Vastus sellele küsimusele on siiani see, et ega ta eriti muudagi. Okei, näiteks täna käisin ma temaga lastearsti juures, kus testiti, et ega ta kurt pole ja sinna ma ilma lapseta vaevalt, et läinud oleks eksole. Pärast seda käisime õnnepalees. Ei, ei saanud Marist mitte eba-sohilaps, vaid hoopis ametlikult sai ta endale nimeks Mari Johanna Treimann.
Muutunud on näiteks see, et kui vanasti tahtsin ma lapse nuttu kuuldes võimalikult kaugele joosta, et ma seda õõvastavat heli taluma ei peaks, siis täna, kui Marilt vereproovi võeti (VARBA OTSAST, mina ka ei tahaks VARBA OTSAST VERD ANDA!) ja ta nutma hakkas, siis mul tulid endal ka pisarad silma ja ühtlasi tahtsin ma sellele arstile jalaga näkku taguda, et ta minu hoolikalt meisterdatud titele haiget teha julgeb.
Muidu on elu, nagu elu ikka enne lapse sündigi oli. Okei, veel varem käisin ma tööl kah, seda praegu ei tee eriti. Aga näiteks praegu. Mõtlen, et kas peaks enne blogima ja siis pesu kuivama panema. Ilmselgelt on näha, mis valiku ma selle suhtes tegin 😀 Süüa ma Kardole tegema ei hakka, sest ahjus ootab pitsa. Koristada võiks, aga tegelikult on ju kõik üsna korras ja telekast tuleb jutti mõttetuid sarju, mida vaadata. Vahepeal lähen vahin nagu psühhopaat Mari ja katsun ta peeeeeehmeid juukseid ja siis vedelen edasi. Selleks ajaks, kui ta oma silma lahti saab, on mul ainult SUUR HEAMEEL talle süüa anda, enne, kui mu tissid ära kukuvad 😀 Ja siis ta natukene vahib ringi, krooksub ja magab õndsat und edasi. Tahaks kirjutada, et magab lausa hambad laiali, aga siis meenus, et tal pole hambaid 🙁
Muutunud on see ka, et inimesed muudkui annavad mulle lilli:
Aga muudest uudistest siis nii palju, et esimest korda käisime Mariga õues jalutamas ka. Ega see pikk pidu olnud, aga päris mõnus oli küll ja Marile paistis ka meeldivat:
Ja nüüd vedeleb mu paremal käel selline jublakas ja ma lähen panen selle pesu ikka kuivama. Mida ma ikka siin niisama aega surnuks löön.
57 kommentaari
Ja seda nime käänatakse “MariT” või Mari-Johannat.
ok
See suur nõu ja soovituste virr-varr võib ikka ajud kärssama lüüa. Ühed räägivad üht, teised teist juttu. Ja loomulikult arvavad kõik, et just see on õige mida nemad on kuulnud. Mulle tundub, et võimaluste piires tasuks ikka teha seda mida enda aru ja sisetunne ütlevad, vähem stressamist. Muidu jääb lõpuks tunne, et ükskõik mida sa teed või tegemata jätad, ikka on vale. Mitte iial ei saa olla nii tähelepanelik, et kõik väikesed õnnetused ja äpardused saaks 100protsendiliselt välistatud. Kui ma kunagi tite peaks saama, siis hakkan ilmselt teadlikult vältima kõiki kes oma nõuga mind lämmatama asuvad ja küsin ise kui midagi arusaamatuks jääb.
