Täna astusin korraks väravast välja ja Milvikene tormas minuga kaasa. Mõtlesin siis vaadata, et kui kaugele ta mul järgi viitsib joosta ja selgus, et nii kaugele, kui ma ise parasjagu minna suvatsen.
Muidugi tekitas siga tänavatel inimestes palju elevust. “Kas see on PÄRIS SIGA?” küsiti mult oma viis korda. Ei, see on seakostüümis leemur, kes muu?
Poe juures lõid inimesed käsi kokku ja hakkasin enda ostukotte läbi sobrama. “Mida ta sööb? Kas talle leiba/saia/tomatit/õuna/banaani/AAA patareisid/tampoone/deodoranti ja värvimisraamatuid võib anda?”. Milvi oli rahul. Röhkis ja sõi kenasti inimeste kotte tühjaks.
Üks naine pakkus mulle tema eest isegi 300 eurot, mis on lausa 200 eurot rohkem, kui Milfsar maksis. Loobusin siiski heldest pakkumisest ja hakkasime koju tagasi jalutama. Poolel teel leidis Milvi liivakasti, kuhu ta nagu mutt röhkides sisse sukeldus.
Hiljem tuli Sannu külla ja tahtis ka näha, kuidas Milviga jalutada saab. Seekord otsustas Joosep, et see on lausa absurdne, et selle seaga muudkui jalutatakse ja tema peab niisama aias vedelema. Seega ta tuli kaasa.
Ma usun, et meid oleks naljakas vastu jalutamas näha olnud. Mina, Sannu, Joss ja Milvi.
Jalutasime siis tiigini, kui äkki hakkasime juttu puhuma ühe toreda mehega, kes pakkus, et tal oleks Milvile anda korralik “aiamaja”. Tegelikult oli see tema koera oma, aga viimane oli kahjuks hinge heitud. Et naine koju uut koera ei tassiks, andis ta selle kohemaid meile. Vähe sellest – ta tassis selle meile koju kah! Milvi kiitis heaks ja käis isegi seal seina vastu ennast korduvalt sügamas ja astus sissegi. Tundus, et talle meeldib.
Vot selliseid toredaid inimesi on siin ilmas olemas. Ahjaa, nad pakkusid meile veel muffineid ja ühtlasi lubasid aidata oma kaubikuga meie mööblit Männikule tassida. Halleluuja, head inimesed!
Remondist veel nii palju, et ülesse on vaja homme liistud osta ja siis saamegi juba pihta hakata elamisega 🙂
7 kommentaari
Väga äge! 😀
Oeh. Mu kodu paistab pildi pealt ! Kuidas igatsen ! Ja nii tore oleks koju tulles Milvit jalutamas näha 🙂 vaata ainult aknast ja näe Milvi 🙂
Ma pean nüüd koeraga ettevaatlik olema jalutades. See saaks śoki kui mingi põrsas röhitseb vastu.:D
Mul miskipärast kangastus kohe pilt, kus Milvi lippab seakisa tehes ees ja sinu koer lõbusalt klähvides järel. Ja nii seni, kuni emb-kumb väsib. Siis nuusutavad ühstesit üle ja otsustavad, et paanikaks pole põhjust kummaltki poolt. Inimesed on selleks ajaks ammu südamerabanduse saanud sellises kliimas nagu meil hetkel valitseb.
Korda läinud päev! Aga see põssa-kiisu jalutuskäik tundus küll armas, oleks näha tahtnud 🙂
Aga ta nö kuulab käsku ka – et rihma/trakse ei kasuta, et juhul kui nt auto peaks tulema?
Kui auto tuli, siis tuli minu selja taha seisma 🙂
No vot, tark loom! Üli äge tegelt, kahju, et siinkandis selliseid tegelasi pole, käiks ka heameelega paitamas. Vähemalt saad Marile ja Milvile ühise liivakasti ja basseini teha 😀