Laupäeva keskpäeval Triinu ja Kristo juures koju sõites hälises Kardo: “Me ei saa enam nendega kokku saada! Iga kord aeg lendab aina kiiremini…”. Tõsijutt. Me saime Triinuga ja Kristoga mingi 9 paiku linnas kokku ja enne kui me jõudsime midagi aru saada, oli kell 8 hommikul. What happened?!
Aga kuna me pidime kell 12 koju tulema, et Barbara lõigatud saaks, saimegi me 2h magada ja siis saime rõõmsalt koju seigelda. Ma olin just õiges konditsioonis, et kabuhirmus kartvat kassi kapi alt kätte saada. Kahju hakkas tast…Barbara ei karda tegelikult nii väga inimest. Kui ta mõnikord ennast kuskil kättesaadavamas kohas peitis kui kapialune, siis sai talle kenasti pai teha ja isegi nurru välja meelitama. Barpsi suurim mure on hoopis teised kassid, eriti Kurg, kes ei taha kohe ÜLDSE teda siia. See tähendab, et Barbara ei saa ringi kõndida ja inimestega harjuda. Näiteks Ülo puhul on näha, kuidas see harjumine toimub. Ta tuleb, istub sulle päris lähedale ja vaatab sinu tegemisi. Nõnda veendub ta mõne ajaga, et sa ei tee talle haiget, vaid ainult pai ja annad süüa, ning ta harjub sinuga. Barbaral praegu seda toimuda ei saa ja see on kurb.
Barbara on nii ilus – natuke pärslase moodi lapikuma näoga, tilluke kassipreili (u aasta vana) lühikeste käppade ja sabaga, väga kauni näoga. Kahjuks ei saa ma temast tavaliselt pilte teha, sest ta on peidus. Needki pildid on tehtud ka siis, kui vaene päevakangelane operatsioonilt tuli, et ta kenasti paigal püsiks. 
Kahju kohe väiksest Barbarast, nii et kui leidub kedagi, kes tunneb, et ta tahaks endale oma “rebast taltsutada” siis Kure näitel oskan ma sulle öelda, et see on nii eriline! Isegi väike prints teadis seda.
„Kui tahad endale sõpra, siis taltsuta mind!” – nõnda ütleb rebane Väikesele Printsile Saint-Exupery raamatus „Väike Prints“.
“Mis tuleb selleks teha?” küsis väike prints.
“Tuleb olla väga kannatlik,” kostis rebane. “Kõigepealt istud minust veidi eemale, vaat nii, rohu peale. Ma vaatan sind silmanurgast ja sina ei ütle mulle mitte midagi. Kuid iga päev võid sa istuda natukene lähemale…”
“Praegu pole sa mulle muud kui üks pisike poiss, täpselt samasugune kui sada tuhat teist pisikest poissi, ja mul pole sind tarvis. Ning ka sinul pole mind tarvis. Mina olen sulle rebane nagu sada tuhat teist rebast. Aga kui sa mu taltsutad, siis on meil teineteist tarvis. Sina oled minu jaoks ainuke maailmas. Mina olen sinu jaoks ainuke maailmas…”
“Oleks parem, kui oleksid tulnud samal ajal,” ütles rebane. “Kui tuled näiteks pärastlõunal kell neli, siis hakkan end juba kella kolmest saadik õnnelikuna tundma. Iga minutiga tunnen ma end ikka õnnelikumana. Kella nelja ajal muutun juba rahutuks ja murelikuks – nii ma avastangi, mis õnn väärt on! Aga kui sa tuled ükskõik millal, siis ei tea ma, mis kella ajal oma südant valmistada…”
Kui sa tunned, et väike Barbara võiks olla sinu rebane, siis kirjuta mulle mariannkaasik@gmail.com. Maksab see Pesaleidjale 30 eurot, aga kui see on suureks takistuseks, saan selle summa ka ise tasuda 🙂
Ainuke tingimus peab olema see, et sa pead mõistma, et Barbarake vajab natukene aega ja hoolimist. Ma juba näen, et temast saab kindlasti lühikese ajaga sülekass, ainult talle vist esiti ei meeldiks, kui peres oleks teisi kasse…
3 kommentaari
Ülimalt ilus kass 🙂 Väga tahaks võtta, aga 2 tükki on juba olemas (mõlemad varjupaigast).
Tahaks väga endale võtta, aga kahjuks ei ole võimalik 🙁 Loodan, et Barbara leiab siiski varsti päris oma armsa kodu 🙂 See on tegelikult niiii tore, et sa neid kiisusid siin ka näitad, arvan, et seda suurem tõenäosus on neil oma kodu leida.
Hihh! Triin ja Gristo tervitavad teie tuttavatest Triinu ja Kristot