Täna oli ikka hirmus päev. Mari oli nii tulikuum ja õnnetu, et mu süda purunes. Vahepeal ta isegi ei nutnud, vaid lamas, suu alla poole kaardus ja pisarad lihtsalt voolasid. Vaene nööbike! Andsin küll palavikualandajat, aga ikka läks aina hullemaks. Mari läks aina kuumemaks ja palavik aina tõusis. Muidugi ma tegin miljon viga ka. Näiteks määrisin Marile hanerasva peale, kuigi seda palavikuga teha ei tohi. Siis öeldi mulle, et palavikus laps tuleb paljaks võtta. Mina võtsin. Koheselt sittus Mari mulle…
-
Eile õhtul sain isegi enda palaviku lõpuks alla 38, mis terve päeva sel 39-40 piirimail kõikus. Lapse andsin kohe heaga hommikul emale, sest mulle valmistas raskusi isegi WCsse minek. Nii raske oli teki alt…
-
Jah, kell on pool 5 hommikul ja ma olen üleval. Tegelikult olen ma lihtsalt suremas ja tulin siia kirjutama, sest tee jahtub ja ma tahtsin enne surma märgi maha jätta. Ma olen küll mingi…