Taaskord sattusin ma vestlusesse, kus käis teemaks lapsele kõrvaaukude tegemine. “Mees ei ole nõus ja oma tutvusringkonnast olen palju kriitikanooli kuulnud, aga ikka teen, sest MINA TAHAN!”.
Nojah, selles suhtes, et mulle meeldivad tätoveeringud, eksole. Seega ma kujutan ette, kui lahe oleks, kui Mari ka kunagi endale tätoveeringuid teha tahaks. Seetõttu võiks ma need talle ju KOHE lasta ära teha. Esiteks sellepärast, et mina ja Kardo ju tahame seda, teiseks selle pärast, et kuna tal on nii väiksed käed, saaks need ju üsna odava rahaga täis tätoveerida ja siis ta ei peaks suurena raha kulutama. Kas laps seda ka suurena tahab? A mis mul sellest, mina ju tahan!
Kui keegi julges emale öelda, et ehk võiks see jääda siiski lapse valikuks ja ei maksa ju titale haiget teha (minu meelest oli kõrvaaukude tegemine küll valus ja pärast ei saanud selle külje peal magada jne), siis tuli kuldpärlike: “Ilu nõuab ohvreid!”.
Kas keegi tõesti arvab, et 10 kuune imik ärkab hommikul ja muretseb selle üle, kas ta on piisavalt ILUS? Lausa nii väga, et ta on valmis selle jaoks OHVREID tegema? Olgem ausad, sa teed oma lapsele haiget, et sul enda oleks seda hea vaadata, et ta on sul nii armas väike printsessikesekene kellel on nii kaunid kõrvarõngad. Minu poolne soovitus – genitaalrõngad pidid ka moes olema ja noh, ilu nõuab ju ohvreid. Ehk teeksime need ka kohe tittedele ära, siis pärast hea muretu, ei pea hakkama ise tegema. Emaarmastusel pole piire!
Teate, ausalt. Tehke oma lastele kõrvaaugud, kui soovite. Mina ei soovi ja leian, et see on debiilne. Aga kui te selle kohta kriitikat ei kannata, siis ärge alustage vestlust sõnadega: “Nonii, laseme intriigidel ka siis natuke möllata…”. Tehke need rahulikult ära ja elage rahulikult oma elu. Pange oma lastele maani blingidega suled kõrva, rinnahoidjad selga ja kontsad jalga. Aga ärge kuulutage seda internetis, olge head!
Mis teie arvate, kallid lugejad, kas ema võib teha oma lapsele ükskõik mida, sest EMA JU TAHAB? Ja kui juba kõrvaaukudest rääkida, kas teie pooldate tittedele kõrvaaukude tegemist? Minu meelest see venelastel mingi teema (ei ole ka kursis, MIS teema, ma siiani olen arvanud, et kuna venelastele meeldib igasugune bling, siis nad tunnevad vajadust kohe ka last kulinatega üle valada?), aga niikaua kuni keegi mulle adekvaatset põhjust ei nimeta, leian mina ikka, et see on tarbetu lapse kiusamine.
57 kommentaari
Beebid tunnevad kindlasti valu, isegi sündimata beebid võivad juba valu tunda. http://link.springer.com/article/10.1208/s12248-012-9354-5/fulltext.html
Mulle selline asi ka ei meeldi, saan aru, kui lapsel silmadega probleeme ja siis kuldkõrvarõngad pannakse ravi eesmärgil, aga niisama küll ei paneks.
