0
Uncategorized

jubedad valed ja hirmsad inimesed

23. aprill 2015

Mina olen selles suhtes imelik inimene, et mul on tihtipeale inimestest kahju siis, kui tegelikult olema ei peaks. Te ei kujuta ette, kui palju asju olen ma andestanud inimestele, sest “tal on rasked ajad”, või “teda on selliseks kasvatatud”. Muidugi ma saan ise mõistusega aru, et tegelikult on mõttetu inimestele vabandusi otsida, kui nemad ise abi ei otsi ja muutuda ei kavatse. Seda kõike hakkasin ma mõtlema seoses sellega, et ma kuulsin mitme nuka pealt naisest, kes erinevates beebigruppides varastatud laste pilte esitleb, inimestega suhtleb, omale uue identiteedi välja mõtleb ja seda kõike selle pärast, et ta saaks ühel hetkel öelda, et tal suri laps ära.*

Ühest küljest täiesti õudne – sellise asja kohta valetada. Samas näen mina seda nii, et mul on sellest inimesest kahju. Ei saa ju peas kõik korras olla, kui sa midagi sellist välja mõtled. Kohati meenutab see Münchhauseni sündroomi – nii nimetatakse meditsiinis juhtumit, kus patsient teeskleb haiget, et pälvida hoolitsust ja tähelepanu. Siinkohal inimesed ei teeskle ise haiget, vaid otsib kaastunnet ja tähelepanu just lapse abil. Tuleb vist lihtsalt tänulik olla, et tal ei olnud päriselt last. USAs ju oli alles hiljaaegu keiss, kus naine päriselt tappis oma lapse ära, et tähelepanu saada! Naisel oli väga edukas beebiblogi ja tema sõnul oli vaene poiss sünnist saati haige. Esiti mõtles ta haiguseid lihtsalt välja, kuid ühel hetkel otsustas ta hakata oma lapsele soola süstima. See muidugi tekitas lapsel päris kaebusi ja valusid ja seda detailsemalt sai naine kirjutada tuhandetele lugejatele, kuidas ta vaene poeg kannatab ja piinleb.

Alles siis, kui pärast lapse surma lahkamisel selgus, et kehas on ebanormaalselt kõrge soolatase, hakati asja uurima ja avastatigi jube tõde, et ema oli lapse ise tapnud. Ma vaatasin selle naise blogi – ta teeb lapsega koos pilte, ta meisterdab temaga, valmistab talle halloweeni kostüüme, nad naeravad ja lõbutsevad piltidel.

Aga mis tegelikult toimus?

See ongi nii hirmus, et tegelikult ei tea kunagi, mis peitub inimese tõelises pales. Kui hästi saad sa inimest teada? Jah, võib öelda, et kellegi blogi lugedes ei saagi sa teda ju tõeliselt tunda. Samas tundsid seda naist ju tema sõbrad ja perekond, kes ei osanud ka aimata, kui haige inimene tegelikult on. Vähe sellest, terve tema blogielu oli vale – ta kirjeldab seal ka seda, kuidas poisi isa traagiliselt suri, mis oli samuti vale. Lapse isa on siiani kenasti elus.

Sama ju selle Emily keissiga. Haige ema, kes samamoodi tegi lapsega naeratavaid pilte, kallistas ja musitas. Hiljem lõi ja lasi lüüa. Lihtsalt.

Õudne, lihtsalt õudne. Igal naisel on minu meelest emainstinkt ja emaarmastus. Aga ometi on haiguseid, mis suudavad sellise tugeva tunde enda alla matta. Lihtsalt mingi vaimne haigus, mille eest maksavad lapsed.

Seega olen mina lihtsalt tänulik, et selles loos, mis siin Eestis välja koorus, ükski laps viga ei saanud. Ja mul on kahju, et mõni inimene on nii haige, et suudab selliseid asju valetada, et tal on elus nii vähe tähelepanu, et peab selliseid asju välja mõtlema. Ja veel rohkem kahju nendest, kes päriselt oma lastele viga teevad. Kuidas selliseid inimesi aidata? Kuidas ära tunda? Enne kui on liiga hilja.

Ma oskan ainult soovitada, et kallid inimesed, hoidke silmad lahti. Ja ärge peljake oma kahtlusi (kui need tekivad) ka teistele jagada. See või muuta või päästa kellegi elu.

*Samas väidavad osad, et see oli kõik tõsijutt ja kellegi laps tõesti suri ära. Mina pead ei anna ja ma lihtsalt pigem loodan, et see ei olnud mingi reaalne sündmus, sest ükski ema ei peaks oma last kaotama.

