Sellest ajast peale, kui mulle sõiduõpetaja ütles, et mul on sõitudega vähemalt pool maad veel ees, on mul selline “neeh” tunne olnud. Eriti kuna teooriat sai siin täiel raual õpitud ja power tuli sisse ja ENDA arust sõidan jumala normaalselt ja siis öeldakse sulle, et oled alles poolel teel. Et võtab nagu motti maha, et no pekki küll, kuidas ma siit paremaks minema peaks, ah?! Sellele ei aidanud kaasa see, et terve augusti õpetajaga normaalselt sõita ei saanud. Kavatsesin küll…