Ükspäev tulid mul külalised ja lapsel olid nahavärvi Ed Hardy lillemustriga sukapüksid, nad siis vaatasid, et olen lapsele tätokad jalgadele teha lasknud. Ütlesin, et jah, ma ju vana ka juba, et mis ma siis ikka endale hakkan, teen parem lapsele 😛
Beebide augustamisega on minu arvates nii, nagu tegelikult kõikide asjadega elus, et tehakse ikka nii kuidas ise soovitakse. Mind ei häiri kui lastel on kõrvaaugud, kuid beebile neid ise teha ei laseks. Las laps ikka karvab veidi. Ise sain kõrvaaugud kuskil 6aastasena kuj olin ikka juba mõtlev inimene ja ema on rääkinud et sai selle eest suure kriitika osaliseks. Samas ei mäleta mina et see valus või õudne oleks olnud. Õhinas olin küll kui esimesed kuldkõrvarõngad kõrva said pandud, olin siis ka nagu suur inimene 🙂 puhastamine oli ebameeldiv aga täitsa ok. Tagasi vaaadates olen küll väga rahul, et ema lasi kõrvaaugud teha, siiani kannan oma esimesi kuldkõrvarõngaid uhkusega.
Mu meelest on see väga kole vaatepilt, kui väikestel lastel need kõrvarõngad on. Mingit ilu ma seal küll ei näe.
Ajuvaba.
Sellised asjad peaks enne 16 üldse keelatud olema ja pärast 16 ka ainult lapse enda tungival soovil ja vanema nõusolekul.
Alla 16 on liiga noor, et teada, mida ta tahab, suuremana saab ainult iseennast süüdistada, kui lolli valiku tegi.
Lisaks…
Olete näinud suht noortel naistel inetuid pikupidi allapoole väljaveninud kõrvaauke? No need ongi väga vara teha lastud. Gravitatsioon, teate.
Eks see natuke tagurlik on tõesti.. Aafriklaslik.
Ise sain 3-aastasena 😀
Siin, Floridas, on ka beebide korvaaugud vaga tavalised. Kui mul tytar syndis, siis iga teine kysis, et millal sa korvaaugud teed. Ytlesin, et kui laps ise otsustab, et tahab, vat siis teengi. Koige jaburam argument oli, et aga kui tal korvarongaid pole, siis teised inimesed ei saa aru ju, et ta tydruk on. Nyyd on laps seitsmeseks saamas ja vahel on juttu olnud, et tahab korvarongaid, arutasime, et see voib natuke valus olla jne, rohkem pole juttu tehtud.
Helen, mul sama:) plikal on lühikesed juuksed ja sugulased räägivad, et kui kõrvarõngaid pole, siis ei saa aru kas poiss või tüdruk. Not my problem!:)))
100% nõus! Ma ei tea kas venelaste komme, aga kui vanasti seebikaid vaatasin siis seal lapsed juba sündisid vist kõrvaaukudega. Mina sain omale kõrvaaugud 12-aastasena kui ma ei eksi. Õde tahtis igasuguseid hulluseid teha, aga nabaneet jäi kõige pöörasemaks, sest keeleneeti ja tatoveeringut ema ei lubanud seni kuni ta on 18. Tänaseks on õde 27 ja tal pole ei keeleneeti ega tatoveeringut. Ma arvan, et tatoveering peaks ikka midagi tähendama, samas ei usu et käsivarrel liblikas tähendab palju 15-aastase jaoks. Seega parem on kui täiskasvanuna selliseid eluaegseid otsuseid tehakse.
Ladina Ameerikas tehakse augud juba sünnitusmajas. See on täiesti normaalne
Mul vanemad ei lubanud k6rva auke. Kui olin 15, tegin salaja ja sain s6imata. Siis lubasin endale, et kui mul on kunagi tytar, siis lasen talle teha, kui ta soovi avaldab.
Mul endal on nyyd 5 auku ja tahaks vähemalt 2 veel 🙂
Sain tytre 9 aastat tagasi ja tema soov saabus kuu ennem viieseks saabumist. Lubasin synnipäevaks augud teha. Tegime. Ei kartnud, ei nutnud. Tema rahul. Mis mul selle vastu saab olla, ise ju eeskuju 🙂
Aga beebide augustamist ei poolda. Laps v6iks ikka juba ise teada, mida soovib.
ja siis on veel sellised emad, kes teevad oma lastele ajupesu seoses nunnu ja ilus olemisega!