Ma lähen kraban nüüd Mari kaissu.

Photo on 23-02-15 at 12.46 #2

Loe ka neid postitusi!

20 kommentaari

Jäta kommentaar

  • Avatar
    Vasta Liisu 25. aprill 2015 at 21:46

    huvi pärast otsisin välja selle naise sissekanded meie okt.beebide grupis. Enamik sissekanded ongi tema
    poolt olnud n.ö kaastunnet otsivad. Põhi teema on olnud see, et kui haige on ta enne rasedust ja peale
    rasedust, haiglas olemised, veritsused, lapse haige olemine ( nt sissekanne selle kohta kuidas tema 4-
    kuusel beebil on tuulerõuged :)). Kui teada nüüd tema tausta on selgelt aru saada, et inimene otsib
    kaastunnet ja teiste lohutust, mida ta ohtralt ka sai. Kahju, kui nõnda inimeste tunnetel mängitakse!

  • Avatar
    Vasta r 24. aprill 2015 at 09:17

    Mul oli kunagi üks sõbranna. Enam me ei suhtle
    just tema valetamiste pärast. Mina arvan, et
    tema ka haige peast, sest valetas lihtsalt kõike,
    iga päev. Hullem asi oli kui valetas ühe meie
    sõbra surma kohta, et saada kaastunnet.
    Hakkasin ise hiljem selle seltskonnaga hästi
    läbi saama ja mulle näidati neid smse, kus eit
    kirjeldas kui valus tal on ja raske selle surma
    pärast. Mul oli lausa veits kõhe tunne lugeda
    neid. Loomulikult on see sõber siiani elus ja
    terve. Äkki see ongi mingi haigus kus inimene
    lihtsalt peab valetama järjest et teisted arvaks
    et tal on äge/raske elu.

  • Avatar
    Vasta naine 24. aprill 2015 at 08:24

    See naine, kellest siin juttu oli ja on, see on toesti vaimselt haige kahjuks. Me koik saime omavahel nii omaks ja uskusime tosimeeli
    koike, aga valed, mis välja kooruma hakkasid olid jubedad. Praeguseks on see naine teadlik, et tema valed välja tulid ja mois koige
    jubedam, siis tema sobrannad ja ta ka ise, valetavad uusi asju juurde ja ajavad koik tagasi. Nad ei saa aru, et Eesti on ju niiiii väike,
    koik teavad kedagi ja koigil on igal pool tutvused. Me oleme nii palju saanud suhelda selle naise tuttavatega, endiste
    töökaaslastega ja nad koik kinnitavad, et see naine on varemgi igasuguseid asju valetanud ja ta on ebastabiilne. Isegi arstis
    haiglast, kus väidetavalt selle naise laps ravil oli ja suri ei tea asjast mitte midagi, aga tema valetab toetruult edasi. Toenäoliselt on
    tal kunagi laps olnud ja kahjuks on ta temast ilma jäänud ja seepärast ongi inimesega sellised muutused toiminud, kahju muidugi.
    Aga koik kellele ta uusi valesid räägib, neid ei tohi uskuda. Ta on oma libaelus niii sees et usub tosimeeli seda koike mida räägib.
    Kurb on see, et kuna ta okt beebide grupis otsest kahju kellelegi ei teinud, siis ei saagi me rohkem midagi teha kui siin internetis
    asja arutada, selge on aga see, et se inimene vajaks haiglaravi. Vähemalt on asi liikunud siin internetiski ja inimesed teavad, et
    peab ettevaatlik olema. Palume jumalat, et sel naisel ei tuleks muud hullust pähe ja ta midagi suuremat ei korraldaks, sest meie
    riigis ju alles voetakse taoliste asjadega midagi siis ette, kui midagi väga hullu on juhtunud.

  • Avatar
    Vasta Raitsu 23. aprill 2015 at 21:09

    See Eesti naine oli meie okt beebide grupist ja võin öelda, et tõesti väga tõetruult käitus oma rollis. Õnneks lahkus ta mingil
    hetkel teise gruppi ja seega kuulsin sellest “lapse surma saagast” alles tõe koorudes. Loodan, et talle osutatakse vajalikku abi!

