Kopin ka siia enda sellenädalase Delfi kolumni.
Palju räägitakse meeste- ja naistetöödest. Minu meelest võivad sellised piiritlused kehtida näiteks maakohtades, kus mehed reaalselt ehitavad, remondivad, toimetavad õues jne. Sellisel juhul on õige, kui naine tegeleb samal ajal kokkamise ja maapidamisega. Kuid lapsed — need on ikka mõlema kasvatada!
Olen kuulnud naisi kurtmas, et õige raske on imikuga kodus, kui laps aina nutab ja karjub. Veel raskemaks teeb olukorra mees, kes pärast tööpäeva koju tuleb ja aru ei saa, miks ometi söök laual pole ja toad puhtusest ei läigi. Sest samal ajal kui mees tööd rabas, on ju naine lapsega päev läbi “kodus vedelenud”.
See sama naine on väsinud. Ma usun, et nii mõnigi, kellel veidikene rahutum laps, mõistab seda, et lapsega kodus olemine ei ole sellisel juhul mitte mingi puhkus. See on võitlus lapsega, et ta ei nutaks. Sa trambid lapsega toast-tuppa, proovid leida viise, kuidas teda lõbustada, võimelda, et gaasid välja saada, õues jalutada, et laps ka magama jääks. Millal naine magab, ei ole mehe asi,
eksole ju?
Mees tuleb koju, ta tahab näha meigitud naist, magavat last, toitu söögilaual ja koristatud tube. Sest need on naise AINUKESED tööd, rõhutab see mees. Öösel võiks naine ju mehele keretäie keppi ka anda. See on ka tema töö.
Kui see sama naine palub meest, et see siis nii kaua lapsega tegeleks, kuni tema koristab või süüa teeb, keeldub mees sellest kategooriliselt. Sest see pole tema töö. Tema tööpäev on läbi ja tema võib nüüd teleka ees õllepudeliga raskest päevast puhata. Naine ohkab ja tunneb ennast süüdi, et nõnda kehv naine on.
Ja sellised situatsioonid toimuvad päriselt! Tõepoolest on selliseid mehi ja selliseid naisi. Alles hiljaaegu sattusin ühe naisega vestlusesse teemal, et kas naine peaks kodus kõigega ise hakkama saama. Tema arvas, et peab ja saab. Temal olevat mees kodus rohkem “vaimseks toeks”.
“Aga miks sul siis meest vaja on? Sa võiksid samahästi ju lihtsalt usklikuks hakata, kui sul ainult vaimset tuge vaja on, kes reaalselt lillegi ei liiguta?” küsisin ma. “No aga ma ei saa ju meest noa ähvardusel mähet vahetama sundida!” kurtis ta.
Mis mehed need on, keda tuleb noa ähvardusel sundida naist aitama? Mis mehed need on, kes ei näe, et naised on väsinud. Mis mehed need on, kes ei saa aru, et päev läbi lapsega tegelemine ei ole sama lõõgastav kui spaas käik?
Ja miks nad ei aita?
Olen kuulnud, et mõned mehed saavad alles siis aru, et naine on murdumas, kui tema ees lohutamatult nutma puhkeda. Või siis arvavad, et küll on see naine täna viril ja dramaatiline…
Ma ei kujuta ettegi, et pärast mehe tööpäeva lõppu ta mind lapsega ei aitaks. Ega ma Jeesusest ei viljastunud, ikka mehest. Seega ei ole see sugugi mitte ainult minu, vaid mehe laps ka. Loomulik on, et mõlemad temaga tegelevad, tema mähkmeid vahetavad ja temaga pallil hüplevad, kui tegelane kuidagi magama jääda ei taha.
Kahju on nendest naistest, kes on suutnud endale meeste asemel mingid töllakad võtta, kelle arust kodus aitamine võrdub “kodukanaks” olemisega ja liigutavad lapseprobleemid naisteprobleemideks. Miks sellistega lapsed saadakse, seda ma ei tea.
