Tegelt oli nagu nii, et vahepeal tundus et see on best new year ever. Vahepeal tundus, et ma ei saa enam kunagi hingata. Vahepeal tundus nagu ma oleks olnud Sillu ja Lauri ja Britaga dušši all. Vahepeal tundus, et mu peavõru on kadunud. Vahepeal tundus nagu mingid suured koerad silkasid ringi. Vahepeal oli eriline parakas, Kiku ja Brita musitamas? Ei ei, mitte iial8-) Kui kell 12 lõi, siis kõik läksid õue ja raketid olid ja kõik embasid kõiki ja soovisid üksteisele head uut aastat. See oli NII nunnu, musitada Silluga näiteks siis kui mingid raketid on taevas ja meie olime nagu lamedas ameerika komöödias, romantilise koha peal:D A pärast sauna millalgi otsustas Sillu, et ma ei vaja enam ta kohalolekut ja läks.. kappi empekat kuulama, ja oli seal üle tunni aja. Alguses ma lihtsalt veits otsisin teda ja jõin kõiki jooke, mis mulle pakuti ja olin rõõmus. Siis kui ma kõik toad olin läbi otsinud, hakkas mul kerge paanika tekkima. Kui keegi ütles, et ta läks õue, läksin ma hüsteeriasse. Ma lihtsalt kõndisin kõik toad VEEELKORD ja veelkord läbi ja lihtsalt nutsin nii südantlõhestavalt, et kõik arvasid, et mu kogu pere oli maha surnud. Aga oh ei. Btw, soovitaks noortele neidudele, kui te tahate skoorida, siis teeselge, et te olete väga kurvad. Kõik poisid miskipärast liibuvad ligi ja küsivad meelalt ” oh mis juhtus? sa oled nii täis:( tule.. ma panen su magama:) ” jjjea. Käisin paljajalu õues ka. Oma märgade riietega. Siis läksin üles, vanemate tuppa, kus lebas mingi tüüüp. Ma läksin teisele poole voodit, ikka halades ja soovisin surra. Talle rääkisin ka, et Sillu on kadunud. Ta tahtis sillut mulle asendada. Huj tahtsin. Siis kui see tüüp ära läks, siis ma halasin edasi. Ja kae nalja, kapist silkas välja Sillu. Ma olin nagu AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA siis. Oh well. Ei suutnud nutmist lõpetada. Siis ei suutnud hingata. Sillu lohutas mind kui surijat. Keegi oli vooodi kõrvale ropsinud, ja kõik arvasid et see olin mina, aaga oh well. Tegelt ei olnud mina:( Igatahes, kellviis läksime alla. Brita Kiku ja Lauri lebasid seal, me ühinesime, kuni ma tahtsin koju. Läksime siis kõik peatusesse, seal olid osad tund aega oodanud. Normipoolne, mõtlesin et minestan. Suva, bussides magasin. Jõudsime Britaga siia, sõime ja naersime. NII haiged naljad. Oleme vist tõesti õed tead.

Selline lugu siis.
Head uut aaastat teile

Jaga: