Mulle väga meeldivad loodussaated. Eriti meeldivad mulle sellised loodussaated, kus näitab erinevaid loomi. Paraku saan ma neid alati ainult natukene vaadata, sest stsenaarium on alati sama:
Näiteks eile näitas hundiperekonda. Mina vaatan, et oii, nii armsad väiksed hundipojukesed. Müravad seal teineteise otsas ja on nii armsakesed, et tahaks vedeleda kuhja hundipoegade all ja neid kõiki korraga kallistada ja “oioioioi” kisada.
Siis ütleb see tüüpiline loomasaadete jutustada madal hääl dramaatiliselt: “These wolves haven’t eaten in four days. This one is already starved to death!” ja loomulikult näitab suurt plaani surnud hundipojukesest, kellel mingid vaglad silmadest välja roomavad. Just siis, kui ma olen neid armastama hakanud!
Ma oleks vist maailma siteim loomasaadete tegija, sest minu dokis võiks olla näiteks selline kaade:
Ilus talvine mets. Ilmub põder, nosib sammalt. Siis jooksen kaadrisse mina, suur tekk kaasas, viskan selle põdrale peale ja karjun hellalt: “Enam ei pea sa külmetama, põdrake!”.
Või siis näitaks loomasaade, kuidas lõvi ajab taga kitsepoega, kui jällegi jooksen mina kaadrisse, haaran selle kitse endale kaissu ja möirgan: “Ma päästan su, kitsepoeg!”. Seejärel lippaksin ma kiirelt Konsumisse ja ostaks lõvile juba eelnevalt maha koksatud liha, mille mõrva ma pealt nägema ei pea.
Mul lihtsalt on nendest nii kahju ja ma ei saa aru, kuidas nendel kaamerameestel südant sees pole?! Kuidas nad neile appi ei torma? KUIDAS?
Samas mul on isegi kahju metsloomadest, et nad peavad üksinda pimedas külmas metsas olema 🙁
24 kommentaari
Ma mõistan seda tunnet, jube kurb on vaadata küll seda kuidas üks loom teist sööb, Veel hullem on nt teadmine et tihti on loomariigis isad ja isased need kes kutsikaid murravad..kui konkurente.
Samas see on eluring, muul moel meie maailm ei toimiks.. Kui tahate loomi aidata ja hoida, siis parmaks alguseks oleks teavitustöö inimestele. Alustaks kasvõi koduloomade hoidmisest ja hellitamisest, et poleks tänavatel niipalju kodutuid koeri-kasse.. Viige jahimeestele tammetõrusid või kastaneid, kes siis need metsa viiad loomadele söögiks jne…
Jaaa, minu süda murdub ka alati kui midagi sellist näen. Mingi dokumentaal oli, kus näitas pisikest elevandibeebit, kes oli eksinud. Lõpuks leidis enda ema jäljed üles, aga hakkas sinna kõndima, kust ema tulnud oli (ehk siis vastupidises suunas). Niiii kurb. Samas seerias oli ka jääkaru, kes endale toitu ei leidnud ja siis ka pealelugeja ütles, et “he won’t survive” ja näitas kuidas karuke kaevas endale augu, nuttis ja tõmbas kerra… surema 🙁
Palun, EIIII :(((
Eelmises postituses kutsub inimesi idootideks (beebidele suhkrut ja soola sööta on loll küll jah) ja siis tahab minna metsa põdrale tekki peale panema… Kiskjatel on ka pojad, kes vajavad süüa ja elus ema, kes hundikutsikakesekesekese nahka peab panema kui ise maha ei taha surra. Põdral ei ole metsas külm ja mõtle parem pisarates inimeste peale, kes iga päev samamoodi nälga surevad ja vaglad silmades vedelevad. Erinevalt loomadest saavad nemad aru, mis nendega toimub.
Olen ka mina jooksnud sussides õue, et päästa kassi, keda varesed tahavad ära süüa, aga loodusaates ära söödud kitseke enam pisarat välja ei kisu. Maailmas on nii palju kannatusi, mida ei anna ühe kiskja kõhutäiega võrreldagi…
To Oeh- Inimesed on ise endi elud keeruliseks elanud. Samuti on inimestel palju-palju voimalusi, et enda elujarge parandada. Loomulikult kui pidada silmas kedagi, kes elab s6jakoldes voi muidu vaga vaeses riigis ja sureb nalga voi kannatab monel muul onnetul viisil, ka kahju- OTSELOOMULIKULT, kuid siin on jalle minul raskem moista seda olukorda (inimene vs loom kontekstis), sest koik need kannatused on tegelikult ju inimkonna enda loodud. Siinkohal tegemist muidugi laiema teemaga. Nii et kui nii must-valgelt valjenduda, siis mul kisub pisara valja pigem loodussaates ara soodud kitseke, kui, tsiteerin- “inimesed, kes iga paev samamoodi nalga surevad ja vaglad silmades vedelevad”.
Samuti on eraldi teema, kas ja kui palju inimene peaks loodusesse sekkuma ja kui palju ta seda juba teeb ning teinud on, aga ka see on laiem teema.
Uldse on mul tunne, et inimkond “saeb oksa, millel ise istub.” Aga seegi on pikk jutt.
Sa oled lihtsalt super!
Mõtlen ka sama ja pidevalt tunnen muret loomakeste pärast. Austan väga inimesi, kes niimoodi mõtlevad!