Millised on meeste tööd? Millised naiste tööd?
Mina näiteks lähtun sellest motost elus:
Võib-olla sellepärast, et ma nii laisk koduperenaine olen, leidis meil aset selline vestlus:
Kardo vannis istudes: Meie vann on nii väike, et ma ei saa ennast isegi siia ära uputada!
*Kardo üritab selili vannipõhja minna, aga tõepoolest, nina jääb vee peale.
Mina lohutavalt: No sa võid alati vannist välja tulla ja pea vanni pista.
Kardo: Jumal küll, ma pean ennast siin majas kuskile kopsikusse uputama! Tegelikult…Tegelikult hüppaksin ma aknast alla. Hea, et me viiendal elame!
Mina: Kas on mingi põhjus, miks sa nii pikalt oled mõelnud viisidele, kuidas ennast ära tappa?
Kardo: Ah, ma niisama…
30 kommentaari
Minu elu on täpselt selline, kasvatan oma last pm üksi, sest mees on ju väsinud peale tööd. Mina nagu ei oleks väsinud, kus sa sellega. 15 minutit lapsega tegelemist on selline katsumus mehele, et jube 😀
Su jutt on sõna sõnalt õige ja täpne!
Tahaks nii palju siia kirjutada, aga kuul jooksis kokku ja ei tule enam ühtegi mõtet peast.
Supper naine oled Mallukas! 🙂
Meeste töö on remontida? Neil on nuppu rohkem? Tänapäeva mees pole mingi mees? Ossaaa, kus stereotüüpe lendab :O Ma arvan, et selliselt stereotüüpe taastekitades tehakse kahju igale inimesele ja pannakse nad lihtsalt kastidesse.
Mulle meenus, et meie suhte alguses sai mingit saadet vaadatud, kus hommikul viis naine mehele söögi ja kohvi voodisse.
Mees minult: miks sina mulle hommikul sööki ja jooki voodi ei too?
Mina: kas sul käed ja jalad on olemas?
Mees: jaa
Mina: milles siis probleem, et ise ei saa tuua?
Mees: aga miks sina ei too?
Naine: ma ei ole su ori ja kui tahad orja, siis palka endale.
Peale seda ei ole enam seda teemat puudutatud.
Njah, ma ka pigem seda usku, et olen pigem üksi kui mul kodus diivanikaunistus versus üks laps lisaks. Mul kogemused mõlemas variandis: üks aitas ka peale tööpäeva kodus ja teine pigem mitte. Teisel juhul on üksi lihtsam, sest siis peangi ainult enesele lootma ja pole üht persooni lisaks, keda teenindada. Muidu olen see tüüp, kel kodu korras, söök valmis õhtul, aga siis ootaks mingit mõistmist ka, et ka mina väsin vahel ära 🙂
Tore on kui mees osaleb pereelus. Mina aga ei suuda uskuda neid naisi, kes arvavadki et nad oleks nagu sita pealt riisutud ja millegagi hakkama ei saa. Ma pole ka musklimees, aga no ehitamisel olen alati käe küge pannud, autot oskan ka juba parandada, lihtsalt on ette tulnud et poel muud võimalust kui teha. Lund lükkan ka. Mul on mees palju välismaal olnud ja mina lastega üksi ning ette on tulnud igasugu olukordi. Loomulikult on vahel hea kui magad hommikul kaua kui mees toimetab majapidamisega ja teeb ise lastele hommikusöögi, aga mind tõesti häirib, et naised end äpudeks peavad vahel. Te olete palju tugevemad ausõna!
Ma arvan, et naised on ise süüdi ka:
näiteks mu mehe õde väidab, et rehvivahetus pole naistetöö ja et minu mees peaks minema tema autoga töökotta, sest ta mees pole kodus. Ma ise olen mitu korda rehve vahetamas käinud, maksad ja annad auto üle, väga raske meeste töö ikka küll. Või siis ta ei osta oma tütrele autosid, et need on poiste mänguasjad. Siit see kõik algabki, et naised kasvatavad selliseid naisi ja ilmselt siis ka mehi.
Meil kodus teeb asju see, kes saab. Eelmises suhtes oli mul aga mehe asemel diivanikaunistus.
Minu arvates ka ei ole olemas meeste töid ja naiste töid. Ega naiste aju ei ole teistmoodi ehitatud, et ainult meie oleme võimelised koristama ja kokkama ning kui mees peab tolmulapi kätte võtma, siis tal aju kärssab selle peale läbi. Aga paljud tüübid ongi kasvanud peredes, kus ema tegi kõik isale ette-taha ära ning muidugi ka kallile pojakesele ja siis tüüp arvabki, et nii asi peakski käima.
Mäletan siiamaani kui üks mu sõber ohkas, et küll on ikka nukker, ta on terve nädala söönud purgisuppi, sest ema sõitis oma õele külla. Ma siis küsisin, et tehku siis endale midagi normaalset süüa. Selle peale vaatas mind nagu ma oleks pea peale kukkunud. Ja sõber oli tol ajal 22 aastane.
Minu arvates pole ka olemas meeste ja naiste töid, on lihtsalt erineva raskusega tööd, mis kukuvad ühel paremini välja kui teisel.
Kui meest pole kodus, kuid mõni raskem töö tahab tegemist, siis teen ikka ise ära. Ei hakka teda ootama, sest see peaks meeste töö olema. Nt: vedasin pesumasina ühest maja otsast teise ning ühendasin ära ka, polnud suur teadus.
Ja mees teeb ka niisama süüa, koristab, peseb pesu jpm. Ei ole mind vaja selliste naiste tööde jaoks, saab suurepäraselt ise hakkama.
Täpselt, sama siin. Olen samuti pesumasinat tõstnud , remonti viinud, veetorusid parandanud ja ühendanud….sugugi ei minestanud ära. Loomulikult oleks imelik kui mees istuks diivanil ja mina vinnaks, aga kui vaja saan hakkama. Kahjuks tunnen palju neid, kes pole kunagi proovinudki midagi teha, istuvad diivanil, viilivad küüsi ja ohivad, et kõik on nii raske.
Mkuieil on nii laps kui kodu ühised. Tite eest hoolitsene ja kodus toimetame mõlemad võrdselt. Kui ikka tahan magada siis lähen magama ja titt tuuakse siis kui tissi vaja anda. Koristab mees isegi rohkem ja seda kõike peale oma päevatööd. Kui ikka lapsel hambad tulevad ja pidev jorin siis ei eeldata mult kolmekaigulist sööki, teab ise ka kus köök ja külmik asuvad.
Päris kummaline. Olen ise õpilane ning just täna oli meil tunnis juttu sellest, et Eesti on meeste enesetappude poolest esikohal. Õpetaja (mees) tegi järelduse, et meestel on liiga suur koorem (pere üleval pidada jne). Minu arust on see küll veidi sellega seotud, et naised ei saa endale selliseid lollusi lubada, kui neil perekond on.
See küll ei sobi siia teema juurde,aga Mallukas,vaata,mis ma leidsin 🙂 Kohe meenusid Sina 🙂
http://www.ebay.com/itm/STO-Black-Cat-Family-Removable-Wall-Sticker-Paper-Mural-Art-Decal-Home-Decor-/151066567739?pt=AU_Home_Decor&hash=item232c44e43b
Meeste töö on remontida, neil nuppu rohkem.
Mis puutub kodutöödesse siis muidugi oleks tore kui kohustused on ära jagatud, mul mees kokkab ja ma koristan hiljem..
Tänapäeva mees pole enam mingi mees!!
Igivana anekdoot tuli meelde:
Naine mehele: Ole hea, vii prügipang välja!
Mees: See ei ole mehe töö!
Naine: Olgu, läheme siis hoopis magamistuppa, tee seal mehetööd!
