Vanasti ei kandnud ma üldse ehteid ja ma vist isegi blogisin sellest, et ma varem ei saanud aru, et kui keegi ütles, et mingi ehe on tema jaoks oluline, et oleks MEGA kurb, kui see ära kaoks. Minu jaoks olid ehted lihtsalt kulinad ja kuigi ilusad, siis üldse mitte emotsionaalse väärtusega. Isegi kui mu abielusõrmus ära kadunud oleks, oleksin ma lihtsalt õlgu kehitanud, et ah, äkki tuleb kunagi välja. Kihlasõrmusega oli nii, aasta aega oli kadunud ja siis ise ilmus…
-
Mäletate ma ükskord rääkisin lahedast Eesti disainist? Ma ütlesin, et üht-teist on minu poole teel ja nüüd leidsin mahti oma aaret pildistada ka! Puidust sõrmused (LINK) oli väga heldesti valmis kinkima mulle just sellise sõrmuse…
-
Nüüd vist on aeg ausalt ära rääkida meie kihlumislugu, sest nagu inimesed mulle rääkinud on, ei usu anonüümsed allikad, et me ikka “päriselt” kihlusime, vaid tegelikult ostsin ma endale suvalise sõrmuse ja käin Kardo…