“ilusatel tüdrukutel on kõrvarõngad!”
“ilusatel tüdrukutel on pikad juuksed!”
“ilusad tüdrukud meigivad ennast!”, ja siis mukivad oma 5aastase ära ja nii äge olla
öak!!
Ka mina ei poolda seda. Laps kasvagu suuremaks ja kui siis tahab, palun väga! Hiljuti tööl olles pööras üks kaaslane tähelepanu pisikesele poisile, kelle mõlemas kõrvas oli auk. Arutasime siis, et milleks seda vaja, miks peaks keegi poisile auke tegema. Töökaaslane ütles, et näeb ju nii gei välja. Mina vastasin, et ma ei mõista miks ka nii väikestele tüdrukutele auke tehakse, kasvagu suureks ja siis. Ta ütles selle peale, et väiksed ei tunne valu ja nad on ju nii ilusad aukudega. Ma küll kahtlen, et nad valu ei tunne. Pigem kardan, et siplevad ja saavad tegemisel haiget veel ka.
See on sama loll jutt, et LOOMAD ei tunne valu
Beebide valutundlikkus on tõepoolest väljaarenemata ning mingi ajani nad ei pruugigi midagi tunda. Siplemine ja kisa võib tulla muudest asjadest üldse – ehmatus, võõras inimene, ebamugavus jne.
Beebide augustamine on siiski eelkõige tavaks Hispaanias, Portugalis ja Indias. Nendega võrreldes tuleb seda venelastel ikka väga harva ette XD Venelaste puhul on augustamine aktuaalne umbes lasteaia lapsel.
Ise muidugi ei ole ka selle poolt! Enda tütrel enne kooli eriti ei tahaks lasta teha ja seda ka ainult tema enda soovil.
Ja see varajaste mälestuste teema on vägagi võimalik 😉 See, et kellelgi on parem mälu kui teil, ei tähenda et see võimalik poleks. Tihti on väga varajased mälestused pärit just hetkedest mis on olnud ebatavalised.
Mina ja mu kaasa oleme otsustanud nii, et kui laps ise kõrvarõngaaugud tahab, siis alles teeme. Mitte varem ja oma tahtmisest. Needid vast alles 16-selt ja tätoveering alles siis kui ta täiskasvanu. Mõned aastad, tagasi kui laps oli kuuekuune, sai mu vennanaine pahuraks, et miks me pole oma tütrele kõrvarõnga auke teinud ja kui mehega mainisime, et kui ootame kuniks laps ise seda tahab ja me ei hakka teda piinama valu , mädanike jms, hakkas ta rääkima kuidas tema usk nõudis küll kolmekuustele kõrvarõngaid ja kui nad mu vennaga kunagi pisitütre saavad, siis ta kindlasti teeb need talle paarikuuselt ära jpt. Oeh ei jõua ta vene õigeusu traditsioone ära kuulata sest meie oleme mitteusulised paganlastest eestlased nagu tal tavaks seda öelda oli :). Aga meie arvates on see lollus nii vara oma last kaunistama asuma.
Minu tütar sai omale kõrvaaugud siis, kui ise neid omale küsima/soovima hakkas. Ja arvan, et ennem on küll totrus neid teha, kui laps ei teagi mis need. 😉
Ei poolda ja enda lastele ka ei teeks. Pigem ootaks kui nad ise juba suuremad ja tunnevad huvi selle vastu. Ise lasin alles täisealisena endale esimased augud teha kuna polnud varem valmis selleks. Nüüd lausa 4 auku kokku ja rahul 😀
Mina sain kõrvarõngaaugud 12-aastaselt ja ise tahtsin väga. Kuna ma selles vanuses veel aktiivne õues mürgeldaja olin siis juhtus nii mõnigi kord kuldkõrvarõngastega õnnetusi (nt vihmavarju “äärenupp” jäi rõngasse kinni kui keegi varju lahti hoidis ja keerutas jne). Sellisel juhul ei olnud mul kedagi süüdistada a la emme sina tahtsid neid auke ja sinu süü 😀 Ma arvan, et laps võiks ikka ise otsustada millal tahab ja tuleb ette valmistada nende eest hoolitsemiseks jne.