Mees: Kurat! Nalja ka enam teha ei või, anna see prügiämber!
Mõtlesin just paar päeva tagasi samalaadse postituse oma blogisse teha. Inspiratsiooni andis saade ” Nädal emata”, kus mees arvas, et on olemas meeste- ja naistetööd. Mul kargas hing nii täis, kuna nii mees kui ka naine käisid tööl, kuid mees, töölt koju tulles, viskas jalad seinale ja vahtis telekat( ei olnud viitsinud isegi nn. meestetöid ära teha, nagu näiteks kardinapuu üles panemine või nõudepesumasina ühendamine). Samas naine tuli töölt, tema teha oli söök, koristamine, lastega õppimine ja kõik muud võimalikud toimetused mis majapidamisse kuuluvad.
Mehed sageli ei mõista, et naine peab olema 24/7 ema. Ta peab isegi öösel magama üks silm kinni, teine lahti, kuna kunagi ei tea millal lapsel võib pissihäda peale tulla, millal tahab ta juua või valutab tal kõht. Pead olema koguaeg valvel, samal ajal kui mees magab õndsat und, et järgmine päev taas tööle minna.
Muidugi on ka erandeid ja õnneks võin ka mina öelda, et kõige tähtsamad mehed minu elus ( isa ja elukaaslane) on vägagi tolerantsed ning panevad ükskõik mis tööle käe külge, on selleks siis pesu pesemine, koristamine või söögi tegemine. Ja pean ütlema, et süüa teevad mõlemad mehed paremini kui mina või mu ema 😀
Mees tuleb koju ja tahab näha meigitud naist… sellist jobu ju ei võtakski meheks 😀
See mitte midagi tegemine pole veel midagi. Mul näiteks naabrimees ei võtnud oma last isegi sülle, rääkimata mähkmevahetusest või kassi liivakasti puhastamisest. Kui laps alles oli alles aastane, siis võttis oma lapse sülle minutiks ja last valvas ka sedasi, et minu ema pidi kõrval olema, kes ikka lapsega mängiks ja mähkmeid vahetaks. 😀
Aga mina ütleks, et väga palju oleneb kasvatusest. Minu mees oli ka selline alguses, kuna teda kasvatati nii, et mees käib raha teenimas ja muuga tema tegelema ei pea. Ma aga nii jube naine, kes pani asja paika. Me ei ela kuskil veneajas, kus on suur talupidamine. Lisaks mina ütlesin mehele ka seda, et kui sinu arust on sinu töö ainult raha teenimine, siis lähen mina ka raha teenima ja istume kodus nälgas ja lapsed vaadaku ise, kuidas hakkama saavad, kuna ainult raha teenimine on töö. Siis muutus oma suhtumist ja näeb, kui raske on lastega tegelikult. Lisaks ei saa ma aru naistest, kes lasevad meestel end kohelda, kui põrandakaltsu. Küll on põhjus, et aga mul ei ole kuskile minna, aga ta teenib raha, aga ma ei saaks endale lubada oma elamist jne. RAHA, RAHA JA RAHA. Naised hakake enda eest seisma ja tehke lapsi mehega nii, et need teie mõlema kasvatada, mitte ainult naise pärusmaa. Miks võtate endale sellise jubeda mehe. Tean ühte meest, kes elab naisega koos seni, kuni naine on lapse sünnitanud ja siis jääb kodu unarusse. Otsib endale siis uue lastetu naise, kellega lõbutseda ja lõbutseb seni, kuni jälle laps taga. Endal juba 5 last ja nüüd siis tuli mõistus nii palju koju, et lõbutseda saab ka nii, et enam lapsi ei tee. Ma ei tea, kui palju ta neid lapsi rahaliselt ka toetab aga mees juba 50 ja ei mingit püsivat elukaaslast. Aga mis teha. Emme ja issi kasvatasid sellise mehe, kes oskab ainult lapsi teha.
