Mari SÖÖK

kuidas ma koogibossiks hakkasin

11. aprill 2014

Ma ei ole suuremat sorti küpsetaja. Koogid ja muu säärane minu käes välja ei tule ja üldiselt olen ma sellega leppinud. Eile aga tundsin ma suurt soovi Marikesele ise kook valmis meisterdada. Teisel ju siiski esimene “suurem” sünnipäev. Või noh, mis sünnipäev, aga tema sünnist on möödunud pool aastat, seega on jullake juba poole ühene. Väärib ju kooki, eks?

Ma kujutasin oma vaimusilmas ette midagi grandioosset. Noh, näiteks säärast:

900x900px-ll-72a1c9cc_gallery7606971323092085-5420219

See ei tundunud mulle üldse raske. No mis seal teha. Ostad natuke toiduvärvi, martsipani ja juubeli koogipulbri – olemas! Seda, et ma biskviiti ise küpsetan, ma endale küll ette kujutama ei hakanud. See oleks liig olnud. Samas oli terve koogi tegemine paras piin.

Esiti lootsime teha kahekihilise koogi, aga kuna üks pooltest sisse vajus ja ära lagunes, lappisime me kaks kihti omavahel kokku ja saime ühe terve koogi. Kuna juubelitordi pulber on magus ja martsipan on magus, tahtsin ma vahele panna midagi hapukamat. Sinna läksid siis astelpalju marjad, apelsin ja banaan. Kõik see soga ligundas ära mu kauni koogi ja et seda varjata, tahtsin ma selle ruttu martsipaniga katta. Enne kui seda teha sai, pidin ma valmis tegema võikreemi, mis seda koogi küljes hoiaks. Selle käigus läbustasin terve köögi kondentspiimaga kokku. Siis ajasin kohvi vastpestud põrandale ja vaibale.

Ohkasin ja jätkasin. Ikka lapse nimel, ikka lapse nimel.

Lõpuks mäkerdasin koogi võikreemiga kokku ja lajatasin martsipani peale. Kõik koledad kohad katsime martsipanidest lilledega, sellepärast neid nii palju ongi 😀 Aga mina olen rahul, tänu Gerdale ja Beritile me säärase iludusega hakkama saime ja kui ma oma silmaga seda kooki näinud ei oleks, siis ma ei usuks. Kui Mari aastaseks saab, siis teen veel parema koogi, ma luban. Aga esitlen siis oma kooki ka:

kook-6508015Ega see just maailma uhkeim kook pole, aga kõik olid rahul, seega ka mina. Mari sünnipäeva tähistamiseks sõimegi kooki ja tegime Mariga nalja. Mari otsustas, et ta kavatseb terve õhtu imiteerida Kardot.

emotsioon-1604614 mh-4691986

Loe ka neid postitusi!

23 kommentaari

Jäta kommentaar

  • Avatar
    Vasta Marelle 13. aprill 2014 at 17:30

    Noo, ma arvan, et kui kunagi emaks saan, siis hakkab samasuguseid äpardusi juhtuma 😀 Tahad head, aga välja kukub ikka omamoodi 😀

  • Avatar
    Vasta Svea 13. aprill 2014 at 08:18

    ilus kook tuli 🙂

  • Avatar
    Vasta Tikker 11. aprill 2014 at 22:48

    Hahaha. Ma siin vanu postitusi üle vaadates jõudsin just Plika 6 kuu sünnipäevani ja palun väga, on täitsa olemas fotosüüdistus sellest käkist, mis mina selle puhul kokku keerasin 😀 Sinu oma võiks selle kõrval näitusele saata 😀

