naine peab ikka ISE hakkama saama?

Mina ei häbene öelda, et ma olen teinekord üsna daamilikult abitu. See tähendab seda, et mul ei hakanud halb, kui ma Austraalias ripsmeid plaksutades majanaabritele rääkisin, et no ma ei oska pesu pesta. Jah, alavääristasin tervet naissugu maailmas, aga sain oma pesu pestud, ilma lillegi liigutamata. Helded majanaabrid, kes olid 36-aastased Tim ja Dan, nad tundsid mulle lihtsalt kaasa, et vaadake vaid seda vaest abitut 19-aastast Ida-Eurooplast. Ta ei oska ju MITTE MIDAGI!

Ja nõnda oli, et isegi kui olid asjad, mida ma täitsa hästi oskasin, aga ei viitsinud teha, siis mul oli kergem jälle nentida, et jah, ka seda ei ole mina täitsa AUSALT mitte iialgi teinud. Ja lasin nad jälle enda eest ära teha.

No ühesõnaga kuhu ma oma jutuga triivida üritan on see, et hiljaaegu sattusin ma väiksesse konflikti neiuga, kellele ma juhtusin mainima, et Kardo viib minu juures prügi välja. Oh sa juudas, mis süüdistuslaviini alla ma jäin: “Issand, mina ei mängiks iial nii abitutut ja ei kasutaks inimesi niimoodi ära! Naine peab ise hakkama saama,” hüüatas neiu dramaatiliselt.

Esiteks on nii, et sama laias laastus, kus ma oma “ripsmeplaksutamist” vanasti tegin, ma enam teha ei saa. Sest enamasti hõlmas see ikka mingit sorti mehi, kes minu eest midagi tegid ja nüüd mul selliseid mehi enam nagunii pole. Va see üks ja temal ONGI kohustus mind poputada ja hellitada, sest minu sees on tema laps ja see on minu meelest täitsa vähim, mis ta teha saab 🙂

(Ei, ma ei mõtle selle all, et ma nende meestega oleks selle eest maganud, et nad mulle süüa tegid või mu pesu kuivama riputasid. Ma olen lihtsalt juba loomult selline armas ehk teinekord. Kunagi üks tuttav ütles mulle, et ma näen selline õrnake välja, keda lihtsalt nagu tuleks abistada, kaitsta ja kallistada 🙂

Ja päris ausalt, kui mu kodus puruneb midagi, mida ma ehk võib-olla suudaksin ise parandada (googeldaksin ja teeksin muid vigureid), siis see lihtsalt ei ole vajalik. Sest veel suurema tõenäosusega tuleks mulle lõpuks ikka appi Kardo, või mu kasuisa, kellest on mulle jäänud mulje, et see mees oskab ikka KÕIKE maailmas parandada. Või Sannu? Või ok, ma ei hakka kõiki oma meessoost sõpru üles lugema, aga nad on kõik mind korduvalt aidanud millegi tegemisel/vedamisel/parandamisel ja ma ei usu, et nad on pärast koju läinud ja mõelnud, et kurat, see Mariann peaks ikka ISE nende asjadega hakkama saama.

MIKS ma peaks? Ma olen ju ometi naissoost ja selle jaoks ongi mul meeesoost sõpru kah 🙂

Kui neil iial peaks abi vaja olema millegagi, mida mina teha oskan (mingi asja kirjutamise, soki kudumise, kassikäitumisepsühholoogiaga, koledate piltide joonistamisega, söögi tegemisega, nalja viskamisega) siis pöördugu nad heaga minu poole ja ma aitan neid suurima rõõmuga, ilma et hakkaks hädaldama, et kurat MEHED peaksid ju kõigega ikka ise hakkama saama.

Mis siis, et on asju, millega sa ise hakkama saaks, see ei tähenda ju automaatselt, et sa neid tegema peaks, või mis? Või peaks, sest sa oled NAINE? Ja muidu sa tõmbad maailma kõikide tegusate ja oskajate ja viitsijate maine alla? Ah, ega see mind ausalt öeldes ei huvita.

Ja selle üle, et peika sulle hommikul teed ja hommikusööki voodisse toob, viriseb minu meelest ainult see, kelle peika seda EI tee. Kibestumus paneb teinekord virisema, see on elu.

Igatahes olen mina naine, kes täitsa teadlikult on teinekord abitu ja panengi oma prügi rõdule, kuniks Kardo tuleb. Ei usu, et see kohe sugugi ära kasutamine on ja kui isegi on, siis kasutame me teineteist täitsa vastastikku ära.

Käsi peseb kätt, kallid sõbrad!