Miks sa turvahälliga jalutad?? :O :O :O
sest ma pidin saama Mariga arstile. Selleks oli vaja saada autoni. Auto oli ema juures, sinna pidime jalutama 😀 mõttetu oleks minna vankriga ja turvahlli, mida autos nagunii vaja, käes tassida ju 🙂
No üldiselt et miskit panna diivani äärele ette võid ka keerata teki rulli ja selle ette panna. Selles osas, et diivani äärele miskit panna, pole midagi väga turvalist. Pigem ikka ise alati kõrval olla ja jälgida. Ja mina olen üks nendest, kes on kasvataja. Ausalt öeldes minu suurim hirm on ise last saada. Kuna ma vb tean liiga palju lastest ja nende kasvatamisest, siis kardan üle mõelda ja üle tegutseda. Et eeldan enda lapselt liiga palju.. Ja oi kui palju olen ma näinud-kuulnud lapsevanemaid rääkimas, et kuidas nad lapsega hakkama ei saa ja et kuidas ta kodus magama ei jää. Ja siis ma enda peas alati mõtlengi, et mis vanusest ma juba pean hakkama selle magamisega tõsiselt tegelema ja et millal ma ei tohi enam nii kergelt järele anda tema nõudmistele, et temast mingi hellitatud jonnipunn ei saaks :D. Ja muidugi igast haigused ja muud asjad, millest ma kogu aeg mõtlen :D. Seega targem oleks vist mitte üldse last saada :D.
Ehk ma kadestan seda, et sa oled nii rahulik ega mõtle miskit üle. Ma tahaks ka suuta tulevikus nii rahulik olla ja suuta hoida külmanärvi, et ma ei mõtleks üle..
Ma lihtsalt keeldun sellistest asjadest mõtlemast 😀 Ma ka ei taha, et Marist hellitatud jonnipunn saaks, aga praeguse seisuga jääb ta edukalt magama nii diivanil, oma voodis, hällis, süles ja meie voodis 😀
Mhm … vb praegu tõesti vara, aga igaks juhuks ei tasu diivanile jätta. Mul oli suur ehmatus ka nii 5-päevasega, panin väikse madratsi peale ta duširuumi, läksin pesuasju tooma, ja poolel teel tagasi kuulsin kisa, ja laps oli maas (max 15 cm pole hull asi õnneks)… Aga jh neil on pea ikka suhteliselt õrn. Ma vaatan, et sa oled väga roosa pilve peal veel omadega ja ei taha asju tõsiselt võtta. See on isegi hea, siis ei teki niipea baby blues peale. : ) Kuni 6-kuuseni arvab laps ka, et on endiselt nagu osa sinust. Aga sina peaks aru saama, et oled sünnitanud ja nüüd tal pole päris nii turvaline kui ema kõhus….Just saying .
Ma viimase pildi järgi täpselt aru ei saa, kas see üliarmas lapseke magab diivanil või voodis, aga tahtsin igaks juhuks panna südamele, et kui ta peaks magama või niisama olesklema diivanil või mõne muu ääre läheldal, siis tuleks see tore imetamise padi ette panna.
Mu esimene laps suutis kuu ajasena diivanilt maha kukkuda (kuigi nad ju selles vanuses veel ennast keerata ei oska)Tõttasime siis mehega kiirabisse ja tehti ka pea ultraheli ja õnneks midagi ei leitud. Aga arst ütles, et imikuid ei tohi kunagi kusagile niisama jätta, nad tõesti kukuvad maha, kui seda ka üldse ei oota. Ja ütles et alati tuleks see padi ette panna. Hiljem kui nad juba keerama hakkavad, siis see muidugi enam ei aita ja veel hullem on see, kui mähkimislaualt kukuks. Sinna ei või last minutiks ka üksi jätta. Isegi kui uksekell heliseb, siis ikka enne laps kaasa haarata ja siis muid asju ajada.