Inimene e tohi ajada oma näppe loodusesse, seda on juba piisavalt tehtud ja sellega on juba piisavalt kurja tehtud. Loomulikult on mul ka loodussaateid vaadates kahju nii kitsedest kui surnud loomapoegadest, aga see ongi loodus ja elu ja peabki nii käima. 🙂
Hoopis hullem on see, kuidas kasvatatakse ja tapetakse neid loomi, mida meie, inimesed, sööme. Vaadake dokumentaale tööstuslikult toodetud loomadest ja ma kinnitan, et liha te enam süüa ei taha. Kui te just pole seda liha ostnud talumehelt, kelle puhul on teada, et tegemist on õnnelikult ja vabalt elanud loomadega. Jällegi on tegemist suurkorporatsioonidega nagu ka igasuguste maiustuste puhul, millest Mallu juba kirjutas. Raha paneb rattad käima ja rahabosse ei huvita ei loomade heaolu ega inimeste tervis, oluline on ainult raha.
Kunagi oli mingi loomafilm kahest gepardikutsikast, kes olid vennad ja pidid ilma emata vist looduses hakkama saama ja siis näitas nende üleskasvamist (vb oli see lavastatud ka, ma ei tea :D). Ja ma nii mäletan, et viimane kaader oli sellest, kuidas gepardivennad kokku said täiskasvanuna, üks päästis teise ära vms ja siis läks minema ning see dramaatiline hääl teatas, et “Ja ta vaatas tagasi oma venna poole veel viimast korda, enne kui lõplikult ta maha jättis” või midagi taolist ja ma ulgusin endal silmad peast välja. Seniajani pole ühtki loomasaadet suutnud vaadata 😀
Kuidas nad gepardeid lavastatud asja esitama sundida said :D?
no sellesmõttes, et jutt peale oli lavastatud 😀 Vb filmisid lihtsalt gepardite üleskasvamist/erinevaid loomi ja siis kogu südantlõhestav jutt mõeldi välja vms 😀 Äkki nad polnud isegi vennad mitte 🙁
Või siis saadeti geparditele käsikiri ja tehti Hollywoodi nendega 😀
Issand ma samasugune ju 😀 Üks talv olin haige ja pahas tujust ja südamest ulusin sellepärast, et vaesed linnukesed külmuvad väljas surnuks. Mu õde siiamaani naerab selle üle :D:D
Ja ma veel arvasin, et ma olen ainuke lollakas, kes tunneb loomakestele nii kaasa. Ma ilmselt ei paneks neile ainult tekki peale, vaid viiks nad oma koju ka võimalusel ja laseks sellel armsal põdrakesel oma kaisus tududa. 🙂
Nad(saadete tegijad) ei tohi lihtsalt neid toita, see on nagu sekkumine ja nad ei pruugi hakkama saada hiljem.
ma saan aru, aga kurb on ikka 🙁
Ma teeks täpselt samasuguse loodussaate!!!!! 😀 Ei taha mõelda et nendel armsatel olevustel alati süüa ei ole ja siis teineteist söövad…..NII KURB!!!!
Ma olen ka mõelnud et kuidas nad saavad pealt vaadata sellist asja.
Okei jah, looduses käibki nii ja kui see kaameraga mees ei oleks seal olnud siis oleks täpselt samamoodi juhtunud.
Aga see ei tähenda et ma suudaks mitte sekkuda.
Umbes et näen pealt kuidas mingi kamp kiusab väiksemat ja jalutan edasi mõeldes et “ah, mis ta on nii saamatu siis”
Hahahahaa, kui ma väike olin siis mõtlesin ka, et jumal küll miks keegi ei lähe päästma neid ! Kuidas kellelgi südant sees ei ole?” 😀
Mul oli lapsepõlves üks sõbranna kes peaaegu jäi tormi kätte ja kui koju jõudis siis ütles kurvalt oma emale ”Mida need vaesed hundikesed nüüd seal metsas teevad?” 😀
Sama siin, et ma ei suuda neid surmasid ja “toiduahela värke” vaadata. Viimati šokeeris mind FB ringlev videoklipp, kus noor leopard murrab ahvi ja pärast selgub, et selle küljes oli ka ahvibeebi(milleks oli mul vaja avada, rumal inimene!). No ahvibeebi eest üritas see kiskja megalt hoolitseda, aga allpool oli kiri, et ahvibeebi ei elanud külma ööd üle. No filmijad, miks ei päästnud?? Ok, ma saan aru, et sa ei saa keelata loomal saaki püüdmast, et süüa, aga…?!?
Ma olen samasugune. Ma ostaks heameelega kogu oma raha eest kiisudele ja kutsudele, kellel pole kodu või kes viibivad varjupaigas, süüa, lademetes. (Enda kassile ja koerale ma ostan alati midagi head ja paremat, see juures võin ise millestki heast loobuda.)
Minu peika imestab alati, et kuidas mul ei ole kaastunnet hädas inimeste vastu jne. Väga lihtsalt, sest kiisud ja kutsad ja muud loomad ei saa ennast ise aidata, inimesed see vastu kuidagi ikka saavad hakkama.
Loomasaateid ma ei suuda juba ammu vaadata, mul on lihtsalt nii kahju nendest, et ma hakkan nutma.
Täpselt samal arvamusel olen, mul on alati kohe pill lahti kui selliseid saateid näen. Ninnunännutaks neid nunnukaid ainult.
Ihh.. sama siin..mina võtaks loomad koju,kallistaks iga päev ja lihasööjatest üritax taimetoitlased teha . Küll elu oleks ilus 🙂 🙂
iroonilisel kombel ma liha söön küll. Võib-olla, kui ma kunagi seatappu peaks pealt nägema, siis enam ei sööks.
Ma sellepärast ei vaatagi loodussaateid-loomasaateid..
Samuti ülivägakahju on neist :S