Minu arvates saab probleem alguse juba vildakast suhtumisest, et mees “aitab” kodus naist. Selle lähtub vaikivast eeldusest, et laps ja muud kodused tööd ongi naise ülesanne ja hea mees ikka aitab armastatud naist. Ja naine on siis õnnest oimetu, et oi, mul on nii tore mees – näe, viis prügi välja ja pesi nõud ära.
No ei ole nii! Nii laps kui kodu korrashoid on mõlema partneri ülesanded. Ja mees mitte ei aita naist, vaid annab oma panuse kodu korrasolekusse ja lapsekasvatusse, täpselt nagu nainegi. See ei tähenda, et naine ei võiks meest sooja toidu ja puhta koduga õhtul koju oodata. Muidugi võib. Aga nii mees kui naine teevad päev läbi tööd (üks nt kontoris või ehitusel vms ja teine kodus) ja eeldada, et see on elementaarne, et naine rabab veel terve õhtu ka otsa, mees aga aitab siis, kui soovib/jaksab ja naine olgu tänulik – see ei ole normaalne.
Mina ei palu mehelt kunagi, et kuule, palun aita koristada. See ei ole ainult minu töö. See on meie töö. Tavaliselt emb-kumb küsib , et kas koristame täna või homme või kas teed tolmuimejaga või pühid lapiga tolmu. Ja mõlemad saame aru, et see on meie ühine ülesanne.
Just nii ongi! Naine kaotab juba sellel hetkel, kui ta juba püstitab teema, et kas mees aitab(!) kodutöid teha ja lapsi hoida(!). See sisaldab juba eeldust, et mees on koduses elus juskui mingi kallis külaline, kes vahepeal laskub pilvelt alla ning törts aitab kah. Kui kaks täiskasvanud inimest elavad koos, siis on kodutööd mõlema rida ning lapsed kasvatatakse ka koos üles.
Aga meil on meeste- ja naistetööd. Kaasa teeb meile metsas puid, lõhub ning laob need, lükkab hoovi lumest puhtaks, hoiab nii kodu- kui ka rasketehnika korras (jah, täitsa ise remondibki), renoveerib maja, tapab sea meile söögiks jne jne. Päevasel ajal on ta tööl.
Selge see, et lapsed, söök, pesu, koristamine ja muud traditsioonilised naistetööd on minu teha. Kui siin on nii kangeid naisi, kes ise “traktori ratast vahetavad” või siga veristavad, siis minu lugupidamine. Ma eelistan pigem kodu ja lastega mässata.
Siga ma just ei verista, pole sigagi (ehkki mul on teatav kahtlus, et KUI oleks, siis veristamine jääks pigem minu ülesandeks 😀 sooja verd olen seatapu juures lapsepõlves seganud küll ja rümpa karvadest põletanud, aga see selleks …), aga samas maja remondis, ehitamises, puutöös, muruniitmises, lumelükkamises jms osalen küll – kõiges, millest füüsiline jõud üle käib. Autot ja muud tehnikat ma ei remondi, metallitöid ei tee ning on veel palju-palju asju, milleks meie majas siiski mehe jõudu ja mõistust vaja. Sestap on jah, traditsioonilised “naistetööd” enamasti minu õlul – ehkki mees küll kunagi ei keeldu, kui abi palun – aga mul endal oleks imelik teda nõusid pesema paluda, kui tean, et ta saaks samal ajal millegi kodu jaoks tunduvalt kasulikumaga tegeleda … aga kui mina parasjagu küünarnukkideni pahtline juhtun olema ja tema mitte, siis mõistagi, lapse peput pühib see, kel käed puhtad 😀
Minul oli ka selline mees. Tuli koju küsis et kas midagi tarka oled ka teinud w et süüa pole jne jne. Lahku ei läinud , lootsin et äkki muutub kui laps suurem on. Laps sai see aasta kolmeseks,mitte essugi pole muutunud. Kui siis ainult see et oleme pea aasta lahus olnud.Leidsin uue mehe kes on just vastupidine.Saadab mind keset päeva puhkama, käib lapsega väljas et mina nö kvaliteetaega saaks,koristab ja teeb süüa kui vaja jne jne. 🙂
hahaha, see lõpp oli väga muhe lugemine 😀
Aga jah, millest tuleb see, et kui saadakse laps, siis mees kujutab ette, et “naine sai lapse”. Suguvõsas näen ka mehi, kes algul ei oska imikuga nagu midagi ette võtta, kui laps ringi tuterdab ja midagi TEGEMA ka hakkab, siis on nad väga vahvad issid. Aga sellegipoolest – kui ei oska imikuga ringi käia, siis ei oska, aga võid ju süüa teha või koristada näiteks 🙂
Võib olla on see mingi arhailine peremuster ja need mehed on sellistes peredes üles kasvanud? Kus naise asi oli, et mehel oleks püksid viigitud, kõht täis ja puldil töötavad patareid? Niiet, memmekad mehed on ikka nende emade teene 😉
Kindlasti on siin üks põhjus!