Kindlasti ei poolda beebide augustamist. Kõige hullem on see, et pätakatele topitakse uhked rõngad kõrva ja lasteaias või isegi koolis mänguhoos jääb kogemata näpp taha ja siis nuttu kui palju. Kõrvaaugud võiks siis teha, kui see suurem rahmeldamise iga on läbi saamas, et lapsel endal mugavam ja turvalisem oleks. 🙂
Alati, kui näen pisikesi tüdrukuid, kellel kõrvades imetillukesed kuldsed täpid .. mõtlen, et oooh niiiiii armas ju.. Aga siiski ei ole ma neid teinud oma 6 aastasele ega ka oma 10 kuusele.
Mina sain oma esimesed kõrvarõngaaugud 8-9 aastaselt, siis kui olin ise võimeline nende eest hoolt kandma , AGA .. teenisin need välja heade hinnete eest koolis. Pean häbenema ja ütlema, et 3-4 kuud pärast nende tegemist, kasvatasin siiski augud kinni sest ma otsustasin, et siiski ei taha neid. Uuesti tegin kõrvarõngaaugud vist 11-12 aastaselt, sest siis oli suur soov need siiski uuesti saada ja nüüd on need mul siis säilinud 13 aastat ja selle aja jooksul on lisandunud veel 5 kõrvarõngaauku.
Midagi ma neile tegema ei hakka enne , kui avaldavad alles ise soovi ja tean ,et nad on võimalised nende eest ise hoolitsema ja tõestavad ,et neid väga tahavad. Olgu siis samuti motivatsiooniks head hinded koolis või mõni muu saavutus.
Olen samuti hull tatoveeringute fänn ja oman ka ise mõnda, aga pole kordagi mõelnud et neid tatoveerida laseks vms, aga kui saavad täisealiseks .. siis tehku mida hing ihaldab :).
Mina sain omale kõrvaaugud alles 9ndas klassis – ei tundnud varem puudust kah..
lugesin feissis sega kirjeldust ja esimese hooga lõi veri pähe et MIDAAAA???? lased Marile tätoka teha????? SEGI KEERANUD VÕI??…
aga siis hakkasin tähelepanelikumalt lugema. ja tegelikult on sul 100% õigus.
mina sain oma kõrvaaugud ka sinna 12+ kanti. täpselt ei mäleta, kuid ema viis tegema kuna ise soovisin.
minu jaoks on usk, ristimine, igasugune augustamine, tätoveerimine jms asjad, inimese enda isiklik valik.
imikutele kõrvaaukude tegemine on arulage!. nagu keegi eelnevalt kirjutas, et osadel emmedel on omal ka valus vaadata kui lapsele süste tehakse, kuid uhke näoga vaatavad kuidas lapsele kõrvaauke tehakse. last saab ka muudmoodi nunnumaks ja armsamaks teha, ei pea just kõrvaaugud olema.
laps pole kellegi omand. ta pole asi, mida oma suva järgi tõmmata lükata, ta on indiviid, ja peab ise otsustama, ise omad vead tegema ja ise oma otsuste tagajärgi maitsma. kui laps on väike, on vanema kohus rääkida, suunata, õpetada, kuid kui laps oskab juba ise otsustada, ise mõelda, et mis saaks kui midagi teeks, siis palun väga. kõrvaaukudega ma ehk alla 10-ne eluaasta veel tutvust teha ei laseks. tätokaid tahtku siis kui ise raha teenib. siis ise otsustab et mida ja kuidas.
