Mul on selline paha komme, et ma ei oska vait olla. Ehk olete täheldanud? Ma teinekord ise saan ka aru, et VÕIKS, aga noh, ei suuda.
Näiteks kui ma näen ühe tätoveerimissalongi lehel pilti suurest sõrmusest, mille sisse on kirjutatud näiteks “Karli naine!”. Mu käed hakkavad elama oma elu ja enne kui ma jõuan silmagi pilgutada, on selle pildi all kommentaar: “Oii, ma ei teadnudki, et purjus inimesi ka tätoveeritakse.”
Sest minu jaoks tundub sellise asja ihule tätoveerimine nii loll. Aga samas tundub minu lind ka osadele teistele loll. Ja ega ma selle pärast ju seda eemaldama ei lähe, eksole. Seega on ka minu arvamus selle Karli naise tätoveeringust kõikidele täiesti ebaoluline. Aga näed, ikka ütlesin.
Imelik lugu, et ma ei suuda enda arvamust endale hoida. Sellisel juhul ei saaks ma ju ka pahaks panna neid inimesi, kes mulle haigeid kommentaare kirjutavad. Ega nad vist ka ei suuda enda arvamust endale jätta ja mis see siis minu asi kritiseerida on? Aga noh, kuidas reageerida sellisele kommentaarile?
“Tead milli mallikas(aka.Mallukas) .ma siiralt loodan et su tütar tunneb kunagi sinu pärast häbi.Sellist ema ta kyll väärt ei ole.Sa lihtsalt ei oska ema olla.Olen suht kindel et sinu tatokas on ka kerjamise teel saadud .igastahes väga rõve on.Milline nomaalne ma kirjutab et paneb oma lapse pannile.Ja väga tahaks teada kas oled omaenda sündimise ajal põrutada saanud,sest AJUSI SUL KÜLL ANTUD POLE.haige plikatirts oled,mine kuhugile ravile.Jämejala võtaks su hea meelega vastu.Ma tõesti loodan et su laps/lapsed jäävad sind tulevikus vihkama”
Eile hüppas mulle ette mingisugune lipsukestega sukkade müügikuulutus. Pilt ja infoks: “kohe olemas, tallinn”. No okei. Aga mis suurus need on? Mis need maksavad? Kas on tegemist riigisaladusega? Kas ta annab need tasuta ära? Mis toimub?! Palun anna vastuseid, inimene! Muidugi oli seal pildi all 767876 kommentaari sisuga: “hind? suurus?”. Lisasin siis ka kommentaari, et inimesena oleks kena panna ka informatsiooni oma kuulutusse, ega me kamp oraakleid pole. Iga sekund lisandus uus “HIND???” kommentaar, kuni ma närvi läksin ja otsisin need samad sukad e-bayst üles. Hinnaks 3.70 ja postitasin selle lingi sinna pildi alla.
Püha püss kui närvi kõik naised läksid. “Vastik pubekas, keegi ei taha su 3.7 maksvaid sukki!! Me tahame teada, palju TEMA sukad maksavad? Mis siis, et ta hinda ei pannud?! Ment oled või, et hinda teada tahad?!”.
Et siis jah…Okei. Oleksin võinud lihtsalt vait olla, aga ei suutnud.
Mõni ime siis, et inimesed arvavad, et ma olen loll ja vastik.
Ma olen unistanud olemast selline inimene, kelle kohta teised ütlevad: “Oo, see Mariann on nii siiralt sõbralik ja tore inimene!”. Aga kahjuks ei saa see vist kunagi teoks, sest kuigi ma olen omast arust üsna sõbralik, siis endiselt on mul see imelik komme mitte kunagi vait olla, alati oma arvamust avaldada ja lisaks ARMASTAN ma kuulujutte. Teate kuulujutte? Palun rääkige mulle ka!
