Tegin hommikul silmad lahti selle peale, et Mari tagus mind jalaga neerudesse. Andsin talle luti suhu ja vajusime koos uuesti õndsasse unne. Ärkasin siis ehmatusega, kui kuulsin, et keegi laseb alt kella. Kuna ma juba eilegi sisse magasin, siis arvasin, et see on Sander, kes hea inimesena meid üles ajab ja arstile viia tahab. Muidu ma ei oleks telefonile vastanud sõnadega: “No MIDA sa mu hingest tahad?!” vaikus. “SURNUD oled või?” “…Ma olen aknafirmast, meid kutsuti siia…” “Ahsoo, siis tulge…
-
Veel jupp aega tagasi olin ma kindel, et meie korteris on mingisugune kummitus, kes tahab, et me siit lahkuks. Lihtsalt KÕIK asjad hakkasid hävima, kuigi kolisin sisse ju äsjaremonditud korterisse. Esiteks ei läinud enam…