Absoluutselt ei poolda seda laste piinamist mida nimetatakse ilusaks tegemiseks!Haige värk.Kuidas võib mõni ema arvata,et tema paari kuune beebi vajab kõrvarõngaid või jumal teab veel mida.Samahästi võiks ju missivõistustele ka minna,laseme nina oppi teha ja paneme igaksjuhuks võlts tissid ka ette!Aga ise sain kõrvarõngad endale viie aastaselt,kuna see oli mu enda niii suur soov ja õnneks pole seda seni kahetsema pidand.Aga kuna mu mehel on ka kõrvarõngaauk,siis tema arvab,et meie pojal võiks ju see ka olla nt 10-aastaselt.No mille kuradi pärast seda vaja on??Ilmselgelt ei luba ma meie lapsele sellist asja,seda enam,et tegu on ju siiski pisikese meesterahvaga!:)
Olen sinuga 100% nõus. Igal inimesel peab olema õigus ise otsustada selliste asjade üle. Riideid võib jh ema valida. Nendest kasvab laps välja. Aga kõrvaaugud jäävad… Selline beebide augustamine peaks täitsa keelatud olema.
Nii väikest inimest ei ole küll mõtet asjata augustada. Jäägu see ikka tulevikus igaühe enda otsuseks. Ise nuiasin endale esimesed kõrvaaugud 5-aastaselt, paar aastat hiljem oli mõlemas kõrvas 3 auku. Alles tänaseks neist 5.
Mind siis “augustati” samuti umbes aastaselt ning algselt tehti üks auk. Kusjuures mäletan hästi kohta kus asi toimus ja ka hetke, peale augustamist hakkasin korra ehmatusest nutma, sest see püstol vm teeb sul ikkagi kõrva ääres mingit häält. Ema on selle kohta öelnud, et lasi teha selle nii vara, sest sellisel vanuses korraks ehmatus (mõne puhul võib-olla ka hetkeline valu) aga see auk ununeb kiiresti ning selle tõttu ei näpi väike laps seda nii palju, et võiks tekkida nii suurt mädanemise ohtu vms. Lisaks on võimalik seda suhteliselt kiiresti kinni kasvatada. Teise kõrva augu lasin siis juba ise teadlikult teha umbes 7-8 aastaselt, sest ostustasin et aitab küll ainult ühega chillimisest ning sellel korral ma näppisid seda uut kõrvarõngast nii palju, et mitu kuud võttis aega et ta ära paraneks(pidevalt veritses ning tekkis mäda). Mina viha ei pea sellise asja suhtes ning ei näe selles just erilist “lapse piinamist” kuid tattooga ma seda ka ei võrdleks. Kõrvarõngaauk on ikkagi midagi sellist mida on võimalik kinni kasvatada, kuid proovi sa tattood maha pesta 😀 . Tüdrukud üldiselt ikka tahavad kõrvaauke kuna kes meist ei tahaks ilusaid/vägevaid kõrvarõngaid kanda 🙂 . Võib-olla tõesti on ka mu emal õigus, et kui on juba väiksena tehtud siis näppimist ja mädanemist vähem, sest ka see võib päris kõva piin olla kui asi väga hulluks juba läheb.
Mäletad, kui aastasena tehti kõrvaauk? Jee rait 😀
Nii uskumatu kui see ka pole siis kusjuures mäletan jaa. Mul on juba väga varasest lapepõlvest teatud emotsioonidega seotud mälestusi. Näiteks umbes 1.5 aastaselt suri minu vanaema, kes oli mind pidevalt külastanud ja hoidnud ja elas minu läheduses ning mäletan migisugust hetke tema matusepäevast.
Mul on ka tunne, et pigem Carol mäletab näiteks juttude põhjal või on näinud mingeid pilte.
Esimesed mälestused lapsel peaksid tekkima umbes 3-aastaselt.