Minu kõige suurem haudavedaja on mu naeratus. Esiteks on mul väärakad ja viltused esihambad, mistõttu naeratan ma kuidagi….kahtlaselt. Seega ei ole minu naeratus kunagi SIIRAS, vaid ma näen välja nagu ma üritaks kedagi järele teha või mõnitada.
Näiteks ükskord naeratasin emale laialt.
– “Mariann, lõpeta selle lolli näo tegemine!”.
…
Ehk siis kokkuvõtteks jätan ma sellise ebaleva, kriiskava ja iniseva mulje. Mõndadele. Mõned vist on aru saanud, milline ma päriselt ka olen, või siis on minuga kokku saanud ja siis mõistnud, et ma vist polegi nii jube 😀
Ma ei oska ka inimestele adekvaatselt vastata. Näiteks nõmedad kommentaarid jne. Ma tahaks neile alati vastata näiteks “ok”. Aga see ei tundu piisvalt väljendavat kõiki neid asju, mida ma öelda tahaks 😀
Mul on selline tunne, et ma peaks vist laskma Kardol hakata vastama säärastele kirjadele. Tema on ju meil see siiras ja sõbralik inimene, kellest kõigil kahju on, et ta minusuguse nõiaga koos peab elama. Vaene hea poiss…
Loodame siis vähemalt, et Mari pärib Kardo leebe ja siira naeratuse, mitte minu ebaleva irve. (Mis muuseas 2 nädala pärast on säravvalge, ilus ja sirge ;))
Aga see on juba selge, et Mari on pärinud minu dramaatilisuse. Vaadake vaid neid emotsioone, kui armuline ema julgeb eemaldada latsekeselt luti.
Ühesõnaga on nii, et ma leian, et see mitte vaiki olemine on minu suurim viga. Loodame, et vanus siis ehk parandab seda. Või äkki saan “täiskasvanumaks”.
Mis on teie suurim viga? Või olete veatud :D?
62 kommentaari
Minu suurim viga on mu ausus ja möla pidamatus. Nu reaalselt mul on tunne, et ma vahest muud ei teegi kui ainult räägin. Aususega ongi see, et vahest kui peaks suu kinni hoidma siis mina pean ikka kõik välja ütlema ja see just ei meeldi kõigile. Aaajaaa muidugi kohatine laiskus, Ma ei kannata seapesa kodus, aga kui ikka ei viitsi koristada siis ei ole midagi teha ja nädalaega on mul asjad pillapalla ning lõpuks olen ikka nii vihane, et jonnin kõigiga. Vahest naeran, et ma olen nagu väike pubekast jonnipunn, kes on enda peale pahane aga kannatavad teised.
siis pole veaks ausus vaid taktitunde puudumine hoopis ju, kui õigel ajal õiges situatsioonis vait ei suuda olla 😀
Mu suurim viga on see, et teen lolle nalju. Mitte halvustavaid, aga selliseid tögavaid. Aga kui keegi minu kohta sama teeb, vot siis on solvukas. Ma tõesti tean, et kamoon…nii ei saa ju, et solvun mingi tobeda nalja peale, aga näe ikka. Üritan ennast muuta 🙂
Hahhaa, ma samasugune:D
Tahaks näha selliseid inimesi reaalses elus, kes selliseid kommentaare/kirju kirjutavad. Mida nad sellega saavutada üritavad, kas kellelgi pahasti ütlemine teeb neil endal tuju paremaks?
Mu enda fantaasia ei küündigi sinnamaale, et sellist pahatahtlikku kirja oskaks kirjutada.
mõtlen siis seda kirjaüllitist, mis sulle saadeti
Jumal tänatud, et sa vait ei oska olla. Muidu ma ei loeks mida kirjutad 😉
Ootan ka hambalugu. Mul on kihvad, nagu päris vampiiril.