Ma tegelikult üldse ei arva, et sa neid asju ei tea. Lihtsalt kuna see blogi on muutunud selliseks “nõuandmise blogiks” 🙂 siis ma julgesin ka igaks juhuks kirjutada, kuna hakkasin seda pilti vaadates muretsema, sest oma mälestused tulid meelde.
ma jooksingi kolm esimest kuud laps süles ringi 😀
Ma siiani olen ikka diivanile ka vedelema jätnud mõnikord 🙁 Aga noh, meil JUST (paar tundi tagasi) oli Kardoga see Mari rullumise vestlus 😀
Jah, tõsijuttu räägid. Me just täna ka Kardoga vaatasime, kuidas Mari ikka usinalt viskleb ja manööverdab, kui väga tahab. Ega ise kõrvalt ära minna ei julge eriti, kui lähen, siis tõstan ikka hälli :))
Kusjuures mul kukkus laps maha sel ajal, kui istusin ise ka diivani peal:(
Nii, et ma arvan nii, nagu lastehaigla arst meile ütles, et alati imetamispadi ette (ümberringi?) panna, siis on kindel, et midagi ei juhtu (sest see mis teoorias kukkumise tagajärjel juhtuda võib on ikka päris jube) ja saab ka korraks vetsu ja kööki minna, ilma et last kogu aeg ühest kohast teise tassima peaks.
Selleks sobib ideaalselt see ilus padi Üllar:)) :
http://tahanteada.files.wordpress.com/2013/09/20130916_131814.jpg
Muide, oled sa selle padja muud varjatud anded avastanud ja omale selle sülle pannud ja lapse selle peale lamama ja siis talle süüa andnud?
Minu omad nautisid seda väga
Mida iganes, te olete väga tublid vanemad ja Mari on väga ilus ja armas laps, aga seda te teate juba ise ka:)
Mari ongi väga ilus :). ma muide ise olen tähele pannud, et peale lapse saamist hakkasid mulle ka teised lapsed meeldima. varem jäin imikute suhtes suht külmaks,a ga nüüd vahin keel ripakil iga titte, kui kusikl poes käin vms, eriti just sihuksed alla 6kuused on mu nõrkus :D. ja seda blogi hakkasin lugema õe soovitusel, kuna nüüd on aega tite kõrvalt isegi üle omajagu ja käes ka minul faas nimega “elu on lill”, no välja arvata muidugi need ööd, mil hambakasvamise nutud on :). Aga blogipidaja oskab kirjutada ladusalt ja pole väga imal ja see ongi paeluv :). edu siis talle ja ta beebile, kes on tõesti nii nummi, et võiks teda täitsa kohe nunnutada :).
Aga oled , Sa Mallukas tähele pannud, kui palju on Sinu blogile juurde tulnud uudistajaid , seoses Mari sünniga? Siin lehel on see arv ikka väga suur 🙂 Ning fb-s ka tõusis järsult , pärast armsa Mari sündi! TUBLI oled:) Kuna endal ka beebi kodus, siis ootan Sinu postitusi igapäevaselt huviga 🙂 PS. Nagu kõik on juba öelnud, siis Mari on tõesti väga ilus laps ning mehega on Sul, rohkem kui vedanud 🙂 Vahvat sirgumist Marile!
Olen ikka märganud jah, aga ma olen selle pannud Mari kauniduse arvele 😀
mõni võiks tasakaalustamiseks kirjutada ka sellise blogi, kus ka raskused välja tulevad. imebeebisid on ka, aga väga paljudel juhtudel on esimesed 3 kuud ikka noorele emale parajaks proovikiviks. mina soovisin alguses igapäev, et saaks tööle minna ja kusjuures mul on päris pingeline ja vastutusrikas töö.ja täpselt nii oligi, et kui mees õhtul koju tuli, siis sain süüa ja pesema minna. aga jah, õnneks oli see mööduv aeg. kohaneb laps ja emagi : ) . seega titeisuga inimesed, peate ikka väga valmis olema enne, kui lapse nikerdate. ma olin väga valmis ja ootasime teist väga, aga algul ikka olime hädised.
