KARDO SUHETEST

lugu sellest, kui ma üritasin Kardoga tülitseda

8. juuni 2014

Asi sai alguse sellest, et mina solvusin ja selle tagajärjel tahtsin mina dramaatiliselt linna minna. Olgu öeldud, et tegelikult olin ma täiega väsinud ja oleks kümme korda parema meelega voodis lebanud, aga ma ei saanud sinna midagi parata, et tuli ikka dramaatiliselt linna minna.

Meikisin mina siis ennast, ise püha viha täis. Kardo tuli üles, vaatas, et ma siin midagi toimetan. Mõne aja pärast küsis, et kuhu ma lähen.

“Välja lähen,” torkasin ma vastu ja jäin ootama täpsustavaid küsimusi, et kuhu ja kellega ja miks jne.

“Okei,” vastas Kardo naeratades ja uuris midagi oma telefonist.

See ajas mind aina vihasemaks. No kurat, on mees raisk!

“Ma võib-olla ei tulegi täna öösel koju!” bluffisin ma täiega.

“Okei,” vastas ta endiselt naeratades.

“Ma pean endale uue mehe leidma!”

“See ei oleks eriti viisakas,” arvas ta.

Ma olin juba lõpuks nii närvi läinud, et käratasin “Head elu!” ja pahisesin uksest välja. Kuulsin veel, kuidas Kardo hõikas järele, et ma ikka midagi peale ka paneks, sest külm on.

See oli siis dramaatiline lahkumine vol 1, kuni ma jõudsin alla ja avastasin, et ma ei leia oma pangakaarti. Otsisin siit ja otsisin sealt, njeetu. Pidin üles tagasi tulema ja vihaselt üleval tuhnima.

Kardo hakkas muidugi kohe aitama mind seda paganama kaarti otsida. Nii ülevalt kui alt. Me ei leidnud. Mina läksin aina vihasemaks.

“Anna oma kaart palun,” sisistasin ma. “PIN kood ka.”.

Kardo andis.

“Kurat, üks kord elus ka ei või ma dramaatiliselt uut meest otsima minna,” hakkasin ma juba naerma.

Kuradi pangakaart, dramaatiliselt lahkumine ja uued mehed. Raisk, ma ütlen!

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

23 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Eff 9. juuni 2014 at 13:37

    Minu meelest oli see postitus esitatud väga heas huumorivõtmes ja eneseiroonia näitab elutervet suhtumist.
    Miks kõike kohe nii tõsiseselt (ja dramaatiliselt) võtta. Mallukal on huumorimeel õige koha peal.
    Ja väike draama peab naisterahval ikka igaks juhuks tagataskust võtta olema;)

  • Reply Leevi 9. juuni 2014 at 00:05

    :D Sel põhjusel ma enam isegi ei viitsi mingit draamat üritada. Alguses paaril korral üritasin, aga mees maandas samamoodi ära nagu Kardo sul tegi. Lõin käega ja jumal tänatud. :)

  • Reply Kea 8. juuni 2014 at 16:54

    Väga hea :D Tänase päeva korralik naerudoos saadud :D

  • Reply Janika 8. juuni 2014 at 16:14

    Eelmiste kommentaaride põhjal tundub, nagu käiks seda blogi lugemas ja kommenteerimas väga palju täiuslikke ning 24/7 tasakaalukaid inimesi, kes kunagi ei vihasta ega solvu. Üks elu näinud naine kord ütles, et inimesed, kes on ise julgenud elada, lasevad ka teistel elada ning ei näe vajadust kõike pidevalt hinnata ja kritiseerida.

  • Reply Enelyn 8. juuni 2014 at 15:16

    Meil kestab tüli max 20minutit. Mõlemad oleme hullud tulehargid aga lepime alati ja ilusti. Tülid ja lahkarvamused peavad suhtes ikka olema,sest siis toob see natuke maa peale tagasi jälle:-) Imelik on just kui riide pole ja ausalt öeldes igav ka. Leppimine on magus :P

    • Reply Wizzaard 8. juuni 2014 at 15:25

      üldiselt on nii, et ainult igavatel inimestel on igav :P Mina ei saa sellest loogikast küll aru, et selleks, et suhe põnev oleks, peab tülitsema. segased peast? :D

      põnevust saab muudmoodi ka tekitada.