Mis vigadesse puutub, siis ilmselt naiivsus. Ma ise olen alati arvanud, et olen iseseisev, tugev, ambitsioonikas naine. Aga nüüd vanemaks saades ja elule tagasi vaadates saan aru, et see tugevus on ainult camo, mille sees on tegelikult üks pehme roosa ollus. Ma olen nii- nii palju kordi oma “sõpru” aidanud- küll raha andnud, küll ülikooli jaoks töid kirjutanud. Ja praegu kui ma ei tööta, raha pole, olen beebiga kodus ei ole keegi neist sõpradest mulle helistanud. Mitte kordagi. Minu uusaasta lubadus oligi olla suurem bitch.
Purjus inimesed on tätoveeringud saanud küll. Tean ühte tsikki, kes purjus peaga tätoveerima läks ja kainenedes avastas, et ornamendi vahele, mis ta jalale lasi teha, oli kirjutatud “ma sulle ehitan” 😀 kui küsis, et miks siis tätokamees ütles et järgmine kord tule kaine peaga ja ära käi närvidele
Ajah… vead. Ma ka ulun iga asja peale ja kui keegi arvab et see on manipulatsioon ja kontrollitav siis eksite rängalt. Ma ei suuda rääkidagi kui ma nutan ja nutmise kontrollimine on võimatu. Lisaks olen ka otsustusvõimetu veits aga selle põhjus on liigne analüüsivõime vist. Ma lihtsalt näen igas valikus erinevaid häid/halbu asju… ja internetis kaagutamisest ei suuda ka eemale hoida. Ja leplik jobu olen ka üsna sest ma näen just häid asju inimestes ja sellega vabandan neid nagu välja enda silmis.
Kunagi arvasin, et minu suurim viga oli minu nägu. Õigemini näoilme, sest muud juttu ma inimestelt ei kuulnud, et “issand sa tundusid alguses nii kuri ja ülbe”… seda siis minu näo põhjal, ma isegi ei olnud veel rääkimagi hakanud 😀 Siis aga sain aru, et ma ei saa ju muuta enda näoilmet, kui kuskil seisan ja tühja passin, tõesti ei käi ringi särav naeratus näol (aga võiks, nagu mu ema ikka ütleb).
Suurim viga, pigem pahe, on ropendamine. Olen täielik voorimees, mis on aga lapse saamisega kõvasti vähenenud. Õnneks. Mu ema aga taaskord nii ei arva 😀
Nii 16-17 aastaselt tsillisin pidevalt oma vanema venna ja tema tuttavatega ringi . Kõik tüdrukud kes seltskonda sattusid , ei suhlenud minuga vaid sosistasid oma ette .
Mina olen olnud alati otsese ütlemisega ja pigem selline tegutseja alati ja hullult rõõmus keskin ringi ja niisama . Aga ma ei meeldinud mitte ühegile plikale , senikaua kuni hakkasime tihedamat samas seltskonnas olema, siis tunnistati üles, et ma peale vaatamisel tundusin selline eriti ülbe,endast jube heal arvamusel ja nõme eit 😀 Aga kui suhtlema hakkasime siis arvamus muutus koheselt .
No nüüd emaks saades ma muidugi nii hull ei ole 😀 Pole ammu kuskile väljagi saanud ,et inimesi “terroriseerida” 😀
Mdea, minu meelest oled sa küll väga siiras inimene. Aus ja siiras. Otsekohesus ei näita kohe ebasiirust ja see, et sa julged oma arvamuse kohe letti laduda, mitte ei mõtle, et kas see kedagi ka haavaks või sinust halvasti mõtlema paneb, on kiiduväärt. Kuidas inimene aru saab, et ta on loll, kui keegi ei ütle talle seda, sest, issand jumal, sellel lollil on ka tunded ju ja mine tea, äkki on sel lollil sõpru, kes mulle turja kargavad? Oh seda draamat siis.
Ja minu arvates on Maril igati vinge emme! Ja noh, issi tundub ka vinge olevat – ei tea, pole temast just kuigi palju kuulnud, millest järeldada. Ja ei taha ka.
Päikselisi päevi ja palju rõõmu su perele! (:
Kunagi Club Hollywoodis tatoveeriti muide purjus inimesi. Mõistlik.