No aga rasedusest andis Mallukas hoopis teise pildi kui klassikalised jutud on. Seega mul on väga hea meel lugeda ka uskuda et ongi imelaps. Eks kõigile antakse võrdselt.
vbl ongi tasakaalu küsimus, sest minu rasedus oli küll väga mõnus. vaevusi polnud muud, kui ärasurevad ja valutavad käed peale 7dat kuud. muidu veel 1 p enne sünnitust möllasin ujulas ja ujusin 2 km ja 2 p enne sünnitust käisn kursaka sünnipäevapeol ja lõin tantsu:). ja usu, imelapsi on, olen kuulnud teisigi 🙂 nendest rääkimas. ja kui on ka kisakõri, siis pole ka hullu. sihuksed lähevad paksust ja vedelast elus läbi ja jäävad pinnale 😀 (niimoodi lohutas mind mu isa e plika vanaisa). aga Malluka üle on mu loomulikult väga hea meel, et saab emadust nautida esimestest päevadest alates.
Ma esimesed kolm kuud olin ikka päris läbi omadega.. see oli õudne aeg, sest gaasivalud olid nii jubedad meie maias. ükskõik, mida ma sõin või söömata jätsin, ikka beebi karjus terve õhtu. Öösel ei maganud korralikult. 1,5 tundi und ja siis söömine ja siis tund üleval olekut ja vahelduva eduga karjumist ja siis jälle söök ja 1,5 tundi magamist jne. Sellised olid minu tavalised ööd, esimesed 3 kuud. Päeval olid pisikesed uinakud ja 1,5 tunni tagused söömised. Olin vahel hulluks minemise äärel.. Peale seda, kui laps jäi pudelitoidule, muutus kõik väheke paremaks.. aga terve öö järjest hakkas laps magama alles kaheselt. No ennem lihtsalt tõusis korra vähemalt öösel üles ja nõudis juua või kaissu või mida iganes 🙂 Kõigest hoolimata soovisime teist last 😀 Aga hetkel, kui veed tulid ja sünnitus tegevus pihta hakkas tuli küll mõttesse, et õudne.. kõik hakkab otsast pihta :S Aga, teine beebike halastas mu peale ja oli super rahulik ja hea laps. 🙂
Tahaks ka mainida, et mul pole vist mitte kunagi nii suurt titeisu olnud, kui praegu. Beebiblogide lugemine tõesti mõjub :D.
Hakka aga meisterdama siis 😀
no palju õnne! saite selle nn imebeebi. no see kes magab ja sööb ja vahest kägiseb. ausalt, see on lahe. ma rasedana olin ka umbes nii chill mõtetes, et sünnib ära ja elu nagu lill, aga kõige kõrgemal olid minuga omad plaanid ja sain väkse kisakõri, kes sõi ja kisas vaheldumisi ja sõi ikka megakaua. kui plika sai 1 kuuseks, siis oli mul lausa keha sees võimlemispalli peal ülesalla õõtsumine (see miskipärast rahustas hästi ) ning tegin seda enda hirmuks juba ka siis, kui laps vait oli :D. rasedusega tulnud 16 lisakilo olid lapse 2 nädalaseks saades läinud ja ilmselt olen saanud tänu titele maailma tugevaimad vaagapõhjalihased :D. igatahes muutus minu elu küll ikka täiega ja algul olin ikka nagu puuga pähe saanud. esimesel kuul sain ööpäevas headel päevadel jupiti kokku magada 6 h. hahhaa. mina, kes ma olen olemuselt ju karu. aga noh rasked ajad möödusid, no need söömismaratonid ja gaasirallid, ja praegu olen ka sellega harjunud, et ei saa enam jatsuklubisse igal ajal chillima minna ja olen peris õnnelik kohe, kui seda ühehambulist tegelast vaatan. sulle aga soovin, et laps ka edasi rahulik ja bueno oleks. nagu öeldakse. lapsed ongi eluõied :).meie perre sündis just selline temparamendihunnik, et meile natuke rohkem kannatlikkust õpetada ;).
