Ma ei tea miks, aga mulle tundub, et ma olen selfitamise jaoks juba ammu liiga vanaks saanud. Ah, mis ma valetan. Mul on üks sõber Austraalias ja siis me mõnikord temaga vahetame selfisid, aga niisama ma neid küll ei klõpsi. Vanasti tegin neid küll. Iga nurga pealt!
Siis sai need ju Ratesse/Orksi üles laadida ja teised kiita, et oh issand Mariann, sa oled ikka üks ilusaimatest inimestest siin maamunal! Ja mina sain õnnelik olla – teised ütlevad mulle, et ma olen ilus!
Naljakas on see, et kui ma praegu selle jutu illustreerimiseks endast selfisid otsin, siis ma nii väga ei leia neid ka. Imelik, ma tean küll, et neid peaks tohhujaa olema. Aga tagasi nüüd selfide juurde.
Mulle isiklikult tundub, et need on ju ikka veel selle jaoks, et vaadake, kui ilus ma täna olen (kes siis endast koledana ikka pilti teeks), vaadake, kui lahedad riided mul seljas on, või vaadake, kui lahedas kohas ma olen. Koha suhtes mõistan, mulle meeldib ka lahedates kohtades pilti teha.
Ja võib-olla ma ei näe nii tihti nii hea välja, et aina selfitada. Mul on näiteks selline värk, et kui ma tean, et ma ei saa või ei taha parasjagu parem välja näha (ala kui mul on ohatised või ma olen haige või peojärgselt suremas vms), siis ma lihtsalt EI VAATA PEEGLISSE. Lihtsalt selle jaoks, et ma ennast koledana ei näeks 😀 Kui jälle olen valmis ennast kokku võtma, siis vaatan, aga näed, pilti ka enamasti ei tee.
Ei selfisid, ega palu ka kellelgi teisel pilti teha. Vanasti ikka sõpradel palusid ju. Ma ka nüüd mõnikord, aga heal juhul kord kuus (või kui Sheinside ähvardab mulle postkasti hobuse pea panna, vastasel juhul kui ma nende pilti ei postita :D).
Ma lihtsalt ei saa aru, miks inimesed neid selfisid vorbivad? Keda huvitab, mis inimestel iga päev seljas on? Või lihtsalt mind üldiselt ei huvita ja kõiki teisi täiega huvitab? Sellisel juhul andestust 😀
Mul on üks sõps, kes kogu aeg teeb endast selfisid. Ühel hetkel vaatad, sõber poseerib ennastunustavalt ettesirutatud käele kaamerasse või seisab peegli ees/liftis/vaateakna ees ja muudkui pildistab.
Ja teate, ta ei tee nende piltidega minu meelest mitte midagi. Isegi üles ei pane kuhugi. Aga pilti teha meeldib. Võiks ju nagu öelda, et küllap ta paras eneseimetleja järelikult on, kellele enda pilt meeldib, aga mulle meeldivad pildid minust ju KA. Ometi ma ei viitsi ikka selfitada. Ma tean niigi, et ma võin väga ilus olla ja väga rõve olla, aga pildid eelistan lasta teha ikka fotograafil, kes mu võlusid kõige paremast otsast üles pildistada oskab, mitte ei pea vajalikuks peldikuseina taustal endast ise pilte teha, sest “see päev oli nagu nii hea sonxi päev”.
Mitte, et mind teiste selfid häiriks. Teised tehku mis tahavad, ma ei peagi kõigest siin ilmas aru saama. Ma olen lausa kindel, et ka mina teen täiega asju, mis teiste meelest ei ole üldse loogilised.
Näiteks:
- Ma eelistan pühkimist tolmu imemisele. See tundub kuidagi tõhusam?
- Ma söön sifkasid koorega.
- Ma neelan alati oma nätsu alla.
- Ma ei viitsi kunagi enda puuvilju pesta.
- Ma keeldun allumast rohelise kaardi provokatsioonidele ja andsin selle ära, seega sõidan aina jänest.
- Mulle meeldib täiega küünelakki maha nokkida.
- Ma jälestan saunas käimist.
- Ma vihkan tantsimist.
Ma ei tea, ma võiks jätkata miljoni asjaga, mis enamuste meelest on normaalne, aga mina panen omaette hullu. Seega ma mõistan, et niikaua kuni mul on õigus süüa sitased tomateid ja neelata pakkide viisi Hubba Bubbat alla, võivad teised inimesed endast peldikus pilte teha. Aga ma ei saa sinna midagi parata, et iga kord kui ma mõnda selfit näen, kujutan ma ette, kuidas pildi tegija nii mõtleb:
Noh sõbrakesed. Tunnistage üles. Olete suured selfitajad?
12 kommentaari
Sifkasid sööd koortega?? No see on ju küll rõve! 😀 😀 Kuidas sa neelata suudad? Terav ei ole? 😀
Samas jah, vahet ju selles mõttes pole, et enamus halvaad on raudselt koos koortega tehtud. Lätist sain hiljuti üht halvaad. See oli peaaegu valge ja sulas suus, vot peale selle söömist avastasin, et ilmselt need hallid on tehtud koos koortega.