Tead Mariann, selle emaduse koha pealt. lugesin seda kirja, mis sulle kirjutati, ja no andke andeks, see kes iganes selle kirjutaja on peab end vist superemaks. Mitte et mulle tatokad meeldiks. ei meeldi. aga ütleks selle peale nii, et sina oma tatokate, otsekohese väljaütlemise jms tegevusega oled parem ema kui nii mõnigi teine. laps on sul ju hoitud, hoolitsetud, armastatud. eks mõni asi on jah MINU jaoks kummaline, mis sa teed, ütled või misiganes, kuid see oledki sina ju. kui pisikesel tütrekesel on kunagi midagi ütlemist selle kohta, siis on see tema õigus. usun et iga laps mingil hetkel leiab, et tema vanem teeb talle ühel või teisel viisil häbi. ja kui ta soovib kunagi et sa teda enam avalikult ei…no kuidas öelda…et sa ei avaldaks temast pilte vms, siis loodan et sa aksepteerid seda. ja samas, kui ta on sinusse, siis laseb 100ga edasi 😀 ..
omale tee või mitu tatokat (lind on muidje ilus, selline võiks seinapilt olla 🙂 ). ma hakkaksin su emaduses siis kahtlema, kui sa laseksid lapsele tatoka teha. vot SEE oleks juba midagi rõvedat.
No eks emotsioone tuleb õppida kontrollima, sama ka oma suukesega. Minu viga on see, et kui midagi kehvasti läheb, ma hakkan ennast süüdistama. Näiteks eile mu mees lõikas keraamilise kuumaalusega endal sõrme katki, kui küpsetuspaberit sahtlist võttis. Mina olin enda peale vihane, sest panin selle sinna mõned tunnid varem.
Mina ei oskavat “Oma keelt hammaste taga hoida.” Tükk aega mõtlesin, et huvitav, kas see lipendab mul siis sedasi suust välja, et ma ise aru ei saa, aga ei. Asi on hoopis selles, et ma avaldavat oma arvamust liialt järsult ja liiga otsekoheselt. Ja noh…see pidi koledal kombel solvama. Aga samas- kui mulle tundub, et mingi asi või olukord on imelik, ja keegi veel mu arvamust ka küsib, siis ma ütlengi nii, nagu ma päriselt mõtlen, mitte ei ei hakka ilustama või läbi lillede millelegi vihjama. ( Tavaliselt ma põhjendan ära ka, miks ma just nii arvan, ja vot siis tulebki tüli majja. ) Mitte et ma tahakski sitapea olla, aga noh…mõnikord kukub niimoodi välja. ( Tavaliselt siis, kui oodatakse, et ma õlale patsutan ja natukene haletsen, aga selle asemel hoopis ütlen, et “Tjah…sa tegelikult oled ise väga loll!” )
Üks halb omadus on mul veel. Ma olen kohutavalt dramaatiline ja mõtlen iga pisiasja sada korda hullemaks, kui see tegelikult on. Einoh, hiljem ma saan ise ka aru, et olen sääsest elevandi teinud, aga tagantjärele oleme me ju kõik targad.
Minul on ka vaja alati midagi öelda. Enne ütlen ja siis mõtlen. Koolis oli mul väga palju probleeme sellepärast, sest ma pidevalt kommeneerisin midagi ja õpetajad olid alati pühaviha täis. Ja ma leian alati teistes inimestes nii palju vigu, ma ei oska üldse head näha.
Ma just blogisin ka nendest müüjatest, kes hoiavad müüdavate asjade hinda-suurust nagu riigisaladust. Ajuvaba, kus nende mõistus on, miks on vaja kahtekümmet kommentaari posti alla?
