Ühel ilusal teisipäeval võtsin ma enda korvi, noakese ja kummikud, hüppasin ratta selga ja sõitsin Kohlasse, et Triinuga seenele minna. Muuseas, kui ta ütles, et meid ootab ees umbes 8km rattasõitu, siis tegelikult mõtles ta umbes kümmet, millest kolm oli KOHUTAVAL teerajal, aga eks need seened nõuavad ohvreid ka.
Ma ei tea miks, aga mina kujutasin ette, et seenel käimine on selline, et ma astun ühele lagendikule, kus kasvab miljon seent, nopin oma lemmikud kokku ja tulen koju, kus nad ise imeväel purki hüppavad. Tegelikkuses pidin ma mööda metsa roomama, saama okstega näkku, astuma põdrasita sisse, kastma oma nägu ämblikuvõrku ja püksist oksi välja koukima. Aga see oli seda väärt, sest juba 5 minutiga oli mu korvisisu selline:
Ma ei ole kindel, kaua me seal metsas olime, aga minu korv oli lõpuks nii ääreni täis, et sinna enam midagi ei mahtunud. Suur oli minu hämming, kui Triin ja ta isa mõlemad oma seened ka mulle andsid, et ma “nii väikse korvi pärast nii kaugele ei oleks tulnud”. Nagu…Appi! Kes annab oma vaevaga korjatud seened ära?! Ma olin nii õnnelik, et pisarake kippus lausa silma ja nii…
Tagasi Kohilas olles tuli mulle geniaalne idee minna kasuisa ema juurde, viia talle seeni, ennast seal pesta (sest me endiselt ei saa ennast kodus pesta) ja jätta talle oma ratas, sest meil pole seda remondisegaduses mitte kuskil hoida. Seal sain ka kõhu täis ja ühtlasi lubas Linda pooled seened ise minu jaoks ära marineerida! Jess!
Tagasiteel Tallinna sattusin ma rongis juttu puhuma eriti toreda tüdrukuga. Otseloomulikult titereemadel, nagu need titemammad ikka tavaliselt teevad. Seetõttu läks ka tagasisõit kiiresti ja mina ei jõudnud ära oodata, et saaks ükskord koju magama.
Kodus selgus, et magama ma küll ei saa, sest seened tuleb kohemaid ära pesta ja puhastada ning nendega tegelema hakata. Mis seal ikka. Hakkasin…Puhastasin seened ja sorteerisin nad kahte hunnikusse – väiksed ja armsad marineerimiseks, mitte nii väiksed sügavkülmutamiseks.
Need, mis sügavkülma läksid, praadisin võiga läbi ja viskasin külmikusse. Marineerisin neid “omas mahlas”, seega tegin pmst sama asja, ainult et hautasin seeni porgandi ja sibulaviilude, nelgi, pipra, paari loorberilehe, soola ja meega.
Tulemus oli lihtsalt imehea! Kuna seeni oli palju, sai ka selle õhtu gurmeetoiduks kartulid värskete kuuseriisikate ja kanaga. Kõik kiitsid heaks, isegi Marike. Lõpuks oli mul neli purki marineeritud seeni ja kaks suurt karbitäit sügavkülmas. Järgmine nädal tuleb jälle seenele minna!
Üks purgike seeni sõbrale ka. Noh, sest olin veits dick.
Millal teie viimati seenel käisite ja jagage mõnda head seeneretsepti! Kes julgeb, võib häid seenekohti ka jagada!
17 kommentaari
Ma olen viimasel ajal hulluks läinud, ise ei tunne seenigi aga vaja ikka käia.
Täna käisin elukaaslasega, 40 minutit ja kaks ämbrit täis 🙂
Nagu vikati lõika seeni praegu 🙂
Viimati käisin seenel eile ja tulemus oli null. Ma ei saa aru, mis elu seeneaastast siin räägitakse. Kuna ma ainult seentest toitukski, olen löödud. Sügavkülmutamiseks aurutan mina pannil seentest vee välja võid lisamata. Rasv läheb seentega külmas natuke rõvedaks ja kui mingi ime läbi peaksid seened sügavkülma kauemaks kui paar kuud seisma jääma, siis kipub ka rääsuma.