Oh sa juudas, vaene sina! No selles suhtes, et ta ju meil alles viis päeva vana, seega peaksin ma küll üle õla sülitama, et olukord ka niimoodi jääks. Öeldakse, et esimesed päevad nad võivadki ainult magada ju. Gaase ka veel tekkinud pole, aga need pidid ka ju hiljem tulema? Oeh, fingers crossed, aga mul on see pall igaks petteks olemas 😀
No ega ma ennast sellepärast nüüd haletsenud küll suurt pole:D. iga laps on erinev ja lugesin kuskilt, et temperament pidi juba alla 1kuustel lastel välja lööma ja kisa on nende suhtlemine:) ja me mehega oleme sellised parajad italiaanod nagunii. Aga tõesti hoian pöialt, et teil neid gaasivalusid ei tuleks, sest nojah, vot see on küll katsumus igale emale, sest no mittemidagi suurt teha ta heaks ei saa. ainult enda vastas hoida ja kussutada ja oma lapse valukisa on ikka piin vaadata. magamatuse ja muu lapsesaamisega kaasaskäivaga saab hakkama alati. noh igatahes, hoian ka päkka teile 🙂
Ju siis on meie õnneks Mari rohkem Kardosse 😀 Samas mu ema ütles, et ta ei mäleta, et ma ka imikuna nutnud oleks kunagi. Et pigem mu ema istus ja vahtis lakke, sest nii igav oli imikuga kodus 😀
Järjekorda soovitan tõesti kohe panna. http://www.tallinn.ee/est/haridusasutused/g7301s53554 leiad blanketi. Pane kindlasti kõiki võimalikku kolme. Muidu ootad, kuni laps 4-5, ja töökoht läinud. Täidetud blanketiga lähed ühte lasteaedadest kohale….minu meelest oli nii.
Juba täidan ankeeti 😀
Et asja keerulisemaks ajada, siis lisaks kolmele lasteaiale saab lapse panna ka kolme lastesõime järjekorda. Selleks siis vaja teine avaldus lisaks kirjutada. Kuna neid Tallinnas ainult 5 on, siis ega tegelikult erilist lootust sinna oma lapsele kohta ei ole, aga kellegi lapsed seal ju käivad.
Tean-tean, juba saadetud 😀
Õpetustega on tõesti huvitav. Samas lamamistool on peaaegu lamav – rohkem lamav kui nii mõnigi vanker.
Mallukas, kuidas siis riidemähkmetega jääb? 🙂
Lamamistoolis vajub laps ikkagi ära kõverasse, kuna ei oska selga hoida.
Mul on praegu need Hipsiku omad, aga need on kahjuks Marile praegu NII suured, et kukuvad ära 😀 Järgmine nädal saan väiksemad ka 🙂
Selle turvahälliga on nii,et eriti kaua titat seal hoida ei tohiks. Selg väsib ruttu ja jääb kõveraks. Meile arst ütles,et ainult siis kui vaja autos olka,siis nagu võib ja peab. Lamamustoolis ka hoida last max 20 min ja päevas mõned korrad.
Ise sain arstilt noomida,et last kössis hoian .
Olge tublid! 🙂
no aga ega ta kaua olnudki 🙂
🙂
Imelik, kuidas “õpetused” üksteisest erinevad. Mulle räägiti just et ei tohi sirgelt selili hoida kaua kuna beebi on kõhus ju olnud kägaras ja ta selgroog on seetõttu veel kumer ja saavutab õige S-tähe moodi kuju (nagu täiskasvanutelgi) alles siis kui ta jalule tõuseb kuskil aastaselt. Seega sirgelt selili olemine koormab väikest selga ja tuleks hoida võimalikult kägaras kuskil ripphällis ja toolis alguses. Heh, nojah siis… mida uskuda?
Meile öeldi,et kägaras hoidakse lastkelel on lihastes suur toonus ja see siis lõdvestab neid. Sirgelt olev laps kohaneb uue keskkonnaga rutem ja kopsud ei ole kokku surutud.
