Teate kui tihti on nii, et ma lihtsalt EI VIITSI. Kui hädavajalik ei ole, siis ei teegi, miks peaks, kui ei viitsi. Aga kui on ikka vaja, siis võtan ennast kokku, teen ära ja pärast avastan, et polnud üldse häda midagi ja oleks võind ammu juba asjaga ühele poole saada. Täiskasvanud elu rõõmud, kui ei viitsi, siis tegelikult ju ei pea. Kes meid ikka käskida saab. Sellegipoolest tulen täna mina ja nagu natsakene käsin, et VÕTKE KOKKU JA VIITSIGE! Ei,…