      • Reply Mallukas 8. juuni 2014 at 16:11

        Erilist põnevust see eilne “tüli” tõesti ei toonud :D Õnneks on tülid meie majas väga harva, kui üldse, niiet nõustun sellega, et saab ka ilma.

  • Reply Riina :) 8. juuni 2014 at 14:45

    Ma olen ise iseloomult hull tulehark. Mees jälle on selline rahulik. Vahest on vaja kuidagi ennast välja elada ning siis ma hakkan meest urgitsema :) Et kasvõi natust riidu saada ja actionit. Enamasti see väga ei õnnestu, mees juba jagab matsu ära :) Õnneks/kahjuks on teda kodus vähe. Ühekorra läksime korralikult riidu, siis haaras ta maast tabureti, millest jäid alles vaid pilpad. Rohkem ma sellist poolt ei taha näha, seega torgin teda natust. Siis üks mossitab ühes korteri otsas teine teises. Õhtul jälle korras ja lepitud :)

  • Reply mutt 8. juuni 2014 at 13:20

    Issand, nagu milleks nii lapsikult käituda? Aru ma ei saa.

    • Reply Wizzaard 8. juuni 2014 at 14:38

      Ju siis on nii suur soov laps üksi üles kasvatada.

  • Reply Agnes 8. juuni 2014 at 13:07

    Draamal tegelikult pole mingit mõtet jah…enam ei saa ma ka aru miks seda teha. Minul on komme üldiselt vait olla, kui ma tõesti solvun ja lihtsalt eemale hoida. Kui ma hakkan draamat tegema, siis ma poole ajast provotseerin niisama ja see on tegelikult mu enda meelest ka tobe. Aga see vaikimine on mulle endale hea, saan rahulikult asjade üle mõelda ja mõistatada kas üldse oli põhjust solvuda või mitte. Kuigi üks eripära on küll, kui ma olen solvunud ja eemalolev, on oluline mind rahule jätta. Ja see pole mitte draama, see lihtsalt ongi see, kuidas ma asjadega toime tulen.

    Õnneks paistab, et Kardo sai suurepäraselt sinu draamahetkega hakkama ja võttis asja huumoriga. Ju sa siis ikka üle pingutasid. :)

  • Reply Kristi 8. juuni 2014 at 12:58

    Mõnikord kohe on vaja kasvõi niisama skandaal korraldada :D ma ükskord linnas üritasin ka bravuurikalt minema kõndida, kõik oli jumala timm see käeliigutus, viimased sõnad, juuksed, tuuletõmme jne aga punane foorituli katkestas mu dramaatilise lahkumise :D

    • Reply E. 8. juuni 2014 at 14:31

      Haahaa! :D

  • Reply richard 8. juuni 2014 at 12:12

    No mina lihtsalt neid naiste põhjuseta draamasid ei mõista. Tekitate ei millestki suure probleemi, siis hakatakse veel väitma, et “ma leian endale kindlasti kellegi palju parema, kohe praegu lähen linnapeale ja kõik mehed langevad mu jalge ette pikali!” Ühesõnaga, tehakse nägu, nagu nüüd oleks maailmalõpp käes ja lahkuminek ukse ees. Mõne aja pärast roomatakse aga millegipärast ikkagi vana mehe kaissu tagasi ja tehakse nägu, nagu mingit tüli poleks olnudki.

    Ja siis on hala lahti, kui mehe teele järsku keegi mõistlikum ja toredam suguõde satub. Ei tea, miks üldse uusi ja paremaid otsima minnakse? Vaevalt, et arukate naiste juurest, kellega suhe probleemideta kulgeb ja kes oma meest piisavalt hindavad, et mitte selliseid ajuvabasid tülisid tekitada…

    Kui sa nii jätkad, siis võib-olla tõesti sellel anonüümsel aski kommenteerijal oli õigus. Või on tuleviku suhtes õigus. Kes see siis ikka koju vinguva ja draamat tegeva naise juurde tahab tulla, kui maailm paremaid isendeid täis on.

