wishlist

Tänane soovinimekiri on ikka tõesti täiesti erinev nendest, mida ma enne teinud olen. Aga mis seal ikka teha, kui hetkesoovid tiirlevad ainult remondi ümber. Ah, enne kui ma selle juurde asun, siis ma räägin teile sellest pingelisest päevast, mis mul täna oli.

Nimelt oli plaanis minna ehituspoodi ja osta ära kõik remondimehele vajalik kraam, et ta saaks usinalt remontida. Poes selgus, et suuri asju me ikka osta ei saa, aga õnneks saime päris mõnusa soodustuse. Kas te teadsite, et K-rautas on mingi…erakliendihaldur vms, kes lihtsalt sulle heast peast ale teeb? Mina ka ei teadnud, aga nüüd tean. Mõnus! Soodukad meile meeldivad, sest raha just jalaga segada pole ja selle pärast on hea asju odavamalt saada.

Poes valisin välja ka värvid. Viimase minutini olin kahevahel, aga lõpuks otsustasin toas kasutada kollast, tumesinist ja valget. Mari nurk tuleb siis kollane, meie osa aga valge ja tumesinisega. Loodame, et see tulemus siis ka selline välja näeb, nagu ma endale oma peas ette kujutan. Inspiratsiooniks midagi säärast:

Ühesõnaga, ehituspoodi tormates unustasin ma suure kiiruga enda võtmed maha. Mõtlesin, et pole hullu, võtan siis Kardo omad, aga otseloomulikult unustasin ma talt need küsida. Selle aja sees, kui meie Sannuga shoppasime, hoidis Kardo ema Mari. Terve see aeg oli Mari magamata-söömata, sest eelmine kord kui me seal käisime, võtsin ma kogemata Mari pudeli kaasa, mis alati seal on. Teine pudel talle ei meeldinud, seega oli ta meie poest naasemise hetkeks juba väga viril, unine ja näljane.

Sõitsime meie siis kiiruga koju, et ukse ees avastada, et võtmeid pole. No halleluuja. Kiirelt sündis plaan osta poest pudel ja piim, ning resideeruda nii kaua naabrinaise juures. Hea, et ma talle ette helistasin, sest tema oli just teel linna sünnipäevale. Sain ta veel trollipeatuses kätte, kus ta mainis, et pudelit pole ju vaja osta, sest seda tal ju kodus on. Selge.

Triinu juures avastasin ma muidugi, et Mia pudelite auk on Mari jaoks liiga suur, süüa ta muidugi ei saanud ja nõnda ta seal poolnälgas ja unisena virises, kuni LÕPUKS Kardo hambaarsti juurest koju tuli ja meid päästis. What a day…Vähemalt magab nööbike nüüd õndsat und, kõht piimast punnis.

Aga nüüd tagasi selle listi juurde. Khm. Ma enne tahan mainida ka, et K-rautas on üldse nii toredad töötajad.

“Tere. Kui ma seda WC potti osta sooviks, siis kuhu ma ta panema peaks?”

-“No ma soovitaks WC-sse panna. Elutoas oleks vähe imelik,” muheles klienditeenindaja mulle vastu.

Tore onu aitas mul valida parketti, plaate, vuugitäidet, plaatimissegu ja oleks ka aidanud valamutega, aga tegelikkuses ei mahtunud ei WC ega valamu meile autosse ja nõnda nad seekord ostmata jäidki.

Peitsi on meil vaja, sest meie lagede all on ilusad puidust talad, kus hakkab rippuma kiigeke ja oks Mari kleitidega. Selle idee röövisin muidugi Eveliisilt, kust mujalt. Praeguseks on need talad juba ära lihvitud ja ootavad, et sõber peits neid kataks.

WC pott oleks tore asi, mida omada. Kuna see mudel on pea 25 euri alla hinnatud, oli see loomulikult mu esimene valik. Raha tuleb ju kokku hoida!

WCs võiksid veel olla valamu ja segisti. Mõlemad tuli valida võimalikud väiksed, sest ülakorruse WC on tõesti väga tilluke. Ma isegi ei hakka veel mõtlema, et seal võiks olla ka väike vaibake ja muud sellised asjad. Las mõni asi olla tulevikumuusika kah.

Garderoobi ja WC värv on mul ka ikka veel välja valimata. Ma lihtsalt ei suuda otsustada, WC plaadid ise on mustad, seega peaksid seinad ikka heledamad olema. Muidu hakkame me lihtsalt koopas pissil käima.

Et üks teatud isik meid paljaks ei rööviks, lasime me “meie sektsiooni” ette ukse panna. Lukuga loomulikult. WCle tuleb ka muidugi uks, aga see tuleb selline tavaline ja valge. Nagu ikka nad vetsudes on.

Need asjad tuleb osta nii ehk naa, aga mina ikka unistan juba vaipadest ja seebialustest ja garderoobikorvikestest ja peeglitest. Millal ma miljoni võidan?