Ma olen terve elu olnud selline inimene, kellel pole palju und vaja. Okei, raseduste ajal olen ma suurem põõnaja, aga üldiselt mingisugused päevauned või tukastamised – never. Isegi siis, kui ma pean öösel 3-4-5x ärkama ja saan vaid paar tundi und, seegi ei ole minu jaoks mitte mingi probleem olnud. Kui Marta sündis, siis läksin ma üldiselt kell 3 magama ja ärkasin vabalt kell 8, et lapsed aeda viia. Paar nädalat tagasi said vist mu 28 aastat kogutud unevarud otsa.…