Titt ei tohiks olla seal kauem kui kolm tundi. Mis on tite söömiste vahe? Õige vastus! Kolm tundi! Nii et ei mingi matemaatikaga ei saa tema selga ära tappa, kui normaalsete vahedega söödad. Ja öösel, kui on pikemad vahed, magab ju voodis.
Sa saad saata kolme lasteaeda avaldused. Selleks teed ise oma valikud lasteaedade suhtes ja igal lasteaial on avaldused kohe lasteaia lehel olemas. Siis kui avaldused kirjutatud, siis saadad avalduse koos kolme lasteaia valikuga ühele lasteaia direktorile. Tema siis sisestab kõik kolm ära.:) Ja tee seda RUTTU!! Ma tegin kuu peale lapse sündi ja igas lasteaias oli 100 last ees.:( Ilmselgelt ei saa minu laps enne lasteada, kui ta 10aastane on. -.-
Aga seda, mis muutuse laps kaasa toob, saad paari järgneva kuuga alles teada.:P
Edu!!
Te näete mõlemad nii nunnud välja 😀
Jah, soovitaks ka järjekorda panna. Sa ei või kunagi teada, kui tüdinud sa juba 1,5 a pärast kodus istumisest oled. Kõlab julmalt, aga siis oleks paras aeg tal juba sõimes käia vaikselt – no vähemalt 4 h päevas. Seal on veidi rohkem tegevust lapsel ka igapäevaselt – muusika ja liikumise tunnid jne. Et jh, soovitaks praegu panna juba. Pärast ei peaks kahetsema, kui ta järjekorras 107.on…
Kas sul polnud mitte punane vanker????
See pildil pole ju vanker, vaid turvahäll vankri raamil 🙂
Õnnepaleest minnakse ikka kohe last lasteaia järjekorda panema! 🙂
Kus seda teha saab :D?
Jumala tõsi! 😀 Ma küll pole tallinlane, aga meil sama teema lasteaiakohtadega, nii et sai kohe pärast nime registreerimist laps lasteaia järjekorda.
Naudi neid esimesi nädalaid, kui lapsuke suurt midagi peale õndsalt tudumise ei tee ja gaasid ei ole veel tekkinud. Muidugi sina võid olla üks neid õnnelikke, kes gaasivalude “rõõme” tundma ei saagi. Pöidlad pihku!
Aga kuidas sul kõhuga oli? Jäi kaal enamus ikkagi sünnituslauale?
Mul pole kaalu kodus 🙁
Kas sa kujutad ette, millise titeisu sina ja Mari olete suutnud mul tekitada?!? Eile just elukaaslasega otsustasime, et hakkaks proovima 🙂
No milline au, suudan Eesti iivet tõsta :D!
Kas sa sellest nimest ka kirjutasid?Et kuidas see nimi just?:)
http://mallukas.com/2013/08/29/issand-arge-roovige-mu-lapse-nime/
kuidas peale sünnitust kõht kahaneb muidu? 😀 Ma nüüd avastasin, et kõht ju kaob ära… kas oli imelik kõndida ka? Ma just mõtlen, et näiteks kui kaua uisutada, siis on ilma uiskudeta ka pärast tunne nagu oleks uisud veel jalas … A mis värk kõhuga on? Või polegi mingit värki? või on selline tunne, et lendaks ringi? Kunagi ma võtsin 10kg alla ja siis oli küll tunne, et ma liigun igalepoole lenneldes, mitte kõndides enam 😀
Kõht on… noh… poleks pidanud neid Tobleronesid näost sisse ajama 😀
Ma mäletan, milline jumalik tunne oli peale rasedust, esimest korda istuda nii, et said niiõelda lõua põlvedele panna 🙂 Aga palju kilosid haiglasse jätsid ja kas normaalkaal tagasi? (kaal enne rasedust?)
Ma ei imesta, et teda koguaeg vahtida tahad, ta on niiii armsake 🙂