Ma nüüd olen õppinud rohkem suud (näppe klaviatuuril) kontrollima, sest ma lihtsalt ei viiitsi facebookis võõraste troppidega vaielda. Sest ega ei piisa ju ühest kommentaarist, kui kõik vastu kaagutavad 😀
Kuskohas sa muidu mainisid, et tahad last pannile panna? Misasja? :D:D
Merje kirjutas oma fbi, et vaatas pardikoiva pilte ja ta peika, kellel polnud prille ees, küsis, et kas ta vaatab Malluka last. Mina sheerisin seda oma lehel ja kirjutasin kommentaari, et teinekord jah kogemata panen Mari pannile vms 😀
See süüdistus oli ikka tipptase, et mis ema sa oled, kui ütled, et paned lapse pannile. 😀 Järelikult see inimene ei tea, kuidas lühinägelik inimene ilma prillideta näeb, ma ei tee ka ka vahet, kas pildil on nüüd kaelkirjak või pangahoone, kui prillid eest võtan. 😀
Miks inimesed üldse nalja ei mõista ja kõike kohe nii tõsiselt võtavad 😀
Iga kord, kui maale lähen, küsin empsilt, et oo kus kassid on ja ta vastab alati “noo…mis sa arvad, mis liha meil täna söögiks on??” Tunnen ka oma ema pärast häbi, et ta selline kassisöödik on.
Sa meenutad mulle väga palju mind. Alates hammastest kuni otsekohese väljaütlemiseni. Mind on ‘õnnistatud’ ka näoga mis jätab must ülbe ja kurja mulje. Shit happens!
Minu elufilosoofia on: 1. Mind ei koti teiste arvamus, kui ma kellelegi ei meeldi on see teise inimese probleem sest ma ei sunni end teistele peale. 2. Teised ei pea mõtlema nagu mina ning mina ei pea mõtlema nagu nemad. 3. Kuigi mõnes olukorras keel kõrvetab ja tahaks kõik mõtted välja paisata – ole vait ja näed targem (ja ülbem) välja.
Inimesed õnneks ei julge väga jamada kui mul tavaline igavlev (loe: mõrtsukpilk) nägu peas on.
Õnneks leidsin teiseks pooleks inimese kes näeb sama kuri välja ning on õpetanud mind vait püsima.
Pika heietuse kokkuvõtteks: veendu et sa end teistele peale ei suru, ka mõtteid ja arvamusi, siis reageeritakse ehk vähem valulikumalt.
Ma ei suuda vaidlustest hoiduda. Ma lausa armastan neid! Lisaks olen ma liiga “külm”. Mulle ei lähe suurt midagi korda, aga see on nii võimatult armas kui pöördesse inimesed suudavad pisiasjadest minna ja kui hinge osad asju võtavad. Tahaks ka 🙂
see läheb vanusega üle. see kommenteerimisvajadus.
mina nt vastupidi naudin saladuste hoidmist. ikka räägitakse mulle saladusi ja kuulujutte ja palutakse saladuses hoida, ja LOOMULIKULT tuleb üsna pea ette olukord, kus kellegi teisega kõneldes oleks väga sobiv ja meelierutav see saladus välja käia. aga ei räägi ja siis on endal hea tunne, et oled lobisemishimust üle ja lisaks teiste saladust hoidnud või kuulujutu edasikandumist vältinud. kõige hullemad ongi vääriti edasi kandunud kuulujutud.
Minule on ka öeldud, et ma olen LIIGA otsekohene. Kuidas on üldsegi võimalik olla liiga otsekohene? Otsekohene ollakse siis järelikult vähe, rohkem ja liiga, või olen ma millesti valesti aru saanud? Arvan, et osekohesuse võib samasse patta koos aususe ja mõtlematusega panna – ega oma arvamust ei saa vaka all hoida.
Minu viga on see, et olen liiga vaikne. Ikka alati kui kuskil seltskonnas olen, siis keegi mainib ära, et miks ma üldse ei räägi. Kui mul midagi öelda on, siis ütlen ja kui keegi miskit küsib, siis vastan ausalt ja otse. Ei oska lihtsalt tühja juttu rääkida.
