Lamamisega on selline asi, et enamasti eelistan ma seda teha mingi pehme pinna peal. Diivan, voodi, mu ebanormaalselt pehme vaip – you name it. Seda suurem oli mu hämming, kui ükspäev karbist Pranamati (Instagramis @pranamat_eesti) välja koukisin, laiali laotasin ning sellele kuidagimoodi pikali üritasin heita. Hämmingus sellepärast, et, lordy lord, kui teravad need lootoseõied seal on. Paistab siuke nunnu, väiksed toredate lillekesed peal, aga ei. Sinna pikali saamine nõuab vähemalt alguses strateegiat lausa. Proovisin kümnel eri moel ja lõpuks lähenesin…
-
Mul paar korda aastas tuleb tuhin peale igasuguseid vitamiine kasutada, aga sügisest saadik olen ma suutnud isegi üsna korralikult meelde jätta neid süüa. Ma ei oska seda küll öelda, et kas mul kuidagi enesetunne…
-
Figuurile pole vist miski parem, kui vaene olla? Ok, just vaatasin telkust mingit saadet, kus naine kaalus 200 kilo, sest ta oli oma sõnul nii vaene, et ta sai päevas kulutada söögile vaid 5…