    http://tikriblogi.net/2009/05/06/tegus-sunnipaev/

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 12. aprill 2014 at 07:56

      haha, aga sul on kook ilma katteta. oleks kate peal, siis oleks sama “uhke” 😀

  • Avatar
    Vasta Maire 11. aprill 2014 at 18:53

    internetist saab osta ka looduslikke toiduvärve osta. koogimeister ( http://koogimeister.ee/index.php?) ja suhkrukunst ( http://suhkrukunst.ee/ ), ise olen sealt tellinud, päris ruttu tuleb kohale. koogimeister avas tartus ka poe, kust saab otse osta.
    ma ka just teab mis vägev koogiküpsetaja pole. eks eksperimenteerin ikka. on hakanud ka paremini välja tulema. poe koogipulbreid ei armasta kasutada. ise tehes tuleb parem. saab ise maitset kombineerida. ja samuti saab ka ise toiduvärve teha. pole küll proovinud, kuid naturaalne vaarikamahl, mustikad jms. midagi ikka saab 🙂 viimati kui ise tegin lastele tellitud sünteetiliste toiduvärvidega kooki, läks neil kõht lahti. nüüd kasutan ainult looduslikke või pool-looduslikke.
    ja mallukas, päris tore tort ju. mõni ei oska sedagi 😀
    kuigi. lihtsam oleks sul olnud teha muretaignast põhjaga nt jogurti-vahukoore tarretisega tort. imeliselt lihtne, ja vähetõenäoline et ei kuku välja kenasti 🙂 eriti kuna ise suurt midagi tegema ei pea otsast lõpuni. no, ainus mis teha võiks osata on lugeda zelatiinipaki pealt zelatiini kasutusjuhendit 😀

  • Avatar
    Vasta katu 11. aprill 2014 at 18:34

    Ma tegin ka lapse kuue kuuseks saamise puhul koogi. Aga ma ahjus tehtavat ei hakanud valima, see oleks nii ehk naa pekki läinud 🙂
    Mul tulevad külmad magustoidud paremini välja..

  • Avatar
    Vasta Sandra 11. aprill 2014 at 13:55

    Eks küpsetamine nagu iga muu asi vajab harjutamist ja natuke ehk seda soont ka. Erinevaid biskviidiretsepte ja valmistusviise on kümneid, kellele mis sobib, igaüks leiab selle “oma”. Ma olen emalt saanud selle söögitegemise pisiku, viimastel aastatel keskendud kookidele ja tortidele, mida suurem väljakutse seda parem. Tänu koogimeistri grupile facebookis olen ennast ikka vaikselt arendanud ja avastanud maailma, mille olemasolust mul enne aimugi ei olnud, küpsetasin ikka nii nagu ema ees tegi. 😀 Vaikselt katsetan uusi nippe ja tehnikaid, hirmsasti tahaks suhkrulillede ja pritstehnika koolitustele minna, aga selle jaoks on rahakott liiga õhuke. 🙁 Niikaua õpin youtube abil. 😀

  • Avatar
    Vasta Tikker 11. aprill 2014 at 13:25

    Mulle küpsetada meeldib, aga selliseid hästi lihtsaid asju. Biskviiti ma pole vist kunagi teinud ja martsipaniga mökerdamine tundub ka täiesti ületamatu ettevõtmine. Nii et respect, mu meelest väga kena tort, esimest korda elus ju tegid. Ma ise ei julge sellist asja ette võtta 😀

  • Avatar
    Vasta Sandra 11. aprill 2014 at 12:33

    Aa, vat tavakaubanduse kohta ma väga ei tea jah, torditarvete koha pealt nad ei hiilga. Ma tellin oma asjad kas suhkrukunst.ee või koogimeister.ee, koogimeister on väga hea, ainult et seal on enamus asju ette tellimisel ja neid tuleb kukil 2 nädalat oodata, suhkrukunstist saab kohe kätte, millal smartpost tuleb. Aga see on ju Tallinnas ka, nii et Sa saad koha pealt lausa. 😀 Suhkrukunstis Sugarflairi pastavärvide sari on super.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 11. aprill 2014 at 12:36

      ma ju mõtlesin ja kohe läksin poodi, ei planeerinud ette 🙁

  • Avatar
    Vasta Sandra 11. aprill 2014 at 12:15

    Masside värvimiseks on parem kasutada geelvärve, pulbervärvid on mõeldud kas valmis kujude värvimiseks või siis viina sees lahustamiseks ja pintsliga maalimiseks. Niimoodi massi värvimiseks läheb seda ikka hullult palju ja see on korralik keemia, Sul on kirgas punane ka. Geelvärvi läheb imevähe, hambaorgi otsaga sisuliselt, ja saab sama tooni. Lihtsalt see keemia hulk on kordades väiksem, mis me sisse ajame.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 11. aprill 2014 at 12:28

      Jah, aga Prismas muud ei olnud 🙁

  • Avatar
    Vasta Maria 11. aprill 2014 at 10:59

    Mallukas palun ütle mulle kust said sellist punast toiduvärvi ja martsipani? Nimelt olen täiesti läbikukkunud torditegemistes. Ja nüüd sooviks lapsele ka punast torti teha. Aga ma ei saa mitte midagi aru netis müüdavatest värvidest ja pulbritest jne. Kui Sinu torti nägin siis just sellist punast ka meil vaja. Palun vasta 🙂 Nb! Naeratus on sul SUPER!