Pean mainima, et väike Marike on nii armsake sul 🙂
olen inimestega, kes on mulle tähtsad, liiga leebe, st mulle kiputakse pähe istuma. seni kuni kaane pealt viskab 🙂
v66ramas seltskonnas olen väga vaikne – automaatselt loetakse mind ylbeks. aga mida ma v6hiv66raga ikka niiväga räägin ja saladusi puistan? 🙁
Ma olen ka siuke leplik jobu liiga palju 😀
No täiesti mina.
Aga mul see, et ma ei julge väga paljusid asju teha, õigemini ma ei julge võõrastega suhelda, kuigi teinekord väga tahaksin. Ma ei julge isegi arstile helistada, kui vaja. Või kuhu iganes asutustesse vms.
Ma annaks ükskõik mida, et olla pisutki otsekohesem või üldse julgem. Kuid ei, hoian suu kinni ja tee, mis tahad, lihtsalt ei julge ja ongi kõik.
Mind jällegi ajab kohutavalt närvi see, kui inimestel pole faktid selged ning siis hakatakse mingit soga suust välja ajama. Olgu, kui sa ei tea, tänad informatiivse vastuse eest ning saad targemaks – pole lugu! Aga kui juhtida tähelepanu millelegi mis vale, aetakse oma joru edasi (eriti foorumites). Vot see on vastik. Sellistele tahaka panniga vastu pead anda!
Näitena võin tuua ühe foorumiseiga. Elan soomes ning kuulunühte naiste foorumisse. Arutati teemal, et kusagil pannakse eesti pood kinni, häda ja viletsus – enam ei saa eesti hapukoort süüa. (soomlaste lemmik on teatavasti viili – maitsetu tarretise taoline jälkus :D) Samas müüakse aga pea kõigis poodides hapukoort nimega Smetana! No mina kui lahke inimene pakkusin välja, et näe probleemi ju polegi – citymarketist osta palju jaksad. Sain vastuseks mitmelt naiselt, et ei, see pole ju SEE. See pole eesti hapukoor. Valgustasin neid pisut, et tegemist ikkagi Eesti toodanguga – Farmi hapukoor teises pakis! 😀 Nende arust pole see siiani SEE! -_- sellisel juhul tahaks juba endale panniga vastu pead anda!
yldiselt on sul 6igus – erilist maitsevahet pole, kuid vahe tekib sisse siis, kui selle smetana kuhugi salati sisse paned – smetanaga muutub salat vesiseks, kuid eesti hapukoorega mitte. aga asi on l6puks ikkagi maitses (ja vahel ka m6tlemises) 😀 samamoodi v6ib asenduseks kasutada tyrgi v6i kreeka jogurtit, ikka tunduvalt etem, kui see viili.
Ma panen alati salatitesse majoneesi ka, ehk seepärast polegi märganud,et smetana vesisem jääb. 🙂 Aga jah, maitse sama, eesti toodang ning ikka vaidlevad. Vean kihla, et eestis käies mugivad mõnuga seda farmi hapukoort ega tee teist nägugi 😀
Oh, sina ja Kardo olete nagu mina ja minu Sander. 😀
Ma ei oska ka vait olla. Enda arust olen väga sõbralik, enamasti õnnestub, aga on hetki kui suudan oma imelike tähelepanekutega teised tarduma panna:D
Tead, mul üks tuttav ütles hea lause: Vabal ajal olen ma normaalne! Aga vaba aega mul pole.
Minu arvates on sellised halvustavad inimesed mingi vaimse hälbega. Näiteks on neil väga kibestunud elu kuna mees pettis. Või siis saavad tööl kehva palka ja elavad siis anonüümselt teiste peal välja.
Öeldakse, et tee teisele seda mida sa tahad, et sulle tehakse. Seega sellised anonüümsed kritiseerijad koguvad endale selga suure karmavõla ja saavad kogu shita tagasi mida nad teiste suunas on saatnud.
