, aga miskipärast on mu lapsel alati alukad jalas, isegi oma hoovis, basseinis. Jah, mingid hetked on ta paljalt kui pükse vahetan vms. Ma pole kunagi seda mõelnud, et issand ma ei lase paljalt olla jne, ehk on see alateadvus, kes teab..
Vabandust,aga mina arvan et see jutt on väljamõeldis.Miks? Sest kuidas sai teema postitaja teada kaustikutest ja muust sellisest kui see mees isegi karistada pole saanud?
Kuigi jah, lool on siiski oma mõte sees olgu see jutt siis tõsi või vale. Mõte on jutul siiski olemas.
See ei ole välja mõeldud lugu!
Äkki mees näitas neid oma ohvrile?
Ma arvan, et keegi niisama oma vabast ajast mingit pedofiilia teemalist ilukirjandust vast ei trei.
Aga meie ei tea, kui kauge või lähedane see härra tollele lapsele oli. Ehk oli perekonnatuttav ehk oli onu, ehk onupoeg ehk oli enda vend ( mis on juba topeltrõve stsenaarium). Lähedase inimese puhul võis olla ka variant, et laps lihtsalt leidis need kogemata.
Ma küll ei arva, et see lugu väljamõeldis on, aga tegelikult treitakse sellist ilukirjandust küll, kasvõi see triloogia, kuigi see on üks kole ja hirmus lugu, siis soovitan sellegi poolest lugeda.
http://www.varrak.ee/product/12256/
Kui ohver oli sel ajal laps, ei oleks ta osnud neid (ehk talle näidatudalbumeid)
nii lugeda, et oleks mulje asjast: et koledad või rõvedad fantaasiad….Ma ei tea, äkki olen mina sinisilmne ses suhtes, kuid mingi aeg tagasi olen olnud laps (kaua aega küll tagasi 😉 ) ja laps ei mõtle, et on rõve fantaasia……noh, ma ei tea………
Tüüp peidab kaustiku ära (või hävitab et kindel olla) kui jutud levima hakkavad ning kuni teised täiskasvanud seda ei leia, siis laps võib rääkida palju tahab. Tõenäoliselt ta seda elutoas kohvilaual ei hoidnud et külalised ka tutvuda saaks, aga ihaldusobjektile võib ikka näidata.
Paljudes lugudes tuleb välja ka mingi vanemate valehäbi, et kui laps emale rääkima läheb siis ema teeb näo nagu ta ei kuuleks (või süüdistab valetamises) ja laps jääbki oma murega üksi, sest kellegile teisele ka rohkem rääkida ei julge. Ja pedofiil laseb rõõmsalt edasi, sest “vaadake kui korralik inimene ta on”
Kulla Liinuzka, need asjad juhtuvadki päriselt, isegi kui see lugu on siin välja mõeldud.
Ja fakt on ka see, et ahistamisi leidub kõige rohkem lähisugulaste ja peretuttavate vahel.
“Jah, ta teod tulid välja. ” see lause ju peaks vastuseks olema, kust Ta kaustikutest teadis.
No kui see kedagi teist mõtlema ei pane, siis mind küll. On siiani minu pooleteist aastane lapski paljalt mererannas tatsanud ja kui aus olla ei ole Sellele isegi mõelnud, sest alati on niiiii palju lapsi ja enamus alasti, et olen ikka naiivne olnud. :S
Esimese asjana ostan oma lapsele ujumispüksid.
Ja kirja kirjutajale, suuur tänu julguse eest oma lugu avaldada. Loodan, et peale minu hakkb nii mõnigi inimene mõtlema.
Jah, olen endiselt arvamusel, et iga inimene otsustab ise, mis oma lapsele selga paneb ja ütlema midagi ei lähe, aga oma last enam paljalt randa ei lase..
Issand ,kui õudne lugu 🙁
Mida kõike pidi üks laps kannatama… ja millega peab edasi elama .
Hirmus on see elu!!Ükskord rannas olles nägin ma üht umbes 10-aastast tütarlast koos oma vanaemaga rannas jalutamas.Kõik muu oli okei,aga ainus asi,mis südame pahaks ajas,oli see,et sel lapsel ei olnud ujumisriideid seljas,isegi mitte trikood!Ainult aluspüksid!!!!!Seal samas 5 meetrit eemal mängisid noormehed,umbes 25-aastased võrkpalli ja vahtisid suu ammuli,süda läks pahaks.Selge oli see,et need mehed perverdid polnud,aga kõrval vanamehi ei tea iialgi…