Mina mäletan ka, kui ma aastasena vanaema juures diivani pealt alla kukkusin ja kuidas mul oli valus ja vanemad ei võtnud mu nuttu tõsiselt. Võivad küll olla mälestused nii varasest ajast, pole midagi imelikku.
Ei ole see ainult venelaste teema, vaid väga paljudes riikides / kultuurides traditsiooniks. Nagu ka Portugalis kus mina elan perega. Minu mehe sugulased ikka tükk aega käisid mulle pinda, et miks mina ei taha tütrele augud teha. Neil on see kohe traditsioon selline, et kui tüdruk saab 6-kuiseks tehakse pidulikult kõrvaaugud. Seletasin, et minu riigis sellist traditsiooni pole nii, et saagu üle. Aga ikka aeg ajalt jälle küsitakse millal, sünnipäevaks plika ka sai mitu paari kõrvarõngaid.
Mul on heameel hõisata, et ma olen Sinuga 100% nõus!
Mul ei olegi mitte midagi juurde lisada, nii ongi- see peaks olema kunagi lapse oma valik! Sellises vanuses kus ta ka aru saab, mida ta soovib, minu kolme aastane tahaks ka loomulikult kõike aga näiteks 10 aastane küll nendest puudust hetkel ei tunne. Samas võib juhtuda mänguhoos õnnetusi, nt kui teine kogemata tõmbab ära, jääb riietega kõrvarõnga külge müramise hoos, vms- ja hops, võib rõnga nii kõrvast teisel tõmmata kogemata et kõrvelest pooleks pärast! Tasub mõelda!
Siinjuures meenus kohe kooliskäiv neiu kes ninarõnga asemel kõrvarõngast kandis, sai kekas palliga näkku ja nüüd on eluks ajaks pool nägu halvatud noorel kenal neiul.
Aga üldiselt siiski- igal inimesel on omal õigus valida oma valikud elus! Ka lastel, vanemaid ja nime nad isegi ei saa ise valida 😉
Appikene! Kuidas selline asi halvatuseni viis?
Kindel ei! Ma ei saa aru, miks on vaja oma lapsele vabatahlikult lasta haiget teha. Mina mäletan, et see kõrvaaukude tegemine oli ikka päris valus. Üks lastearst ütles kunagi, et sellised emad, kes lasevad oma beebile kõrvaaugud teha, peaks vastutusele võtma 😀
Kõige naljakam on see, et kui laps süsti saab, siis tönnivad emmed koos titaga, aga kõrvaauke tehes on uhke naeratus näol.
Endale tegin kõrvaaugud alles enne 9nda klassi lõpetamist, sest noh, mõtlesin, et võiks lõpukleidi juurde mingid kõrvarõngad ka matchida. Nüüd muidugi on huuleneet ja üks tatoveering ka.. 😀
Käisin hiljuti hispaanias ja nägin seal reaalselt kümneid kärubeebisid augustatud kõrvadega, seal on see vist eriti teemas.
No minu meelest on kõrvarõngad nii väikse lapse kõrvas lihtsalt koledad. Silme ette tulevad kohe rippuvate kõrvarõngastega venelapsed. Väk!
Venelastel peaks olema usuline või traditsioonide järgmise põhjus selleks, samamoodi hindudel. Mõnes kultuuris tähendab väikeselapse (ja üldse ükskõik millise inimese) kõrvade augustamine jõukust ja rikkust. Ise ei poolda pisikeste laste kõrvade augustamist, kui see ei ole nende endi soov 🙂
Ma siin teisel pool ookeani olen t6esti palju k6rvar6ngastega hindu beebisi nainud. Minu meelest on see ka asi, mida v6iks laps ise otsustada.
Mul tütred 1 ja 5. Kõrvaauke neil veel pole, õnneks pole nad ise ka veel tahtma hakanud. Arvan, et kuskil 7selt oleks nõus neile tegema, mitte varem.