Ole samasugune edasi nagu sa oled!:)
Ootaks ka väga “hambalugu”, tahaks sama asja teha esimeste hammastega ja seega oleks väga teretulnud info selle kohta 🙂
mis su esihammastel viga?
Ma ka liiga palju netis teen oma suud lahti ja sellest on päris palju sitta ka tulnud, seega olen tagasi tõmmanud. Aga reaalses elus ma räägin vägaväga vähe, peaaegu mitte üldse. Ainult oma mehega ja tööl klientidega nii palju kui vaja. Mitte et ma reaalselt kellegiga kardaks rääkida, ei, lihtsalt mul ei ole kellegagi MITTE MILLESTKI rääkida 😀
Ma ei ütleks, et need vead on, vaid iseloomujooned mis teevad sinust sinu.
Sellise arusaama järgi, et pidada veaks näiteks otsekohesust ja suu mitte kinni pidamist, ma peaksin olema ikka totaaalselt vigane eit.:D
Otsekohene
Väga must huumor
Ego
Mis iganes pähe tuleb, ütlen kohe
Vajadusel totaalne bitch. 😀
Mina olen ka väga õrnahingeline. Ja teine asi et ma ei ütle otse välja aga tegelt mõnikord peaks olema. Aga kui teine kord lihtalt ma plahvatan siis ptlen kõik välja mida mõtlen.
Arvamuse avaldamine pole mingi viga. Elad vabal maal ja sul on see õigus avaldada oma arvamust:D
Olen otsustusvõimetu, täiesti. See on nii tüütu. Iga väiksemagi otsustusega ajan lähedased hulluks.
Aga mis ülejäänud teemasse puutub, siis erinevus rikastab. Ma pole kunagi aru saanud miks kõik peaksid kõike ühtemoodi tegema. Igav ju. See, et mulle ennast ei meeldi näiteks tatoveerida ei tähenda, et teised ei võiks seda teha:)
Mismismis nende hammastega saab? Mul suht sama häda 😀
Ma kirjutan sellest siis, kui ma julgen esimest korda pildil naeratada 😀
Kuidas sa oma hambad nii kiirelt säravvalgeks ja sirgeks saad? 😮 Mul oleks ka vaja..:(
Kroonidega. Viiel esihambal.
See ju páris kallis löbu.. Mul pandi ‘sild’ neljale esihambale 1600€ láks maksma, samas olen nii önnelik, et saan normaalselt naeratada ning ei pea mötlema, et kuidas mu hambad núúd válja náevad 😉
Ega see odav pole jah, aga tuleb ära teha. Eile näiteks tõmmati mul 2 hammast välja, sest ma olin nad niii perse lasknud minna 🙁 enam seda viga ei tee, kurat 😀
Uskumatu, et keegi pole veel küsinud, kas plaanid kõik oma viis esihammast lugejate raha eest kroonida 😀
ikka, kelle rahade eest siis veel??!
Minul on ka 6 krooni (õigemini 4 laminaati ja 2 krooni. Algul oli 6 laminaati, aga silmahammaste omad läksid päris kiiresti mõraseks ja tuli välja vahetada). Mul siis selline diagnoos nagu fluoroos ehk siis esihambad kui lõikehamad kulusid väga ära ja olid marulühikesed ja ei näinud enam head välja. Muidu oli kriitvalged ja reas kui pärlid 😀 fluroosiga ongi see lugu, et hammas on imeilus ja valge, aga kuna puudub kaitsev vaap ehk siis see nn kollane email, siis on ka kulumine kiire. Hirmus aegnõudev oli kogu see protsess, vist 6 tundi olin suu lahti kui oma hambaid pisikesteks tömpideks lihviti. Aga hambaarsti hirmu mul pole, seega täiesti talutav. Ainult lõuad väsivad ära 😀 Aga edu sulle, loodan, et jääd uute hammastega rahule 😉
Mul on esmasp kahetunnine aeg 😀
Nojah, võib-olla on tehnoloogia arenenud, mul oli see juba 7 aastat tagasi 😀
Ma tean, et minu suurimaksveaks uute sõpruste mitteleidmisel on minu piisav otsekohesuse. Ma ei viitsi ümber nurga ajada mingit juttu, et “ma ikka ei tea.. võib-olla.. njaaa.. ehk tõesti..” vaid konkreetselt ei või jah. Ja noh, kriitikat jagan ka ikka konkreetselt ja otse.