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 11. aprill 2014 at 11:05

      ostsin tavalise martsipani ja selle pulbrist toiduvärvi, mudisin enne martsipani pehmeks ja siis tegin augu sisse, panin täiega punast toiduvärvi ja kukkusin mudima 😀 lõpuks läheb punaseks

  • Avatar
    Vasta laura 11. aprill 2014 at 10:17

    hahahaaa, see kirjeldus kuidas sa köögis möllasid kõlas nii minulikult! tegelikult hea, et sa sellise entry tegid just. minu lapsekesel järgmine kuu pool aastat ja mõtlesin ka proovi teha sellise “ilutordiga”… ma ei tea ,kas see mu telefoni viga , aga retsepti linki ma ei näe. ehk saad inffi panna, kuidas sellise tordi ka teised meeleheitel koduperenaised teha saaksid? 🙂

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 11. aprill 2014 at 10:30

      erilist retsepti polnudki. juubelitordi pakil on õpetus olemas 😀 võikreem oli 100g kondentspiima, 250g võid ja 150g tuhksuhkrut kokku mäkerdada. martsipani mudid todiuvärviga kokku, rullid küpsetuspaberile tuhksuhkru peale laiaks ja virutad koogile. lilled teed nii, kuidas välja kukub 😀

  • Avatar
    Vasta Liisu 11. aprill 2014 at 09:42

    Väga kena tort esimese korra kohta. Minu esimene martsipanikattega tort lendas suures viha- ja nördimushoos prügikasti 😀

  • Avatar
    Vasta Sandra 11. aprill 2014 at 09:23

    Kahekordse tordi kihtide vahele käib tordipapp ja tugisambad, siis ei vaju miski kuskile. Kreem peab olema piisavalt tahke, nii et ei immitse midagi kusagile ka 3- ja 4-kihilise biskviidi puhul. Ah, pole ammu torti teinud, isu alati peal teha ja uusi võtteid katsetada. Viimasest tegemisest juba peaaegu nädal möödas. 😀

  • Avatar
    Vasta Marilyn :) 11. aprill 2014 at 08:21

    Noo kuule, kui alguses teksi lugesin ja pilti polnud vaadanud arvasin, et see kook noh näeb kah aga mitte eriti 😀 kuid suure suureks üllatuseks kui peale teksi lugemist koogi pilti vaatasin, siis imestus oli suur… Seee on juu juba selle kohta, et sa kooki teha ei oska – suuuprepärane 🙂

    Harjutamine teeb meistriks 😉 aastakese pärast oled juba sama osav koogimeister kui ükskõik milline koogitegija 😀

  • Avatar
    Vasta kägu 11. aprill 2014 at 08:20

    Teine kord tee biskviit ise ja tegelikult ei ole see üldse nii raske, kui sa arvad- tuleb õhulisem ja mitte nii magus kui see juubeli tordipulbriga . Ka võikreemi saab lihtsamalt, kondentspiimaga jääb liiga läila ning võine. https://www.youtube.com/watch?v=j-YxuBKB92U soovitus. Teen ka ise selle järgi ja saad erinevaid maitseid sisse lisada v.a. banaan. Banaan lõhub selle täielikult ja teeb rõvedaks.

    Esimese korra kohta näeb kook väga kena ja maitsev välja. 🙂

  • Avatar
    Vasta H 11. aprill 2014 at 08:15

    viimasel pildil on täiega Kardo nägu 🙂

  • Avatar
    Vasta Kelli 11. aprill 2014 at 07:59

    Väga ilus tort 🙂
    Kuidas maitses? 🙂

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 11. aprill 2014 at 08:04

      Hirmus magusalt 😀