Enihau, see on nagu see vanasõna “läheb nagu lepase reega” jei, allamäge aimiin.
Igatahes ma olen nagu mingi vana morjendunud 50 aaastane eideke. Või siis just vastupidiselt 12 aastane neiu kelle reit on “sexyplix768” ja kes leiab et elu on niizama sitt.
Igatahes mind ajas kõik esialgu nii närvi, alustades sellega, et mu vend uksi kinni pani ja lõpetades sellega et mu ema tuli koju kuus aastat hiljem. Kui ta tuli siis me karjusime veits ja ma läksin linna. Linnas oli Liisu. Sõnatult seadsime me sammud Kompressorisse, kus me jõime kokat ja ma sõin jäätist ja me manustasime tooteid Rääkisime laagrist ( on sul salfakaid; ma mõtlesin meie toale ühe ilusa ja omapärase nime…) ja koolist ja õpetajatest ja hinnest ja kekast. Ja vaheajast ja uuest aastast. Ja mõtlesime vahvaid hüüdnimesid ( Annakas, Tuti-Muti, Mari Jobi ja Liisu Röga) Ma ei tea kust tulevad meie nilbed mõtted. A mul on kõrvahäire ja ma kuulen ka nilbeid asju. Igatahes. Me olime seal mingi kaks tundi. Siis me tulime koju ja laulsime teletupsulaulu. Liisul oli põiepidamatus, ja oli vahva. Bussipeal ei saand ma muidugi istuma. Kodus proovisin kududa a seda ma ka ei oska, ja ühesõnaga olen ma mingi lame spanjel, da. Ahja. Ma pean homme 15 minta varem kooli minema ja esta järeltööd jrgi tegema. Asi on selles et mul kodus ükski kell ei tööta, ja ma ei tea. Ma peaks pm ärkama kell pool seitse, a ma kahtlen kas keegi mu SÕPSIDEST helistab mulle:D haha, kõik kes seda enne homset loevad siis fak. äratage mind pliiis;D Nurmvärk. Ma olen lame.
Ahja, jälle niisama tsätin Evariga teemal “elu on sitt;D;D” haha. Hea et me lamekad pole
Kommentaarid puuduvad