Olles niivõrd kriitiline ja otsekohene, imestan ma, et mulle Su blogi meeldib. 😀 Aga selle koha pealt me olemegi pisut sarnased, et Sinagi ei viitsi pikka juttu ajada. 😀
Mu sõbranna kekutas poes peegli ees tükk aega mingite hirmkoledate teksadega – alt laiad esiteks ja teiseks kintsude peal oli leopardimuster. No vabandust, aga see EI OLE kena. On küll parim sõbranna jah, aga kui küsis mu käest arvamust, olin konkreetne: “Need on nii koledad ja kui Sa need ostad, siis Sa oled maailma kõige taunim inimene üldse.”
Veidi solvunud nägu tehti, aga pandi tagasi riiulisse. See on juba Tema viga, et Teda teiste arvamus niivõrd kotib 😀
hahaaa, mind ajab ka nii närvi see mulli ajamine. olen ikka päris tihti käratanud: “vasta kas EI või JAH, kurat küll! mitte ära räägi mingit ebalevat “nooomaeiteameibiküll-juttu”
Mina jällegi olen kohutavalt õrnahingeline. Ma reaalselt vihkan seda, et ma ei oska oma pisaraid tagasi hoida, nad ju lihtsalt tulevad. Aru ma ei saa.
Mina hakkan kurbade filmide ajal hüsteeriliselt nutta röökima 😀
Mul on ka see probleem, et kui ma näen tõesti lolli inimest siis ma ka ütlen talle, et sa oled ikka idioot küll. Ühe sõbraga läksin mingi aeg tülli, sest ta aina vingus nagu naine. Ükski asi ei sobinud ja viiuviiu. Lõpuks käratasin, et ära ole selline naine. Muidugi siis oli minu peale väga solvunud. Ma ei lähe halli massiga kaasa vaid oman üldiselt oma arvamust ja see tekitab tihti probleeme. Tekitas kooliajal ja tekitab ka nüüd. Teadagi ju, et kui julged olla veidi teistsuguse mõttemaailmaga muust maailmast, oled kohe “põlualune”. 🙂
Aga see õrnahingelisus on mul ka. Samamoodi võin kurva filmi ajal sedasi nutma puhkeda, et tükk aega veel pisarad voolavad ja ei saa kuidagi pidama. Samas teine äärmus ka, et vahel ma naeran nii kõvasti, et saangi naerukrambid ja väga raske naeru pidama saada. Raseduse ajal juhtus seda eriti tihti kuidagi ja no lausa pisarad voolasid. Elukaaslasele pakub see alati väga palju nalja.
sama
Jumalast andekalt kirjutatud, mõnusa irooniaga. Nii hea, et naersin siin omaette ja päev läks kohe helgemaks. Kiiduväärt, kui on julgust öelda ja mõelda – omamoodi, teistest erinevalt. Edu teile kõigile!
Minu suurim viga on uudishimu ja enda võrdlemine teistega 😀 Tahan kõike teada kõigi kohta ja kõlakaid ka muidugi 😀 Õnneks ma ei tea mitte midagi 😀 Aga tahaks ju teada 😀
Ja see enda võrdlemine on kohutav. Kõik on paremad ja ilusamad jne jne 😀
see enda võrdlemine on nii ennasthävitav! tean, sest isegi sellega silmitsi seisnud 🙁
Meil kõigil on mingi viga küljes. Ää põe sellepärast. Mina olen liiga otsekohene, seega kui kellelegi ei meeldi mis siis. 😀