Tittedele teevad ka minu teada venelased. Vähemalt minu tuttavate hulgas pole rõngastega beebisid 🙂
Debiilne. Selline asi tuleks ära keelata. Laps pole aksessuaar ega lapsevanema omand, et kuni vastu hakata ei suuda, siis muudkui käin ja solgin teise keha oma suva järgi…
Sellised asjad, mis jäävad püsivalt, peaks olema ikka iga inimese enda otsustada. Mina olen 22 aastat vana ja täiesti ilma kõrvaaukudeta. Ema mulle neid teha ei lasknud ja mina neid kaa tahtnud ei ole ning olen väga rahul. Tunudub, et tänapäeval võtavad inimesed kõrvaauke juba iseenesestmõistetavana ja sellepärast hakatakse neid tegema üha noorematele. Ei pea seda õigeks.
Mina sain oma kõrvaaugud 12-aastaselt, nagu mu õdegi. Tahtsin varem, aga ema ütles, et kuna õde sai 12-aastaselt, siis ega mina ka varem ei saa. Nii oligi.
See on lihtsalt julm ju. Mul oli üks tuttava tuttava kesiganes, kes lasi ka oma mõnekuusele beebile kõrvaaugud teha. Tema vabandas seda sellega, et jah, on küll valus, aga beebid nutavad ju nagunii palju ja suureks saades on see valu juba meelest läinud.
Tätoveeringute võrdlus tekkis mul endal ka – mulle meeldivad, samuti meeldivad mulle needid. Kui mul tütar oleks, kas ma peaksin laskma siis talle näiteks aastaseks sünnaks teha nabaneedi, sest mulle meeldib? Oh my fucking god, mis inimesi ikka leidub…
Tatoveeringutega on ju tegelt nii, et suurena kui laps kõrvaauke ei taha, siis võtab ära ja kasvatab kinni ning kui väga joppab, ei jää arme ka. Tatoveeringutega nii lihtne ei ole:)
Osadel on jah juba traditsioonid. Mina aga olen arvamusel, et sellised asjad nagu lapse augustamine, tätoveerimine ja muud meetodit lapse nö loomuliku keha nö kaunistamine jäägu ikka lapse otsustada.
Minu tütred said kõrvaaugud kolmeselt, ise tahtsid. Lasid kenasti teha ja nuttu ka polnud. Minu arvates on ebanormaalne kui minnakse nii väiksele tegema, kes asjast midagi ei jaga ja nutvat last peab vägisi kinni hoidma… see on juba piinamine. Meil augustaja küsis kohe, kas lapsed ikka tahavad, et tema vägisi ei tee.
See ongi teine asi, kui laps seda ise tahab. Aga väike beebi vaevalt, et seda tahab… Ma ei suutnud vaadatagi, kuidas Maril verd võeti, aga seda PIDI tegema. Ma ei kujuta ette, mis südametu inimene läheb sama suurt valu lapsele tegema omast vabast tahtest, et ta laps ILUSAM oleks.
Mina siinkohal mõtlen, et okei, 3-aastane tahab (kusiganest ta selle tahtmise võtab) – kuid kas lapsevanem peaks nii noorel lapsel siis laskma ka kõrvaauke teha? Lapsed tahavad tihtipeale igasugu asju, kas kõike peaks lubama? 3-aastane ei saa siiski eriti sellisest asjast aru. Selles vanuses on neiudel eriti oluline, et kõik oleks ilus ja tore, kuid nad ei pruugi aru saada vastutusest (auke peab puhastama, teised lapsed kuskil lasteaias võivad ära kiskuda, nad ise võivad igasugu lollusi nendega teha jne). Minu arvamus on sellel teemal selline, et kui laps meeldetuletamata oma paranevad kõrvarõngaugud puhastatud (ütleme ausalt, ilmselt ka 6-7 aastane laps ei saaks), siis palun väga.