Minul on super mees, aidanud mind mõlema lapsega alati kui olen palunud ja abistanud koristamisel. Samas oli mul alati põhimõte, et lastega kodus emapuhkusel olles ootasin ma meest alati koju peale tööd sooja õhtusöögiga, ma arvan, et üks tubli mees on selle ära teeninud küll 🙂
Seda juttu lugedes olen ma õnnelik. et minu mees, nii vähe kui ta kodus on, mind igati aitab. Mähet ta muidugi vahetanud ei ole, sest ta ei julge ja kardab et paneb valesti.
Õnneks ta hoiab igal võimalusel last kui mul vaja midagi teha on ja isegi jalutab väljas lapsega, et ma saaksin koristada ja majandada omi asju vahepeal.
Sellised “mehed” ei ole mehed, kes liigitavad, et on naiste ja meeste tööd ja siis ongi sedasi. Mehed ja naised saavad yhtemoodi hakkama kõigega. Mu mees isegi suudab koristada kui vaja on niiet mehed pole yldse nii saamatud kui nad üritavad olla. Kui laps magab koristame ja teeme koos süüa mehega.
Õnneks on minul mehega vedanud, aga on tõesti neid nö mehi, kes tulevadki koju ja ainult tellivad naiselt kõikke ja imestavad, et no kuidas ei jõua… Naine ju ometi tööl ei käi ja peaks jõudma kõikke teha. Alustades remondist ja lõpetades söögi tegemisega.
No minul on ka mehega vedanud. Ei ole meil tööd jagatud naiste ja meeste omadeks.
Sünnipäevadel aitab süüa teha ja koristada. Muidugi viimane talle üldse ei meeldi, samas ma ise ei armasta väga süüa teha. Viimane kord saigi hommikul kokkulepe tehtud, et tema teeb söögid ja mina koristan. Ei seganud ma teda köögis ja tema mind koristamisel. 🙂
Lapse mähkmeid on vahetanud sama palju kui mina. Tuleb koju, tegeleb lastega. Muidugi tavaliselt teen ikka õhtuks ise söögi, aga kui tõesti mõnikord pole jõudnud, siis on mees selle ülesande endale võtnud. 🙂
Ja prügi viib välja see, kellel ennem prügihunnikust villand saab. 😀
Kui minu töö tõesti oleks kõik see, mida enamasti naiselt oodatakse, siis kindlasti mitte rohkem kui 40h nädalas. 🙂 Mis siis peaks tegema välja selle, et kui mees on 8h tööl olnud ja koju tuleb, lähevad kõik kodutööd jagamisele.
Minu arvates ei olegi olemas meeste ja naiste töid, nii mees kui ka naine peaks ikka kõigega hakkama saama. Tõesti, mul ei ole nii palju jõudu kui mu mehel, aga see on erinev asi, ma ei peagi suutma traktori rehve vahetada. Ainult, kurb tõsiasi on see, et mul ei olegi traktorit 🙁