    Lihtsalt, mõtlemiseks.

    • Reply Airke 8. juuni 2014 at 13:22

      Ja sina tahad muidugi väita, et mitte ükski naine elus draamat ei korralda eksole? Ja mehed ise on ka täitsa kukupaid? Ma olen kohanud mehi, kes on kordades hullemad draamakorraldajad kui mõni naine seda on. Ja kui sa oleksid Mallu blogi kauaaegsem lugeja, siis sa teaksid ka, et nad Kardoga üldiselt ei tülitse üldse.

      • Reply richard 8. juuni 2014 at 13:48

        Su esimene lause on kuidagi väga ajuvaba vastus minu kommentaarile. Ma just rääkisin sellest, kuidas naised vahel mõttetult draamat teevad ja sina arvad, et ma väidan vastupidist? Loed ka või niisama lahmid?

        Ka mina olen kohanud selliseid mehi, kuid tegu on suuremas osas kapihomodega. Või siis kapist-väljas homodega.

        Nagu ma ütlesin, oli see kommentaar lihtsalt mõtlemiseks. Parem karta kui kahetseda, you know. Kuigi enamus juhtudel mulle tundub, et tuleks uhkus ja misiganes draama-tekitamise-vajadus alla neelata ja üritada rahulikult koos eksisteerida, surudes oma “naiselikult võluvad” tujutsemised maha. Üksikemasid on Eestis juba piisavalt.

        • Reply Airke 8. juuni 2014 at 14:48

          Jah, vabandan, mu sõnastus oli natuke mööda, aga pidasin silmas seda, et väga raske on leida naist, kes pole oma elus kunagi draamat korraldanud. Või noh, üldse on võimatu leida INIMEST, kes on mingil eluhetkel asjade halva kokkulangemise põhjal või niisama kogunenud jama järel plahvatanud ja midagi lolli korda saatnud. Ma ei õigustagi, et Mallu käitus õigesti, vaid tuleb lihtsalt mõista, et kõik ei pruugi olla selles kinni, et naine nüüd tahtis bravuuritseda või niisama tujutseda. Ja isegi kui tahaks, ei suuda meist igaüks koguaeg rahulikult järele mõelda igakord, kui on mingi sitt olukord tekkinud.

          Ja tõepoolest, kui naine tujutseb enamus ajast, oleks mul loomulikult noormehest kahju ja soovitaks isegi parem leida, aga kui nüüd ühe emotsioonidetulva peale minnakse kohe uut suguõde otsima, siis on asjad ikka väga hapud. :D

    • Reply Mallukas 8. juuni 2014 at 14:31

      Aga kust sa tead, et see põhjuseta oli? Tegelikult ka oli asi, mis oli mulle väga ebameeldiv ja ebaaktsepteeritav, aga eks ma jah pingutasin üle. Kui inimene seda kord aastas teeb, siis ma ei leia, et ma peaksin muretsema ükskemaduse pärast. Kindlasti ei peaks sina oma aega raiskama selle üle mõtlemisega :D

  • Reply hmm 8. juuni 2014 at 11:37

    Oojaa.tavaliselt alati kui olen kuri ja tahan kiirelt kodust lahkuda ei leia ma vajalike asju üles või jätan koju ja pean ikka tagasi tulema :D Aga mees käitub ka ikka väga nunnult siis et ma oma vihast üle saaksin ja hetkepärast juba irvitame koos kui koomiliselt ma minema tahtsin vuhiseda. :D

  • Reply L. 8. juuni 2014 at 11:03

    Ma ka paar korda üritanud väga dramaatiline olla, ei tulnud välja :D

  • Reply elsa 8. juuni 2014 at 10:56

    Mul on ka nii olnud, et ütitan mehe peale vihane olla, ja siis mees mängib end veel eriti alandlikuks, ja mina hakkan täiega narerma.

  • Reply richard 8. juuni 2014 at 10:32

    Ja mis selle draama mõte oli? Või põhjus?

    • Reply Mallukas 8. juuni 2014 at 10:51

      Mis su küsimuse mõte on? Ja põhjus?