Mõtlesin siin, et pole ammu ühtegi tätoveeringut teinud, juba mitu-mitu kuud. Seega polnd muud miskit parata, kui Pireti juurde aeg kirja. Mul oli muidugi idee kah olemas. Nagu ma siin mainisin, siis ma sügisel avastasin enda jaoks igasugused luuleraamatud ja ühest nendest pärines lause “Aitäh, et sa minuga juhtusid”. Arvestades kogu seda tralli, mis mu elus toimunud on lähiajal, siis tundus see kuidagi igati paslik ja noh, õige asi, mis kirja saada võiks. Ja kuna ma selle raamatu autoriga põgusalt…