  • Avatar
    Vasta Kristi 23. aprill 2015 at 13:56

    ma käisin PÖFFi ajal vaatamas ühte rootsi filmi, kus üks politseinik ja ta naine said ka lapse ja laps suri ära. alguses arvati, et
    tegemist on õnnetusega, aga pärast tuli välja, et naine oli ise lapse surnuks raputanud.

    also vahetas see sama politseinik oma surnud lapse ära ühe päti lapsega, kes oli samal päeval sündinud ja süüdistasid seda pätti
    lapse mõrvas. väga sick and twisted film oli!

  • Avatar
    Vasta K 23. aprill 2015 at 13:55

    “Münchausen by proxy” on õige termin, kui räägitakse lastele haiget tegemisest tähelepanu saamise eesmärgil

  • Avatar
    Vasta Reena 23. aprill 2015 at 12:50

    USA-s oli ju veel kunagi üks juhtum, kus
    abielupaar ootas väga oma esimest last ja isa
    oli õnnelike olnud, kuid siis emal oli see
    sündroom ja tappis selle lapse ära (lämmatas
    vist), seda peeti hällisurmaks. Aga hiljem ta tegi
    seda veel mitme oma lapsega, kokku 4-5-ga
    äkki? Peaks artikli üles otsima, väga vana
    juhtum.

    • Avatar
      Vasta Reena 23. aprill 2015 at 12:56

      http://en.m.wikipedia.org/wiki/
      Marybeth_Tinning oi lapsi oli rohkem
      kahjuks

      • Avatar
        Vasta Kaisa 23. aprill 2015 at 13:34

        apppi 🙁

    • Avatar
      Vasta Annu 23. aprill 2015 at 20:28

      See naine tappis kokku 9 last kellest 8 olid
      tema enda lapsed ja 1 oli adopteeritud. Kõik
      vaid kaastunde ja tähelepanu eesmärgil.
      Just hiljaaegu vaatasin youtubest
      dokumentaali tema kohta. Mary Beth
      Tinning oli ta nimi. Hirmus vana lugu juba
      aga endiselt väga shokeeriv :'(

  • Avatar
    Vasta Grete 23. aprill 2015 at 12:49

    Appi, mis inimesi olemas on :/ Õõvastav ja haige.

  • Avatar
    Vasta k. 23. aprill 2015 at 12:26

    Mul hakkas sees keerama, süda läks pahaks ja
    hakkasin nutma.
    Üha enam taban end mõtteilt, et lapse saamine peaks
    privileeg olema ning selleks vaimsed jm testid läbima.
    Mul on nii kurb.

    • Avatar
      Vasta Riinu 23. aprill 2015 at 17:15

      Ma ei taha mitte kedagi oigustada
      ning see blogi sissekanne on hoopis
      teisel teemal, aga v aimse testi
      laimine…synnitusjargne depressioon
      voib tabada nii raskel kujul, et ema
      tapabki lapse. Ysna tihti koos
      iseendaga, aga piisavalt juhuseid,
      kus ainult lapse. Need emad oleks
      suuremas osas koik selle vaimse testi
      labinud ning seda ei saa ette
      ennustada. Naised on ka head
      varjajad- lahedased ei pruugigi aru
      saada, et midagi yldse valesti on
      enne kui on liiga hilja. Seega vaimse
      testi labimine ei aita 2ra hoida
      koiki emade poolt lapse tapmise
      juhtumeid. Samuti voib igasugune
      psyyhiline haigus luua valja just
      peale synnitust, sest hormonaalne
      tase ja balanss ajus on nii paigast
      ara yhe hetkega.

  • Avatar
    Vasta Jane 23. aprill 2015 at 12:25

    Mis selle naise nimi on ja kust seda lugeda saab?

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 23. aprill 2015 at 12:30

      Selle Usa naise?

      • Avatar
        Vasta Jane 23. aprill 2015 at 12:37

        Jah.

      • Avatar
        Vasta Liis 23. aprill 2015 at 12:59

        Seda naist näitas ID pealt ka veel. Tappis jah 6 last ära ja algul arstid arvasid, et mingi geneetiline haigus vms. Kuna tol ajal
        aga maditsiin nii arenenud polnud siis alles kuuenda lapsega seoses saadi teada, etema tappis. Kui ma ei eksi siis üks laps
        kindlasti oli lapsendatud.

  • Avatar
    Vasta Liisi 23. aprill 2015 at 12:18

    jeerum, seda usa lugu polnudki
    kuulnud enne…väga jube, kuidas saab
    keegi oma lapsele nii teha 🙁

  • Avatar
    Vasta eve 23. aprill 2015 at 12:06

    Reaalselt ühe naise beebi surigi ja see segane kasutas
    seda lugu oma loo pähe