Endale tehti kõrvaaugud 5-6 aastaselt, ei mäleta küll, et oleksin tahtnud. Küll aga hakkasin ruttu igasugu auke-rõngaid juurde tahtma, mistõttu juba 9-aastaselt oli mul 6 kõrvaauku, ninaneet, kulmuneet 😀
Väga rõve komme, üks tuttava tuttav lasi oma tütrel juba hiljemalt teiseks elukuuks kõrvad ära mulgustada.
No minu meelest see on lihtsalt imelik. Kahekuune beebi on niii uus, nii värske väike inimene. Miks on teda vaja “ilusamaks” teha? Kas ta mitte pole juba ideaalne :)?
Nõus, minul on isegi 4-5-6 aastat noori lapsi võõristav vaadata augustatud kõrvadega.
No juba see on nii ajukas, et niigi on esimestel kuudel magamise-tissitamise-gaaside jne jamad ja siis sa lihtsalt vabatahtlikult tekitad sellele tutikale inimesele, kes peab inimeseks saamise hädadega niigi igapäevaselt maadlema, veel lisapiina. Kas sa vihkad oma last või misasja?
Ja ma olen raudpolt kindel, et need MINATEAN emmed lasevad ise ennast täis, kui peavad näiteks verd minema andma.
Ma ei ole kommentaare lõpuni lugenud ja äkki keegi juba kirjutas sellest aga venelased lasevad tittedele augud teha, kuna usuvad, et kõrvas on mingid imepunktid, mis mõjutavad silmanägemist ja kui orad seal nõelravimeetodil muudkui surgivad, siis pole porksi vaja süüagi ja on Piilupart Doonaldi nägemine for life.
10 kuud on ülde palju oodatud. Mingis grupis tahtsid kolme kuusetele teha. Arvan et nad on idioodid!!!!
Enda beebile ei teeks, aga suht ükskõik kui keegi teine oma lapsele teeb. Mul 5-aastane on ikka juttu teinud kõrvaaukudest. Selgitasin talle, et see natuke valus ka ja pärast vaja neid puhastada kuni paranemiseni samamoodi nagu siis kui kuskilt katki on. Selle jutu peale arvas ta, et ootab kuni kooli lapseks saab.
Ma polnud siis küll beebi ja ammugi mitte venelane, aga minule surus kõrvarõngaste tegemise peale mu vanem õde, kes on minust nii palju vanem et saaks ka teoorias mu ema olla. Mäletan et kartsin kohutavalt ja isegi nutsin, aga lasin viia end püstoliga kosmeetiku juurde neid auke tegema. Ilus oli küll, aga aukude tegemisega kaasnes ka aukude mädanema minemine ja liigliha kasv kõrvaaugule (mida pidin käima laseropiga eemaldamas). Vabandan kui nüüd liiga palju infot oli 😀 Mis ma tahtsin öelda, on see et oleksin iga kell eelistanud aukudega oodata ja need oma enda tahtmise peale teha siis kui ise selleks valmis olin. Oleks paar aastat jamamist vähem olnud. Nüüd on mul mõlemas kõrvas mitu auku ja ka mitu tatoveeringut ning olen nende kõigiga rahul kuna need on minu enda vabal valikult tehtud otsus. Üldse on kõige vastikum asi see kui vanemad lastele enda tõekspidamisi ja stiili-eelistusi peale suruvad. Nii garanteerivad nad umber 99% väärtuses et see laps nende vastu aktiivselt mässama hakkab ja tulevikus risti vastupidi teeb.
Ei poolda ja ei teeks ka. Minu vanemad jätsid ka selle minu enda otsustada ja tegin augud vist 12 või 13 aastaselt alles. Siiani jääb meelde,et õde tegi ikka päris hilja ja ninas oli täppki ennem olemas, või oli see kulmus..kes enam mäletab 😀
Aga lapsed võik lüll rahule jätta selliste asjadega. Kui nad kunagi tahavad,küll nad siis ütlevad.