Nagu te teate, siis Kristina oli 12 päeva minu juures ja eile tuli see saatuslik päev, kus ta tundis, et ta on nüüd juba nii palju kabe, et jaksab lapsega tegeleda ja läks nahhaalselt koju ära. Ma isiklikult leian, et see on ääretult ebaviisakas, sest nüüd ma pean siin puhta üksi päevi veetma. Õhtuid siiski mitte, sest õnneks on mul laste nädal ja nad on päris korralik seltskond. Siiski ise tehtud.
8 kommentaari
kes läks kellest lahku, palun selgitust ?
Njah…nii mu parem pool sai täis tätoveeritud🙈 läksin lahku pikaajalisest suhtest, pendeldasin ennast ja kaaslast otsides paar aastat. Peale igat ebaõnnestunud all-in suhtepojakest sai nõela alla joostud😅 Ja nii 3 aastat jutti! Nüüdseks olen leidnud enda teise poole, tegime juuli alguses ka pulmad ära ja no ei ole seda tätoveerimise isu peale tulnud enam.
Eks me ilmselt üritame kuidagi pead selgeks saada, uudsust ellu tuua enda pildikestega. Et jah. Pikk jutt, s**t jutt – saan aru, mis tunned!
Jah, eks see sobiva partneri leidmine üks õnnemäng ole, aga ära anna alla!
Huvitav, kas see on niivõrd õnnemäng, kui lihtsalt joppamine 😀
Enda soove ja tahtmisi ei tohigi alla suruda, oled see, kes oled ja teine pool peab sind sellisena aktsepteerima, mitte andma käskluseid kuidas sa olema pead. Sina oled nr.1 ja see teine pool peab sellega arvestama ning kui see ei sobi, siis ei pea ka punnitama, et sa talle meeldiksid vaid leidma sellise inimese, kes sind aktsepteerib sellisena nagu sa oled.
Ma teoorias nõustun sellega, aga meil polnud absull seda “käskluste” värki. Lihtsalt ajapikku oli väga selgelt aru saada, mis olukorrad nö pingeid tekitavad. Aga muidu jah, ega suhe ei saa nii püsima jääda, kui mõlemad aina mingi muutumisega tegelema peavad nui neljaks. Aga lihtsalt mainin ära, et mitte ainult tema e oosanud seda, mina ka 😀
Eks see on see rahutu tunne, et kogu aeg peab midagi toimuma. Selline tunne hakkab tulema, et kohe oled õige suhte leidmisega hiljaks jäämas ja siis peaks nagu kogu aeg tegelema selle otsimisega ja õige leidmisega. Ja kui kohe esimene-teine-kolmas pole õiged, siis hakkab kerge paanika, et äkki ongi endal midagi viga. Kõik need on jube tuttavad tunded. Ja siis veel see, et teised ju leiavad samal ajal endale kõik uued kaaslased, et kuidas mina siis ei leia.
Siis lähevadki mõtted rändama ja tuleb selline heietamine nagu Sul tuli 🙂
Reisima muidugi minna on hea mõte, läheks ka hea meelega kohe kuhugi sooja. Tätokas pole nii hea mõte ja tukk pole üldse mitte hea mõte…
Tead ma ausalt öeldes ei otsinud mitte midagi, kui meil see teema hakkas. Pigem hakkasin lihtsalt vana tuttavaga rohkem suhtlema ja sealt see juhuslikult edasi läks. Polnud plaani pidanud uueks heartbreakiks 😀