Minu parimad seentekohad on niidetud muruplatsid liiklusest eemal. Seal kasvab fantastiline söögiseen soomustindik, mida millegipärast väga ei korjata. Noored seened, kus veel tilkagi musta tinti sisse ei ole tulnud, on jumalate toit. http://m.mineavasta.ee/seened/spec.php?uid=15
Aa ja enda seenekohti näitan ainult nn omadele inimestele. Keep it in the family 😀
Sai ka eile jälle metsas käidud. Metsas kus varen pole ise käinud. Võtsin oma koera ja noa ja kilekoti sest polnud ju kindel, et midagi sealt üldse leian. Tagasi tulin kotitäie kuuseriisikatega. Ja seda kõike metsa ääre juurest. Täna uuesti, sest on kauem valgemat aega ja ehk pole siis hirmu võõrasse metsa ära eksida 😀 eile käisin 8 ajal õhtul ja jube hämaraks läks korraga 😀
Võiga praetud seeni pole mõtet sügavkülma panna, sest või läheb kergesti rääsuma ja ei säili see värk. Kui sügavkülma, siis lihtsalt keeda vesi välja ja pane ilma millegita karpi. Ise teen koguaeg niimoodi ja keset talve on ikka väga mõnus seenesousti v seenepirukat teha.
Vaata aga , käisid Kohilas seenel! Olin eile isegi siin metsas, kaks korvitäit seeni paari tunniga! Enamus riisikad,mõned puravikud ja pilvikud + imemaitsvad lehter kukeseened.. ja krt SUURE SIRMIKU jätsin hirmuga metsa, kuna olin kindel et too on mürgine:D
Aga kuulsin, et Nõva kandis pidi väga palju seeni olema, naaber käis seal korjamas,ka Varbola kandis on head seenedkohad:)
Korjan ainult männiriisikaid. Muid seeni ei söö. Vanaema teeb ka jube head prae sirmikut, seda söön ka. No ja kui mõni muu kase v kuuseriisikas sekka satub, siis korvist välja ei jäta 🙂
Ongi plaan varsti minna. Poika teeb hetkel lõunauinakut ja kui ärkab, siis kõik see perekond läheb metsa 🙂
Polegi väga selliseid spets kohti. Käime igal aastal Tahkunas ja Vanajõe oru kandis. Tahkunas, sest seal on kujunenud juba selline väike kohake, kus meeldib käia ja kus väga keegi ei käi. Ja Vanajõe oru kandis, sest seal ainult männimets ongi 😀 Ja vanaema elab seal 😉
OMG! Räägi, kas Hiiumaal kukeseeni ka kusil leidub? Käisin hiljuti Kõpus erinevates metsatukkades, Tahkunas ja muudes kohtades veel, mis teele jäid ja mitte midagi ei saanud!
Kindlasti kuskil leidub 🙂 Pigem vaadata vanade lankide juurde viivatele teedele nt. Need tavaliselt on seeni täis 🙂 Samas seal Vanajõe oru kandis on selliseid teid palju. Ma ise pole tähele pannud kahjuks. Vb on kukeseene aeg läbi? Ma ei tea :/ Ma katsun tuttava käest välja pinnida, ta toob koguaeg ämbritega kukeseeni metsast välja igal aastal 😀
Ise sain männikaid u kastme jagu, vb natuke rohkem, saab tummisema kastme 😀
Just eile käisin ja läksin korjamise, mitte seente pärast. Seened andsin pärast ära 😀 3 tundi müttasin ja täna müttaks 3 tundi veel. Mõnus mu meelest. 🙂
Kas sa kupatasid osad ka ära või polnud selliseid hulgas, mida vaja kupatada?
Need praetud seened näevad nii isuäratavad välja 🙂 Nii, et palun saada neid Tartusse ka-mul varsti lõuna tulemas 🙂
Ma käisin eile metsas, tahtsin ainult kukekaid, nii et sain tsimarukese pange põhja. Samas sõbranna, kes minuga kaasas oli, korjas kaks suurt ämbrit täis.
Mmm, tahan kaa seenele. Pean ootama, mil mees koju lõpuks tuleb ja siis hakkan kiirelt kohe metsa poole tuhisema. 😀 Kõik igal pool toovad lihtsalt lademetes seeni koju omale.
Ja kuuseriisikad on mu lemmikud seened.. Ok, sirmikud ka. 😀
Kuidas sa nad purki panid? Kas keetsid purgid labi ja kas see on tihend seal kaane ja purgi vahel?
Ei ole mingit tihendit. Ma söön nad varsti ära 😀
Kohila taga ongi imehead kuuseriisikametsad. Tänud, et meelde tuletasid :p
Marinaadiks aga otsi valge veini marinaadi.