Mina olen üks selfiehull, kes teeb endast aina pilte, aga neid kusagile üles ei riputa. No instagrami vahel, kui pilt meeldib või tahan mida iganes muud näidata (outfit, soeng vms), aga muidu jäävad need ikka telefoni ja arvutisse, teistele varjatuks. Jagan vaid parima sõbraga, kes elab teises eesti otsas ja kellega me ei kohtu. Ilmselgelt on mul midagi viga, sest ma lihtsalt teen neid 😀 Ja noh, tunnistan päris ausalt, et läbi nende ma imetlen ennast, sest mu enesehinnang oli ikka väga madal, aga tänu nendele selfiedele on see ikka natuke tõusnud ka. Ma vähemalt näen, et olen ka ilus ja ei pea end viimase kõntsana tundma. Ja vahel on lihtsalt hea võrrelda 😀
Tegelikult olen ma muidu ka pildistamisehull. Ma võin igast detailist pilti teha, aga kuna keegi teine minust ei tee, siis pean üksi selfietama. Rahva sees ei julge eriti. Ise vaatan ka kahtlaselt, kui keegi selfietama üksi hakkab. Kunagi nt üks noor tüdruk (pakun kuni 14) tegi alkoleti juures selfiet 😀
Nõustun 100%!! See on nii hale minu jaoks, võiks siis juba ise pildi allkirjaks lisada ka, et PALUN laikige ja öelge kui ilus ma olen, ma anun teid! Ise teen neid ainult juhul, kui näiteks olen uue soengu teinud ja sõbranna nõuab pilti, et kohe näha kuidas välja tuli, aga kuskile fb-sse või instasse üles panna oleks minu jaoks nii alandav ja tähelepanuvajadusest röökiv, et ma ei teeks seda mingi hinna eest vist 😀 Ja ilmselt on siin nii vähe kommentaare kuna paljud, kui mitte enamus, neid teevad ja tundsid iseenda ära 😀
Minu meelest on “parimad” salfid need, mis on tehtud kusagil avalikus tualetis peegli ees (taustal kabiinide lahtised uksed) või koduses vannitoas peegi ees (taustal lahtine potikaas ja kuivav aluspesu). Õnneks selliseid näeb aina vähem aga tundub, et mingi seltskonna elus tähistavad sellised ülesvõtted üht eluetappi… 😛
Ma olen ka neid vetsuselfisi teinud, aga alati vaadanud, et kabiiniuksed oleksid kinni 😀 Mis sellest vetsupotist ikka vahtida 😀
Vahet pole, kas lasta endast pilti teha või teha ise ning jagada seda teistega, sest mõte jääb su samaks – palun vaadake mind, ma olen nii ilus. 😀
Tõsijutt 😀
Enekate kõrval ei saa ma väga hästi aru ka nendest welfidest ja vajadusest ennast koguaeg tõestada neid tehes. Olen ka tegelikult suur pildistamise fänn, eriti kui reisin, siis võiks igast väljamaa lillest pildi teha ja ise ka poseerida ja harilikult annan ma fotoka kellegi teise kätte kui endast pilti tahan.
Sattusin jälle siis jõulupeole ja üks hetk avastasin, et kõiki mu ümber on tabanud pildistamisepsühhoos. Eriti ei saa ma aru ka sellest, kuidas inimesed on täiesti võimetud seltskonnas rahulikult olema, ilma et nad poleks oma telefoni laua peale enda käeulatusse pannud, et siis seda iga 5 minuti vaadata. Ja siis on see meeletu piltide tegemine, iga nurga pealt, et saaks võimalikult palju pärast näidata, et oled jälle kuskil olnud ja midagi teinud. Saan aru, et mälestuseks teha pilte on igati hea valik, ja olgem ausad, sellest on asi ikka väga palju kaugemale läinud ja pilte kütetakse teha vaid selleks, et end ülesmukitult maailmale näidata ja end kuidagi sotsiaalsest täisväärtuslikuna tunda. Lihtsalt suhtlemine on vist overrrated.
Mina teen selfisid põhimõtteliselt ainult blogi pärast (ilupilte meigist vaja) ja iga kord, kui ma neid teen, siis tunnen end väga, väga veidralt. Ma ei suuda üldse mõista neid, kes seda igapäevaselt teevad 😀
No kui mina oskaks sellist meiki teha ja näeks vaeva, et seda endale näkku saada ja omaks ilublogi, siis on loomulik, et sa ei saa öelda, et näete, kasutasin seda teist ja kolmandat, kujutage ise ette, milline ma olen, sest selfit teha on lame 😀
Nõustun sinuga miljonziljon prossa. Mul ikka leidub ka neid, kes on peaks olema täie mõistuse juures täiskasvanud inimesed aga vahetpidamata lendab seal halva kvaliteediga telefoniselfisid, kuskil vannitoas, suures toas, peegli ees, peldikupoti taustal. Vahel on ka mingi filter peale visatud nagu oleks supertöötlus ja feik professionaalne. Ja siis kõik muudkui laigivad ja “kommivad” nii ilus. No andke andeks, kustotsast! Ma saan aru, et 13 aastased arvavad, et see on yolo nigga swag lahe aga pea 30 aastased? See on nagu massipsühhoos. Olen ise hobifotograaf ja võibolla seetõttu ka natuke kriitilisem, mida enda kohta laia internetiruumi saata aga no “teen kodus ühes ja samas kohas selfisid ja üritan naeratada” appi appi kass läks kappi ja jätke oma selfid ka kappi! Inetu ja labane.
Ei ütleks, et kõik 13 aastased on “yolo nigga swag” suhtumisega, on ka normaalseid. Ise olen ka 12 ja ei tee peldikuselfiesid. Tegelen fotograafiaga ja tean sellest ka natuke rohkem. Kõik noored pole sellised, kes iga peegelduse taga pilte teeks ja siis töötleks nii, et ei saa aru, mida pildil kujutatakse. See on minu, kui samasse vanuserühma kuuluva noore jaoks veidi solvav, ei peaks üldistavalt niimoodi ütlema ja võrdlema nö “debiilse” täiskasvanuga. Lapsed võivad tihti olla arukamad, kui mõni täisealine inimene. 🙂
Ehk kaldus põhiteemast kõrvale, aga tundsin end puudutatuna.